1.1. Ökoloogilised tegurid Ökoloogia - teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ning organismide omavahelisi suhteid selles keskkonnas Ökoloogilised tegurid - keskkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismile kõige soodsam
Teatavasti on see suunatud tarbimisühiskonna vajaduste rahuldamisele. Kuid milleni võib viia lõputu ja üha kasvav tarbimine? Kui kauaks meile jätkub piiratud loodusressursse? Kui jätkusuutlik on kaasaegne tarbimisühiskond? Meie maailmapilti avardab siinjuures teadmine, mis inimeste kui tarbijate vajaduste rahuldamine ühiskonnale globaalses plaanis maksma läheb. Sellele küsimusele püüab vastust pakkuda meie ökoloogilise jalajälje suurus. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (näiteks soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Võimalik on mõõta nii üksikindiviidi, organisatsiooni kui ka mingi regiooni keskkonnakasutust
Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Areaal levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida. -) Bentos põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes. -) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel.
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
Tallinna naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje võrdlus Töö teostamiseks viidi 2011. aasta algul Tallinna elanike seas läbi küsitlusuuring Tartu Ülikooli poolt koostatud ökoloogilise jalajälje kalkulaatori http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, abil. Küsitleti kokku 155 inimest, neist 100 naist ja 55 meest. Küsitluse viisid läbi SA REC Estonia töötajad. Kuna inimeste keskkonnamõju oleneb suuresti nende vanusest, siis valimi koostamisel lähtuti Tallinna elanike vanuselisest struktuurist. On teada, et suurim keskkonnamõju on tööealistel inimestel, kuna lastel ja pensionäridel on see märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja tempera...
2. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Tõene 3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6
Arvutused näitavad selgelt, et mida suurem on loomsete toodete tarbimine, seda suurem on tarbija ökoloogiline jalajälg. Inimene, kes tarbib enamasti vähetöödeldud kohalikke piima- ja lihatooteid, kasutab ära 1,6 hektarit maad. Vegan, kes ei tarbi piima- ega lihatooteid, vaid enamasti vähetöödeldud kohalikke taimi, seeni, kasutab ära 0,5 hektarit maad. Arenenud riigid on harjunud kulutama kordi enam, kui hädapäraselt vajalik on. Nendes ja paljudes teisteski riikides on ökoloogilise jalajälje tekitajatest suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet, lennureisid (rohkem kui 25 lennutundi aastas lisab ökoloogilisele jalajäljele juurde 1,5 hektarit) ja isikliku auto pidev kasutamine (millele oleks alternatiiviks ühistransport). Inimestena kasutame koduplaneedi ressursse veerandi võrra kiiremini, kui maakera taastumisvõime lubaks. Teiste sõnadega, me tarbime ühe aastaga sama palju, kui tohiksime kulutada aasta ja kolme kuuga. Selline elustiil ei ole jätkusuutlik
peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal.parasiidid:endoparasiidid- siseparasiiid(paeluus,laiuss).eksoparasiidid- välisparasiidid(parm,hallsääsk).obligatoorsed:mõnda aega toituvad peremeesorganismi abil(ajutised,paiksed).fakutaltiivsed:paraseteerib vaid soodsate olude tekkel(nahanäkid tibudel).ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks(taimedel+4°Cjuures). ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes organismi areng peatub nim ülemiseks taluvusläveks(taimedel areng peatub+40°C). ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku,milles organism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks.teguri intensiivsust,mille toimu on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.loomad:kõigussoojased(sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt.kahepaiksed konnad,roomajad maod).püsisoojased(elutegevust mõjutab
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogiline jalajälg on kujundlik mõiste, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaaliga. Riigi või mõne muu üksuse materjali- ja energiavarudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest on selgunud, et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali. See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on juba ületatud.
temperatuurist. Üksnes imetajad ja linnud on püsisoojased. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Enamik kõigusoojaseid loomi elab talveperioodi üle soojematesse paikadesse varjunult või langeb talveunne. Magavate loomade ainevahetus aeglustub ning nende energiavajadus on minimaalne. 3. Ökoloogilise teguri toime, ökoloogiline amplituud (graafik). Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab ökoloogilise teguri toimet kujutada graafiliselt. Graafikul on näha, et teatud temperatuurist allpool taime areng lakkab ning mõne aja möödudes ta hukkub. Sama võib täheldada liiga kõrge temperatuuri korral. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks
· keskkonnategevuse tulemusindikaatorid · juhtimissüsteemi toimimise kirjeldus · keskkonnategevuse edusammude kirjeldus · õigusaktidele vastavus · tarneahela keskkonnategevuse kontroll · kontaktandmed organisatsiooni keskkonnategevusest lisainformatsiooni saamiseks ja teabe esitamiseks 2. Ökoloogilise jalajälje koostamine Eesti Looduse Fond on kasutanud viimastel aastatel peamiselt ökoloogilise jalajälje ja CO2 mõõtmise meetodeid. Ökoloogilise jalajälje meetod on ELFi hinnangul praegu üks parimaid ja maailmas aina laiemat kasutamist leidev meetod, mis võimaldab komplekselt hinnata organisatsioonide (organisatsioonid kui riigid, valitsusasutused, äriettevõtted, vabaühendused jms) tegevuste mõju keskkonnale. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maapind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest?
Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii globaalsel (terve planeet), lokaalsel (ettevõte, kogukond, riik jne) kui ka üksikindiviidi tasandil. Üksiku inimese ökoloogilise jalajälje hindamine on lihtsam, kui näiteks terve ettevõtte tegevuse hindamine. Näiteks ettevõttele annab ökoloogilise jalajälje mõõtmine konkreetse ja realistliku ettekujutuse sellest, kas majandatakse jätkusuutlikult või mitte. Kui ettevõtted soovivad kavandada ettevõtte jätkusuutliku arengut, siis tuleb eelkõige silmas pidada keskkonnast tulenevaid mõjureid. Loodusressursse jääb üha vähemaks, ja mitte ainult fossiilseid kütuseid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel muutub nõrgemaks ökosüsteemi tasakaaluvõime, mis on kliimasoojenemise tõttu niigi surve alla sattunud
Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:
3.selgita temperatuuri osa organismide elus-Kõik organismid vajavad kindlat temperatuurivahemikku elus püsimiseks. Alla ja üle temperatuuri taluvusläve organism elada ei suuda. 4.too 2 näidet erinevate ökoloogiliste tegurite optimumist-Männipuu suudab kasvada optimaalselt ka vähenenud veehulgaga; tomatite kasvuks vajaliku optimumtemperatuuri saab Eestis kätte ainult kasvuhoonete abiga. 5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12. 6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu. 7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise organismiga, ilma, et nad tollele organismile kahju või kasu vastu tooks. 8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest-Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb
Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4. Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles
Toiduahel- toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
*taimedel on talvel puhkeperiood *kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne-ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest *kujutatakse graafiliselt *temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15
Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal. - On võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse. - Enamik jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. Eesti ökoloogiline jalajälg on väga suur, seda enamasti just põlevkivi tõttu. Põlevkivi ei ole
Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid. ·Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga. Alumine ja ülemine taluvuslävi. ·Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub
1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkurents - sama/eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (puud).
(kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene ja bakterid organismis)
ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a) Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega. Peamiseks põhjuseks on põlevkivist energia tootmine. Kuid oma roll on samuti selles, et inimesi on pindala kohta vähe, mis muudab ökoloogilise jalajälje näitaja suuremaks. Näitajat mõjutavad samuti eestlaste erinevad tarbimisharjumused. Kui arvesse võtta Eesti bioloogilist kandevõimet, mis on 9 (gha/ a), siis see tasakaalustab jalajälge. Lisaks sellele veel istutatakse puid, kui iive on negatiivne. Eestis tegutsetakse palju ka metsanduse ja kalandusega, sest riigi territooriumi moodustab 50 protsenti mets ning leidub palju järvesi. Halb on muidugi metsade maharaie, kuna see põhjustab probleeme süsihappegaasi sidumises.
kromosoomid... kromosoomid mis sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene. Nad on ka välimiselt sarnased. Fenotüüp- isendi vaadeldvate tunnuste kogum mis tuleneb genotüübi ja keskonna tegurite koostoimest. Mõned tunnused on rangelt määratud genotüübi poolt (nt.veregrupp), osa tunnuseid saab KK-tingimuste abil muuta (nt.kehakaal) antropogeenne t inimtegevuse mõju organismide elutegevusele areaal-ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid.
Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb biootilisest (elus) ja abiootilisest (eluta) loodusest mis on biotsönoos? biotsönoos ehk elukooslus. taimekooslused; seenekooslused; loomakooslused; mikroorganismide kooslus. mis on toiduahel? toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Koosta 4-osaline toiduahel Kapsas-Kapsauss-Lind-Kass mis võib olla ökoloogilise tasakaalu muutuse põhjuseks? tasakaalu muutumist põhjustab looduse enda areng, mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt mis on ökosüsteem? ökotoop? Ökotoop- elukeskkond. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem , millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon
muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom. kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, kuna põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. 1) + ja = parasitism (parasiit peremees) nt kirp ja kass
* Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. * Herbivooria- toitumissuhe taimeliigi ja taimtoidulise looma vahel. Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. 5. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooselust ja ökotoobist. 6. Populatsioon on ühist territooriumi asutavate
nahas D vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismile? Kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Magada võivad ka mõned imetajad (nt: karu, mäger). Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega. Samuti mõjutab temperatuur soos kujunemist roomajate munade arengul. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? Ökoloogiline tegur sõltub teguri intensiivsusest ja organimsi omadustest. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 2. Organismide vahelised suhted
Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org. Areng peatub 6. Õige 7. Pihapäevataimdel moodustuvad õied siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. 8. Ökoloogilise püramiidi reeglist lähtudes on iga järgneva troofilise taseme biomass 10% eelmise taseme massist. 9. Arenguriikides valitsevat näljahäda aitaks leevendada arenenud riikide abi. 10. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega 11
Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad. Eesti ökoloogiline jalajälg Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg on 7,9 globaalset hektarit ehk üle kolme korra suurem kui ta olla võiks. 2003. aastal oli eestlaste ökoloogiline jalajälg 6,5 hektarit inimese kohta ning me olime raiskamise osas maailmas seitsmendal kohal, nüüd oleme kuuendal. Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on seotud põlevkivi kasutamisega elektrienergia tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku palju CO2. Inimeste ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogilised jalajälgede all mõeldakse, kõike, kus inimene on looduses midagi muutnud, kahjustanud või hävitanud. Näiteks toodetakse erinevaid energia vorme, mis võivad loodusesse saata kahjulikke aineid. Keemiline energia - Keemiline energia on
reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda
Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Põhjustajad: kliimategurite järsud muutused, paduvihm, põud, maavärin, erakordselt madal või kõrge temp, kiskjate ja parasiitide rohkus Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi siseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega (kuusiku maharaiumine). Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib. Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele
3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kisk...
*BIOSFÄÄR: maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. *ÖKOLOOGIA: teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. *ÖKOLOOGID: uurivad ökoloogilisi tegureid, organismide mõju avaldavaid keskkonna tegureid. *FOTOSÜNTEES: sünteesivad taimed nii endale kui ka teistele organismidele vajalikku glükoosi. Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PROD...
vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismidele? o Kõigusoojaste organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. o Imetajad ja linnud on püsisoojased. o Taliuinakusse jäävad karu ja mäger. o Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused on seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C
gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e.taluvuspiir e taluvuslävi), ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub
kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks. * Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Eurühaliinne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes.
ressursse, kui haab ja selle pärast on haab kahanevas populatsioonis. Stabiilsest populatsioonist: Tupp-villpea saab piisavalt ressursse ja pole palju vaenlasi. 8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu Nimetage inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad nihkumine mõjutada antud ökosüsteemi, selgitage Saastumine, loodusvarade liigne kasutamine Kirjeldage ökosüsteemis toimuvaid muutusi ökoloogilise tasakaalu nihkumise tagajärjel Pole piisavalt toitu, loomad hukkuvad suurel hulgal - liikide väljasuremine 9. Evolutsioon Selgitage antud koosluse organismide näitel mõisteid liik ja divergents ehk mitmekesistumine. Liik -> Sookurg, kaljukotkas Divergents -> Pruun turbasammal, palusammal, raba- karusammal Tooge 3 näidet kohastumustest antud koosluse organismide näitel. Rästik- Kaitsevärvus Valgejänes – Kaitsevärvus Samblikud – Ei vaja palju toitaineid
3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Näiteks sõltub taimede õite moodustumine ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Selle põhjal eristatakse lühi- (riis, kanep, tubakas) ja pikapäevataimi (kartus, oder, hernes). 4. Temperatuuri toimet saab hinnata taime arengu või ainevahetuse järgi. Alumine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille arenedes organismi areng seiskub ja ta hukkub. Ülemine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub ja ta hukkub. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele (enamasti 4...40 C). Intensiivust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogiliseks optimumiks. 5
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia)
isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa 4. Troofiline tase kolmanda astme edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel tabijad e karnivorid või omnivoorid astmetel olevatele organismidele. Produktiivsus energia sidumise ja biomassi Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide ülesehitamse määr ajaühikus pindala või elusaine hulk massi või energiaühikutes ruumalaühiku kohta Brutoprduktsioon ökoloogilise süsteemi Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang puhastoodang. Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. Produktsioon e toodang e kogutud energia Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv Brutoproduktsioon (kogutoodang) Netoproduktsioon (puhastoodang) Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang) Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang)
Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks. 5. populatsioonide arv-Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
