Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Eestlaseid on kiusatud taga sajandeid, nad on osalenud ülivõimastes maailmasõdades, olnud erinevate võõrvõimude all mitmeid aastaid, läbi elanud küüditamisi. Sellest hoolimata oleme säilitanud oma vabaduse, mis veelgi tähtsam, oma rahvuse. Me oleme üks vähestest väike rahvastest, kes on suutnud end säilitada. Eesti riik on olnud senini iseseisev ja jääb ka tulevikus tänu meie tugevusele. Kuid kuidas oleme me suutnud nii tugevad püsida? Mis on need meie põhitunnused, mis muudavad meie rahvuse, meie riigi nii tugevaks? Kust võtavad eestlased jõu edasi pürgida? Eestimaa rahvas on üks väga õpihimuline rahvas. Sellele väitele saame tõestus sellest, et meie esivanemad lõid koole. Ehtsaks näiteks võib tuua C.Kelchi, kes on mitmete talurahvakoolide rajaja Eestis. Ta teadis, et ainus, mis elus edasi viib, on õppimine, ja tahtis selle kättesaadavaks teha ka maarahvala, se...
Inimkond 10 000 aasta pärast lähtuvalt evolutsiooni teooriast Peamine evolutsioonifaktor on looduslik valik. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused määravad, kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele. Inimese põhitunnus, mis on aidanud inimesel olla edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed pr...
Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus." Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe."(Lennart Meri) Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust n...
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavali...
Õppimine ja mälu Informatsiooni vastuvõtmine, salvestamine ja väljastamine on närvisüsteemi üldine omadus. Ilma selleta ei suudaks inimene ellu jääda, sest ta ei oskaks ebaõnnestumisi vältida ja õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab k...
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Jaan Kuusk Sünniaeg ja-koht 23.10.1999, Tallinn Aadress telgitaguse9, kohila, Kohila vald, Raplamaa Telefon +372 56299845 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline HARIDUSKÄIK 2016-2017 Tallinna Lasnamäe Gümnaasium lisaained: Inglise kirjandus Terviseõpetus 2008-2016 Laagna kool 2007-2008 Saku Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 22.05.2016 - 11.08.2016 Koristaja 30.06.2014 - 19.07.2014 G4S Noortemalev (G4S rannavalve, Uuskasutuskeskus, Tallinna Diakooniahaigla) KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Arusaamine väga hea, kõnes hea, kirjas hea Vene ...
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO Tugevad küljed Nutikas, positiivne ellusuhtumine, kiire õppimisvõime Nõrga...
UNI Gregor Rämmal 9.C ÜLDIST • une esimene aste; • teine aste; • kolmas ja neljas aste; • REM-uni; MIDA MAGAMINE ANNAB? • kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel; • keharakkude taastumine; • reservide loomine aktiivseks tegevuseks; • tagab info säilitamise; SOOVITATAV UNE PIKKUS • imikutel 16 tundi; • noorukitel 9 tundi; • täiskasvanutel 7 - 8 tundi; • vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja vähem; MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid; • alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist; • eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasu...
Imetajad VII klass Koostaja: E. Järviste Tartu Kivilinna Gümnaasium Imetajad Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist elutseb Eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad Selgroogsete klassid SELGROOGSED KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeli...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Koristamine Koristamise eesmärk Tervisliku elu- ja töökeskkonna hoidmine ja loomine Turvalisuse hoidmine ja taastamine Pindade säilitamine Hubasuse loomine Igal pool oma tähtsuse järjekord! Selged eesmärgid: Otstarbekas puhtusetase Parem töö Kiirem töö Odavam töö Töö korraldamine Objektiraamatu sisseviimine Tööjuhendite kasutamine Uuriv suhtumine oma töösse Teaduslike uurimuste kasutamine Meetodite valik Töövahendite valik ja hooldamine Puhastusainete otstarbekas ja õige kasutamine Millele pöörata tähelepanu? Kõrgetel tasapindadel olev tolm, mis seob ohtlikke aineid: Liikudes ruumis kergitame tolmu õhku ja sealt hingame sisse Osa tolmust ei lange kunagi pindadele ei saa kätte Lahtised riiulid ja esemed kapi otsas seovad tolmu Ruumide tuulutamine parandab siseõhu kvaliteeti ... Koristamise aseptilisus: Liigume kor...
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minut...
PESUMASIN R O O S I N ATA L I N Õ G I S T O 9A KUIDAS KÕIK ALGAS • Päris alguses ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti vastu kive pehmeks ning hõõruti liivaga. • Teada on ka meremeeste pesemisviis- suurde kotti pandud musti riideid veeti laeva taga, et soolane vesi riietelt suurema mustuse eemaldaks. • Hiljem hakati kasutama 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. • Kuni 19.sajandini pesti pesu käsitsti. TEE TÄNAPÄEVA PESUMASINANI • Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloog...
HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA USUNDID 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Šri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus). Mediteerimine ja mantrad. Eitatakse kristlikku lunastust. Eesmärgiks rahu, lõõgastus, loovus, õppimisvõime. Ühendväli ja kooskõla loodusega. Indiviidi rahu on maailmarahu alus. Maharishi efekt=koos mediteerimisega keskkonna mõjutamine ehk vähem liiklusõnnetusi, paremad otsused. Aju biovoolud ja ülikiirgus. 1995 2 milj inimest. 1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Har...
ALKOHOLISM Anna Serõna, Jelizaveta Miškova Mis on ALKOHOLISM? Alkoholism on haigus, mille puhul inimene jätkab joomist ka siis, kui see põhjustab talle elus probleeme. Alkohoolik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Aja jooksul tekivad inimese organismis muutused, mis ei lase sellel enam ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad ja isegi hallutsinatsioonid. Mida ALKOHOL inimesega teeb? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Sattudes vereringesse, mõjutab ta iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi, kaasa arvatud selliseid, mis on väljaravimatud (maksahaigusi, ajukahjustusi, vähki jne). Mida ALKOHOL inimesega teeb? Joomine võib vähendada testosterooni (meessuguhormoonide...
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid 1) Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimistööstuse jaoks: viinamarjad, puuviljad ja teised suhkrut või tärklist sisaldavad produktid. 2) Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda ja märksa kiiremini äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. 3) Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. 4) Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove 1,5-2,5‰ - keskmine joove 2,5-3,5‰ - raske joove Üle 3,5‰- eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus 5) Millised tunnused kaasnevad inimesel j...
Inimese areng Füüsiline ja motoorne areng Imikuiga (01a) KASVAB JA ARENEB Click to edit Master text styles VÄGA KIIRESTI Second level Third level UURIB ÜMBRUST KÄTE Fourth level JA JALGADE KAASABIGA Fifth level ON KASVANUD U 25 CM JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click...
KARJÄÄRIÕPETUS 1. 4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programm...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Pü...
Personali värbamine Organisatsiooni edukus sõltub sellest, millised töötajad on selles organisatsioonis. Firmal on lihtsam saavutada oma eesmärke, kui tal on tööle võetud kvalifitseeritud töötajad. Personali värbamist alustatakse siis, kui otsustatakse tööle võtta uusi töötajaid. Kandidaate võib leida mitmel viisil. Kandidaatide otsimisel kasutatakse mitmeid allikaid – organisatsiooni siseseid ja organisatsiooni väliseid allikaid. Organisatsiooni sisene värbamine toimub siis, kui organisatsioonis töötavale inimesele tehakse ettepanek vaba töökoha täitmiseks. Selline värbamine nõuab vähem materiaalseid kulutusi, kuna väljaõpe toimub organisatsioonis sees. See on suureks plussiks, kuna aitab kulusid vähendada. Miinuseks on see, et tekitab töötajates konkurentsi tunnet ja kadedust. See mõjutab organisatsioonis töö kvaliteeti. Organisatsiooni väline värbamine toimub siis, kui kandidaate otsitakse väljaspool organisatsio...
Tugevad ja nõrgad isikuomadused valitud erialal Mina olen valinud oma erialaks autoplekksepatöö. Eriala valik on raske otsus, kuna sellega määratakse oma tuleviku suundumus. Kuigi ma polnud kindel peale põhikooli, kuhu minna ja mida teha otsustasin ikkagi autoasjanduse kasuks. Esialgu see ei pakkunud mulle suurt huvi, aga mida rohkem ma seda õpin, seda rohkem see mulle huvi pakub. Võib-olla see pole just see, mida ma tahaksin kogu oma elu teha, aga vähemalt ma saan juurde tarkusi ja elukogemusi. Minu erialas on nii valu kui vaeva, õnne ja rõõmu. Plekksepatööd õppides peab arvestama sellega, et see töö ei kuulu elukutsete hulka, millega tuleksid kõik inimesed ilma pingutamata toime. Et saada heaks plekksepaks peab hoolega õppima ja vaeva nägema. Kui mõelda korraks suvalise inimese peale ja panna ta mõttes tegema auto remonti, on enam kui kindel, et esimene isik, kes sulle pähe tuleb, selleks kohe kindlasti ei ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL KOKA ERIALA JUHEND Juhendaja: Tallinn 2013 SISUKORD KOKALE VAJALIKUD AMETIOSKUSED....................................................................4 ISIKUOMADUSED...........................................................................................................5 VAIMSED OMADUSED..................................................................................................5 FÜÜSILISED OMADUSED............................................................................................. 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID..........................................................................................6 MINU ARVATES VAJALIKUD KUTSEOSKUSED..........................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................7 ...
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ...
Inimese viljastumine, embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel mu...
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool" Inimene õpib sünnist surmani. Iga hetk inimese elus on uus kogemus. Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu. Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood, linn, loomaaed, tänavaliiklus, mänguväljakud ...
ALKOHOL JA RASEDUS Gisela Kastein, Annetta-Marii Seer, Monika Soodla Tallinna 32. Keskkool Alkohol eritub lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui see on täielikult lõhustunud Alkohol kahjustab eelkõige loote ajurakke ja kesknärvisüsteemi Iseeneseliku abordi ja nurisünnituste oht Fetal Alcohol Syndrome (FAS) ehk fetaalne (loote) alkoholisündroom on kogum füüsilistest ja vaimsetest sünnidefektidest, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele FAS-i diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos sünnieelne või järgne kasvupeetus ja kesknärvisüsteemi kahjustus FAS Fetal Alcohol Spectrum Disorder (FASD) ehk alkoholist põhjustatud sünnidefektid on üldtermin vigastustele, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele FASD korral võivad lapsel esineda vaid üksikud FAS-i nähud Alkoholist põhjustatud sünnidefektid on pöördumatud ja kestavad eluaja Koha...
Tartu Raatuse Gümnaasium Annegret Nõgene Intelligentsus Referaat Juhendaja Külli Muug Tartu 2009 Sisukord Intelligentsus.................................................................................................................3 Emotsionaalne intelligentsus........................................................................................4 Viited.............................................................................................................................5 Intelligentsus Intelligentsus on üldi...
Alkohoolsed joogid ja mõju tervisele Sandra Karu 12a 2013 Sisukord Mis on alkohol? Alkohol minu kehas Alkoholi olemus Alkoholide jaotus Võõrutusnähud Liigtarvitajad Alkoholisõltuvus Tarvitamise mõju organismile Alkohol arvudes Kasutatud allikad Mis on alkohol? Uimastav, sõltuvust tekitav Sisaldab etanooli Keemiliselt süsivesinik Saadakse taimsest toorainest pärmseente mõjul toimuva käärimisega Kui tekitab probleeme, loetakse seda alkoholi kuritarvitamiseks Püsib kehas kuni lõhustub maksas Väljub hingeõhu, uriini ja higiga PLUSSID Aitab lõõgastuda Tekitab heaolutunde Muudab lõbusaks, seltskondlikuks MIINUSED Kahjustab mitut kehafunktsiooni Soodustab vähkkasvajat Tekitab sõltuvust Alk Joobunu muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks, vaimselt ohol tasakaalutuks ...
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
Alkoholism Mis on alkohol? Alkohol on joovet tekitav keemiline aine. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine. Alkoholism on narkomaania üks kategooria. Alkoholi saadakse käärimise kui ka destilleerimise teel. Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline sõltuvus alkoholist , on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus mis vajab kindlasti ravi. Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest. Alkohol on meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarvitades väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Väheneb ka kindlasti organismi võime toota suguhormoone. Alkoholi tarbimine toob kaasa tasakaaluhäireid, kõne muutub segaseks, uimasus, oksendamine, nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine, suur emotsioonide möll, mõnel isegi vägivaldsus. Alkoholisõltuvust jaotatakse kolmeks staadiumiks. Igas staadiumis tekib erinevaid probleeme ja erinevaid mä...
Mina ja alkohol Alkoholi kasutamise võimalused on tänapäeval väga laialdased. Alkoholi sisaldavad paljud tooted. Näiteks erinevad kosmeetikatooted, denaturaat, paljudes lahustites leidub alkoholi, puhastusvahendites ja ka vedelkütustes. Hetke tõsisne probleem ja üsna aktuaalne teema on aga alkoholism. Alkoholism ei ole enam täiskasvanute ja vanema generatsiooni probleem vaid see on ka jõudnud viimaste aastatega noorte hulka. Alkoholi looduses eriti ei leidu, sest kuna tal on madal keemistemperatuur, siis tänu sellele ta lendub kergesti. Alkoholi esimesed tootmise meetodid pärinevad Vahemeremaadest ja Lähis-Idast.Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalideks võib olla nii tööstuslikult toodetud suhkru lahus, tärklis, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloos. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii ...
Motivatsioonikiri. · Nii nagu tavaline kiri, peab motivatsioonikiri olema adresseeritud konkreetsele inimesele või firmale. · Kiri peab olema vormistatud sarnaselt klassikalisele ärikirjale, kus saatja kontaktandmed paiknevad kirja ülemises paremas nurgas. · Motivatsioonikiri ei tohi olla liiga pikk maksimaalselt A 4, 200 250 tähemärki oleks piisav. Trükitähti ei soovitata kasutada. · Kiri tuleks üles ehitada lõikude kaupa, millest esimene peaks sisaldama üldist informatsiooni ja pöördumise põhjust. Kui vastad konkreetsele pakkumisele tuleks märkida, missugusele kohale kandideerid ning mis on pakkumise allikas (nt. "Postimees" .... kuupäevast) · Teine lõik peaks kirjeldama haridust, oskusi ja varasemaid saavutusi, tõestamaks Sinu sobivust kandideerijana. Näita, et oled kreatiivne, initsatiivikas persoon, kes on kõrge õppimisvõime ja suurepä...
MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest...
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3. Otsime puhta sidemerull...
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste tek...
Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed 1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koo...
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi ü...
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
http://lhuin.deviantart.com/art/Have-you-ever- Uni ja tervis seen-the-starry-sky-366487462 Liis Leilop TÜ 2014 Tervisekasvatuse alused Uni... I. Mis on uni? II. Une ja tervise seos (uurimused) III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. un...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõ...
Kanep Koostas: Antty Lillepuu 9.Klass Mõniste Kool Sisukord 1. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. 2. Marihuaana 3. Hasisi 4. Kanepi mõju 5. Füüsiline mõju tunnused 6. Psüühiline mõju tunnused 7. Muud häired 8. Kanep on tubakast ohtlikum 9. HOIATUS ! Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti Kanepist valmistatakse kolme uimastit: valmistamine. Marihuaanat Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne Hasisit nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib Kanepiekstrakti kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosne...
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd. Samas on ka asju mis on antud naistele ja meestele looduse po...
annaabi.ee 
