Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Se...
MUSTA MANTLIGA MEES. LUGEMISKONTROLL. 8.klass Eduard Vilde 1.Miks krahv Palmer tappis juudi? 2.Millist ametit oli Palmer pidanud varem? 3.Too kolm näidet krahvinna Palmeri iseloomustamiseks. 4.Mida nõudis juut Palmerilt osaliselt võlgade katteks? 5.Millistel tingimustel oli doktor nõus kuritegu varjama? 6.Millise õnnetuse põhjustas Laura? 7.Mida nõudis doktor preililt poisi heaks? 8.Põhjenda näidetega, miks Laura põlgas doktorit. 9.Mida tead Medingi noorusest? 10.Too 3 näidet, kus krahv astus välja Medingi kaitseks. Miks ta seda tegi? 11.Põhjenda, et Laura armastas väga oma venda. 12.Kellena oli Hugo von Lammerheim töötanud? 13.Kuidas oli Hugo seotud tapetud juudiga? 14.Millal muutus doktori arvamus Laurast kui ülbest ja südametust inimesest? 15.Mis sundis Laurat vigastatud poissi külastama? 16.Kuidas käitus Meding proua sünnipäeval? 17.Kuidas...
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks või...
«See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus. Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiirekiire, aeglane, väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende rinnatöötlusoskusele võib ette heita peamiselt seda, et nad rindu ka põrgat...
Berta T. mees 1. Iseloomusta Berta ja küla suhteid. Too näiteid. Berta ja külainimeste vahelised suhted olid erinevad. Võiks ehk öelda, et lausa kahepalgelised. Kui Berta mees metsavendade poolt tapeti, siis teadis sellest kogu külarahvas, ent mitte Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kuju...
Mees nende elus Aita Kivi Antsla Gümnaasium 12.klass Mari Liis Leppoja ja Kristi Vichterpal Kirjanikust O Sünninimi Aita Liive; sündinud 20. detsembril 1954 on eesti kirjanik ja ajakirjanik. O Ta oli alates 1983. aastast Tallinna NAK-i liige ja kuulub alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liitu. O On töötanud mitmete ajakirjade peatoimetaja. Näiteks: Eesti Naine, Kodukiri ja Kodukolle Autori teoseid OLuulekogu "Usaldades" (1986) OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009) ORomaan "Keegi teine" (2014) Lühiülevaade sisust O Roma...
Berta T. mees 1. Iseloomusta Berta ja küla suhteid. Too näiteid. Berta ja külainimeste vahelised suhted olid erinevad. Võiks ehk öelda, et lausa kahepalgelised. Kui Berta mees metsavendade poolt tapeti, siis teadis sellest kogu külarahvas, ent mitte Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kuju...
VAENE MEES Elas kord üks vaene mees. Selle mehe nimi oli Peeter. Ta küsis koguaeg inimestelt raha aga keegi ei andnud talle raha. Ükspäev kerjas ta jälle raha aga siis äkki ta nägi ,kuidas ühe inimese taskust kukkus välja loteriipilet. Linnas oli avalik telekas kust lasti saateid. Peeter läks sinna ja just näidati Rooside sõda,kus hakati palle loosima . Peetri loteriipiletil olid täpselt samad numbrid mis saates välja loositi. Ta hakkas suurest õnnest karjuma ,sest ta võitis. Loterii peaauhinnaks oli kolmkümmend miljonit eurot. Peeter jooksis kohe loteriipiletite putkasse aga putka oli kinni. Ta pidi ootama hommikuni kuna see lahti tehakse. Kui ta ärkas ,siis ta tahtis oma pileti võtta ja oma raha kätte saama. Peeter aga ei leidnud oma piletit. Keegi oli ta pileti ära võtnud.Eemal seisis üks mees,ks oli varga moodi. Ta üritas varast kinni püüda aga varas oli liiga kiire. Peeter mõtles .et see mees tuleb k...
James Hiller James Hillier (Born August 22, 1915 in Brantford, Ontario and died January 15, 2007 in Princeton, New Jersey) was a Canadian scientist and inventor who designed and built the first electron microscope in North America in 1938. As a boy, James Hillier thought he would like to be a commercial artist. Instead, he turned out to have a talent for mathematics and physics, and won a science scholarship to the University of Toronto. There, he and fellow student Albert Prebus invented the world's first practical electron microscope. Their first device magnified objects to 7,000 times their original size. Electron microscopes work by focussing a beam of electrons, rather than a beam of light. Hillier spent many years refining the electron microscope and marketing it to research laboratories and universities, receiving a total of 41 patents for devices and processes. After retiring from work in 1977, D...
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Lee...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...
Andus Kivirähk on teinud oma teosest ,,Mees, kes teadis ussisõnu" omalaadselt traagilise eestlaste müüdi. Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi. Ma alustasin lugemist sõbra pool, kui pidin teda ootama ja mul polnud midagi targemat teha. Olles alustanud ei suutnud lõpetada, sest kui üks peatükk loetud, tuli kohe tahmine teada saada, mis edasi juhtub. Niisiis laenutasin endalegi selle teose. N...
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
Kivirähk eesti kultuuri hoidja väi lõhkuja ,,Usside keeles kõneldes ma polnud veel vahetanud nahka, mida ma hiljem elu jooksul mitu korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi tungida. Praegu vist ei suuda enam miski. Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi polnud enam päästa. Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat, kui oma esivanemate tavad ning kombed unustab? Kas kanname kivist kasukat või annab veel midagi ja kedagi päästa ? Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja...
Tallinna Polütehnikum "Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Koostaja Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2013 2 Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "L...
Tallinna Polütehnikum ESSEE Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Sander Ankur Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2009 Raamatust Andrus Kivirähk on eesti nüüdisaja üks menukaimaid kirjanike, kelle sulest on pärit romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Teos oli oma ilmumise aastal (2007) raamatumüügi edetabelite tipus ehk kohalik bestseller. Kivirähk pälvis selle romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna. Romaanil on huvitav kaanekujundus, kasutatud on vanaaegset ornamentikat, mis lisab teosele müütilist hõngu. See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Me...
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal. Vangide kostüümid olid maani pikad ja suurte triipudega, pikkadel varr...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli em...
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Le...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib ...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk 1. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2013. a trükk, 380 lk 2. Tegevus toimub Eestis ristisõdade ajal. 3. Probleemid: - Rahvas lahkus metsast ja läks külla elama, mille käigus unustati metsa traditsioonid ja hakati loodust kartma (nt madusid) - Mõlemas paigas, nii külas kui metsas, sõltuti kõrgemast jõust ning oldi usu nimel kõigeks valmis 4. Tsitaat: “Oli täiesti loomulik, et Pärtel mu nende vastu vahetas, nii oli lihtsam” Tsitaat on olukorrast, kus Leemeti parim sõber oli metsast lahkunud ning nad ei puutunud enam kokku ning kui kohtusid, polnud neil millestki rääkida. Leemet ei mõistnud teda hukka, sest kujutas ette, et käituks võib-olla isegi samamoodi. 5. Seos kaasajaga Ka tänapäeval on kultuure/rahvaid, mis hääbuvad. Neid asub näiteks vihmametsades või kasvõi Eestis, sest kuna eestlasi on vähe, kar...
8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees ...
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja ...
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel kogu...
Mees, kes teadis ussisõnu 1.Leemeti isa oli selline uueaja mees,kuid Leemeti onu Vootele oli mees,kes hindas vanaaega ja vanuväärtusi.Vootele jaoks oli oluline,et inimene oleks see,kelleks ta oli sündinud.Ta soovis Leemetile anda edasi teadmisi ussisõnade kohta,mida Leemeti isa ei mõelnudki edasi anda,tema soov oli olla hoopis kaasaegsem inimene. „Me peame kiiresti külla kolima!“ „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2.Ussisõnad-sõna, mis kutsub...
Kool Nimi Klass MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "St...
Oli kontsert Meie Mees . Sõprade Tuur 2008. See toimus 16.08.2008 algusega 21:00 Kuressaare Lossihoovis. Kontserdil käisin oma isa ja sõbraga. Läksime just sellele kontserdile, sest me polnud juba tükk aega kuskil käinud ning ka seetõttu, et ma olin kunagi Meie Mehe suur Fänn =). Tahtsin ka teada saada bändist Ska Faktor, kuna ma polnud enne sellest bändist midagi kuulnud. Kontserdist Kontserdil esinesid veel peale Meie Mehe laulukoor ''Suisapäisa'', dirigent Leinatamm, Eestlane ja Venelane, Ska Faktor, Kristjan Kasearu & Paradise Crew. Lava kujundus, valgustus jms. Lava oli ülesse pandud jälle, nagu alati, sinna astmetega lavale lossihoovis. Lava tagaseinal oli suur Meie Mehe plakat. Tagaseina juures oli veid kõrgem koht ja seal paiknes trumm. Lauljad ja kitarristid ja muude muusika instrumentide mängijad olid eespool. Laval oli vist 34 m...
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti k...
Mats alati on tubli mees Mats võib tunduda eestlastele veidi solvava või iroonilise nimena. Olgu, kuidas on, aga siiani on ta tubli olnud. Aga kui tubli ta siis on? Ei tea, miks, aga kui keegi sellist nime kannab, siis kihistavad koolis küll lapsed naerda. Paljud kasutavadki seda sõna solvamiseks ja enamasti see neil õnnestubki. Kui mõelda, siis tundub seletamatuna, mis pärast? Kui kellelegi Mats öeldakse, ei mõelda midagi muud, kui talupoega. Vanasti tuli talupoeg olla saatuse sunnil. Seostatakse, et maarahvas oli oli harimatu ja neil puudusid kombed. Mis kombeid põldharides ikka vaja läheb? Enamus eestlasi pidi lihtsalt seisuse tõttu olema talupoeg, ja musta töö tegijad, kelle üle võimutsesid sakslased ja venelased. Viimased rikastusid, võttes ära eestlase töövilja, vara ja lõpuks ka õigused, muutes meid orjaks. Nii ei saanudki me ennast harida, sest ei jätkunud aega ega olnu...
Religiooni ja trendide problemaatika Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad....
·Noor mees autoroolis Kirjand Ei möödu nädalatki, mil meedias ei ilmu uut artiklit mõne raske liiklusõnnetuse kohta, kus sai üks osapooltest surma või raskelt vigastada. Üldjuhul on olnud õnnetuse põhjustajaks nooruk vanuses 18 kuni 25 eluaastat. Mis võib olla selle põhjuseks? Usun, et saame vastuse esitatud küsimusele, kui alustame algusest ehk hetkest, mil nooruk otustab autokooli õppima minna. Olen enam kui veendunud, et iga B- või ükskõik millise muu kategooria lube taotlev nooruk või siis juba eakam kodanik üllatub, kui ta näeb hinda, mis tuleb soovitud kategooria juhtimisõiguse omamise eest väja käia. Arvestada tuleks 400 kuni 700 euroga. Hind on sedavõrd kopsakas, kuna see sisaldab juba Auto registrikeskusega seotud kulusid. Hinnad varieeruvad nii drastiliselt, kuna need sõltuvad linnast ning ka autokoolist, kuhu minnakse tarkust taga nõudma. Üldj...
,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa ...
Milline on üks mees/naine, kellesse võiks armuda? Sinu ideaal? Armastus ja armumine on suhteline mõiste. Iga inimese jaoks ei tähenda armastus lillelist ja ilusat elu. Üks inimene pingutab rohkem armumise nimel, teine vähem. Nii samuti on igal persoonil oma ideaal tulevasest kaaslasest. Üldises mõistes peaks tulevane kaaslane olema keegi, keda saab usaldada. See on alustala pea igale suhtele. Selleks peaks inimesega koos palju aega koos veetma, enne kui tõeliselt armuda. Algul võib küll tunduda, et just tema on see õige, usaldusväärne isik, kellega oma elu veeta. Kuid elu on näidanud nii tõsielusarjades, kui ka minu tutvusringkonnas, et ei tasu kohe otsustada. See võib võtta aastaid, enne kui kaaslane oma tõelist palet näitab ja teda enam usaldada ei saa. Kindlasti on ka neid paare, kellele just ei meeldi kõikidest asjadest rääkida ning on otsustanud, et neil võib olla enda saladusi, mida mit...
Eestlased romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleen...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Romaanis toimub tegevus ajal, mil üks osa elas veel metsas ning teine, paremal elujärjel elanikkond, asulates või külades. Teosest ei tule välja konkreetselt mitte ühtegi aastaarvu, kuid arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just s...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond MEES, KES OSKAS MÕELDA TEISITI Tallinn 2010 1 Sisukord 1Sisukord................................................................................................................ 2 2Sissejuhatus......................................................................................................... 3 3Tee peadirektoriks................................................................................................ 4 3.1Tee kodust General Electricusse.....................................................................4 3.2Inseneri aeg.................................................................................................... 4 3.3Teekond turundajaks...................................................................................... 5 3.4Tee suuremasse mängu.................................................................................. 6 3.5Peak...
Mees kes tahab saada piraatide kuningaks proloog Rikkus, kuulsus, võim. Mees, kes sai endale kõik maailmas, piraatide kuningas, Hõbe Reorg. Viimased sõnad mis ta oma hukkamisel ütles saatis inimesed merele. ´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe...
Leonardo da Vinci Me kõik tunneme Leonardo da Vincit geeniust, kes oli osav tohutult paljudes eluvaldkondades. Kuid ta on oma isiksuse peitnud osavalt kaunite maailide ja unikaalsete leiutiste taha, sest milline oli Leonardo hingeelu seda me tegelikult ju teada ei või. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Kuid ka oma märkmetes ei anna ta enda mõtetest ja tunnetest rohkem mõista, kui mõnedes üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka,...
Toomas Nipernaadi mis mees ta on? August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" peategelane tunneb kevade saabudes suurt tungi kodunt ära minna, rändama mööda Eestimaad, ilma igasuguse tagamõtte ning kindla sihita, teha mõned sammud väljapoole seda igapäevast eluteed, mida enamus käivad. Talve tulles aga kustub temas see viimane tuluke ning tahtmine rännata, ta langeb kokku kui loodus, mis mattub paksu lumekihi alla ning enne kevadet ei ole näha ühtegi värvi ning sära. Päike, selle soojus, energia need on tema tugi, eluallikad, põhjus, miks ta üldse elab. Ja kas peakski elult midagi enamat tahtma? Toomas Nipernaadi, pealtnäha lihtne, keskealine mees, kaabu peas, kannel kaenlas ning vile suus, rändamas mööda tundmatuid teid, ei olegi nii lihtne kui teda pidada võiks. Mõtlen ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui ta...
"Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "Leiutajateküla Lotte" ja "Mees, kes teadis ussisõnu". Teened ning tunnustused: Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige....
Mihkel Mutt " Rahvusvaheline mees " Aleksandra Ruutsaar Elukäik ja töö · Sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus. · Kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. · Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase n...
Retsensioon "Eesti mees ja tema naine" Käisin 23ndal märtsil vaatamas Sepo Seemani monoetendust "Eesti mees ja tema naine". Etenduse autor on Peep Pedamson ja lavastaja Tiit Palu. Antud monoetenduses mängib peaosa Sepo Seeman, kes keskendub oma jutuga Eesti mehe ja naise suhetele, kirele, huvile kollektsioneerimise vastu ja sõpradele. Etenduse algus ütleb juba mõndagi selle kohta mida rääkima hakatakse. Mehed ja naised on ka meie emad ja isad, keda me austame ja hoiame. See kuidas näitleja toob sisse Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" näitab, et Köler maalis portree oma emast ja isast, keda ta väärtustas. Köleri ema ja isa on olnud Eesti ajaloos üks esimesi portreid ühest keskpärasest Eesti mehest ja tema naisest, kellest meie põlvnenud oleme. Lavastaja Tiit Palu on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Üks suhe naise ja mehe ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
