.................................................................................19 7Õigussuhte olemus ja mõiste...................................................................................................20 7.1Subjektiivne õigus............................................................................................................20 7.2Juriidiline kohustus..........................................................................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8
surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav
Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Tuleta meelde rahvusliku õiguskorra püramiid.
(omapärane tava). Tegemist on ühiskondliku keeluga. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi territooriumil. Ius scriptum kui ,,tõeline õigus" formaalselt määratud, lähtub riigist kui institutsioonist. Õiguse normatiiv-regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile annab sellele käitumisele õigussuhete iseloomu. 1.4. Õiguse tähistamine Celsus õigus on headuse ja õigluse kunst. Neile on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. Alates 19. saj lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materiaalsetele. Kõigile õiguse formaalsetele määratlustele on ühine see, et nad seavad õiguse kui normi kehtivusesõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jääb tagaplaanile.
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus
· Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku. · H+D (kui siis...) reguleerivad · H+S (kui...sanktsioon) kaitsvad
Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivses õiguses on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. 5. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate õ. normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudents (õ dogmaatika) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal.
...............................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivses e tegevuse vormis teo (nt valimisõiguse kasutamine, võlaõigusseaduses määratletud dispositiivsus).
Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või rakendatav – juhtumile (tegu, sündmus) omistatakse õigusnormi
Õiguse rakendamine 1) Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne)
· Islami õigus · Aafrika konstitutsioon kultuuride segu Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd. põhiprobleemid: · Õiguse eelistused ja mõiste · õiguse allikad · õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on
§ 1. Õigussuhte mõiste ja liigid 38 P.1. Õigussuhte mõiste 38 P.2. Õigussuhte liigid 38 § 2. Õigussuhte struktuur (elemendid) 38 P.1. Õigussuhte struktuur 38 4 P.2.Õigussuhte struktuuri elemendid 39 P.3.Õigussuhte subjektid 39 Skeem nr 3 39 P.4. ubjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (õigussuhte sisu) 40 Skeem nr 4 40 P.5. Õigussuhte objekt 41 § 3. Juriidilised faktid 42 P.1. Juriidilise fakti mõiste 42 P.2
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel.
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
1. Sotsiaalsete normide mõiste Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall. Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t. inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Aga kohustus normis tähendab, et inimene peab sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (s.t. prognoositud teole ja tagajärjele). Mis tahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest
Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel. Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil. Tekiks kord ja stabiilsus. Õiguse kasutamine seisneb enda subjektiivse nõudeõiguse realiseerimises. Nii võib õigussuhtes õigustatud isik nõuda kohustatud isikult tema juriidilise kohustuse täitmist (näit. võib pank laenutähtaja ületamisel nõuda laenusaajalt laenu tagastamist). Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine kujutavad endast õiguse vahetu (e
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial
1 Praktilise tähenduse annab sellele õiguse tehnoloogia ehk õiguse KUNST. Õiguskunsti, "õiguskäsitöö" tegemiseks ei pea omama küll kuigi täielikku ülevaadet õigusest, kuid see mehhaanika pole ei huvitav ega jätkusuutlik. 4. Õiguse realiseerimise tasandid 1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine; Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii: A) kohustavaid kui ka B) keelavaid õigusnorme. Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo. Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest
ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid
peatükkideks, mis omakorda jagunevad jagudeks. Samas aga pole PKS hierarhiliselt iseenesest kõrgemat järku süsteem. PKS kui madalamalseisev süsteem kuulub tsiviilõiguse süsteemi, ning see omakorda eraõiguse süsteemi, mis omakorda kuulub veelgi kõrgemat järku süsteemi. Seega eksisteerib PKS-el vaieldamatult hierarhilisuse omadus. PKS on organiseeritud õigusakt. Tõestamaks seda peab nentima, et antud süsteemis on õigusnormid korrektses ja süsteemipärases seoses. Samas aga pole antud õigusakt nii korrastatud, et seda ei saaks mõjutada väljastpoolt. 9 Iseseisvuse poolest täidab PKS ettenähtud funktsiooni Eesti Vabariigi õigussüsteemis. Õigusakt reguleerib teatud valdkonda ehk perekonnasiseseid ja -väliseid suhteid. Vastavat ülesannet on Eesti Vabariigi õiguskorras volitatud täitma üksnes PKS.
ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Avalikus õiguses - subjektid on alluvussuhtes , toimub avaliku võimu kandjale allumine. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. 6. Õiguse allikate ajalugu: 1.Sugukonnaõigus. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel korraldati katse, et näha mis jumal asjast arvab ehk kasutati jumalaotsuseid. Muidu oli
tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. 9. Mis on sotsiaalriigi printsiip? Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. 10. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. 11
Normide järgimise garanteerimine. Kes lepib korras kokku, peab olema lõppastmes võimaline selle korra ka tagama. Järgneb kokkulepitud tagajärg. · Ainekava normdokument, mis on aluseks meie koostööle. Õiguse entsüklopeedia teemad · Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste · Õiguse allikad · Õigusnormid · Riik · Õiguskorra struktuur · Õigussuhted · Õiguse realiseerimine · Õiguse rakendamine Boldis kohustuslikud allikad. Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna. II loeng 10.09.2013 Institutio õpilane on aktiivsem pool Instructio aktiivsem pool on õppejõud Maailma õiguskultuurid
Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Objektiivne õigus (seadusel on eriline roll) c. Seadustest kinnipidamine d. Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2
scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
