Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kliimavöötmed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kliimavööde
Vegetatsiooniperioodi pikkus
Aktiivsete temperatuuride summa-
Sademete hulk
Sademete režiim
Hinnang muldadele
Kasvatavad kultuurtaimed
Loomatõud
Polaarnekliima
Puudub
Sajab lund
Ei saa midagi kasvatada.
Puudub
Lähispolaarnekliima
Lühike veg. Periood,
Akt. Temp. 1000°C
450-600mm/aastas
Muld viljatu, igikelts
Redis, kapsas , varane kartul .
Tudrakarjamaadel põhjapõdrad
Jahe parasvööde
Veg. Periood 3-4 kuud,
Akt.Temp. 1000-1600ºC
1600-2400mm/aastas
Liiga niiske, mullad väheviljakad leetmullad
Rukis , kaer, oder , kartul, lina, raps
Mõõdukas parasvööde
Veg.Periood 4-5 kuud,
Akt. Temp. 1600- 2400 °C
1600-2400mm/aastas
Keskmiselt viljakad ,niisked
Mereline : taliviljad, marjad , puuviljad, piimakarjandus
Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud
Soe parasvööde
Veg.Periood 6 kuud
Akt.Temp. 2400-4000°C
3500 -4000mm/aastas
Merelises viljakad ja püsivad pruunmullad
Madrilises viljakad mustmullad
Mais, riis , viinamari , sojauba, päevalill, suhkrupeet
karjamaadel kitsed , lambad
Lähistroopiline
Troopiline
Veg. Periood 8-12 kuud
Akt.Temp. 4000- 8000 °C
Veg. Periood kõrbed
Akt.Temp. kuni 11 000°C
250-1700mm/aastas
0-250mm/aastas
Mereline-mullad viljakad, erosioonioht.
Niiske idarannikute kliima- aastas 2-3 saaki. Mullad väheviljakad. Orkaanid
Kõrbed tegeleda saab vaid oaasides.
puuviljad, viinamari oliivid, tsitruselised, nisu, mais.
Karjamaadel kitsed, lambad
Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed , teepõõsas.
Suhkruroog , puuvill , datlipalm , kohvipuu .
Kaameli- ja lambakasvatus
Lähisekvatoriaalne
Veg. Periood 12 kuud
Akt.Temp ~10 000°C
250-2000mm/aastas
Väheviljakad mullad
(erosioonioht- uhtorud). 2-3 saaki
Kuiv savann - põuakindlad kultuurid- hirss , maapähkel, sisal Niisutatavatel aladel-puuvill, riis
Veisekasvatus
Niiske savann- maniokk, jamss , mais, banaan , maapähkel, puuvill, kohvipuu, teepõõsas, riis
Ekvatoriaalne
Veg. Periood 12 kuud
Akt.Temp ~10 000°C
1500-5000mm/aastas
Mullad viljatud
Õlipalm, kautšukipuu , kohvipuu, kakaopuu .
Kliimavöötmed #1 Kliimavöötmed #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martern Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid
20
ppt

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja

Kliimav??tmed
Maakera agroklimaatilised piirkonnad
32
ppt

Maakera agroklimaatilised piirkonnad

PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline parask

Geograafia
Geograafia esmasektor
4
doc

Geograafia esmasektor

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikes

Geograafia
Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid
32
ppt

Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid

PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- MAA Põllumajanduse peamine r

Geograafia
Maailma põllumajandus
4
doc

Maailma põllumajandus

Kordamine geograafia kontrolltööks ­ Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agr

Geograafia
Agrokliimavööde-iseloomustus
2
odt

Agrokliimavööde, iseloomustus

Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna

Kliimavööndid
Põllumajandus ja toiduainetetööstus
152
ppt

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA

Põllumajandus
Geograafia-põllumajandus
8
doc

Geograafia (põllumajandus)

Geograafia KT kordamine. Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasv?

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun