Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus, komplekteerus halvematest õpilastest, kellele ülikooli uks jäi...
GEOGRAAFIAALASE VIKTORIINI KOOSTAMINE JA LÄBIVIIMINE 7. B KLASSIS Kristin Pilve ja Antonina Nagornõi 2017 MIKS VALISIME TEEMA? Tahtsime koostada vikotoriini; kahekesi tegime sellepärast, et koostöö sujub meil hästi. TÖÖ EESMÄRGID saada uusi teadmisi geograafias; geograafiaalase viktoriini koostamine ja läbiviimine 7. b klassis; koostöö õpetajaga ja pinginaabriga. TÖÖ KÄIK Teema valisime septembris; tutvusime õpiku tekstidega ja koostasime selle põhjal küsimused; 10 küsimusega viktoriini viisime läbi 7. b klassi ainetunnis; kontrollisime vastused; parimatele jagasime auhinnad. KOKKUVÕTTE Saime teada uusi geograafilisi mõisteid; õpetas aja planeerimist; oli õpilaste jaoks huvitav; saime ise õpetajatöö kogemuse; saime julguse teiste ees esineda.
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 19781985 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM TÕNU KALJUSTE Referaat Kohtla-Järve 2013 Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent, kes sündis 28. augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Va...
Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Kooliteed alustas ta Orgel. Seal sai ta tõrelda, et luges "patuseid loriraamatuid" ja mitte piiblit esmajärjekorras. Tõrelejaks oli Äksi pastor, siitpeale sugenes poisi hinge vastum...
Franz Schubert Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund – 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja ...
Õpetaja kui koolimeeskonna liige ja arengu suunaja Tunnete end alaväärsena, vaevatuna, süüdistatuna kõigis ühiskonna pahedes? Siis olete ilmselt õpetaja. -Times Educational Supplement(`Times'i hariduslisa)(1997) Õpetaja on tavaline inimene, kes kuulub kooli nagu iga teinegi inimene oma töökohta. Tavaliselt arvatakse, et õpilaste haridus sõltub eelkõige õpetajatest, nende tegutsemisest ja mõtlemisest, kuid tegelikkuses vastab see ka tõele. Enamasti võetakse koolidesse tööle sellised õpetajad, kellel on paremad oskused ette näidata. Kahjuks aga ei väärtustata õpetaja tööd, sest on selgunud, et õpetamistingimused on aastatega halvenenud. Koolielu mõjub õpetajatele stressitekitavana ning enamasti kogunevad kooliga seotud probleemid just õpetajate õlgadele ning selle tõttu ei saagi nad oma tööst rõõmu tunda. Kuid kuidas parandada õpetajate olukorda koolis ning kuidas nad saaksid ikkagi koolimeeskonna liikmeks? Samas peaks k...
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunni...
VIVIENNE WESTWOOD REFERAAT SISUKORD SISSEJUHATUS Vivienne Westwood on Briti moedisainer ja ärinaine, kelle teeneks on pungi ja New Wave'i toomine moemaailma. Tema disain on ajaloohõnguline, mis jälgib Suur-Britannia sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilist iseloomu, mis on ka põhjuseks, miks peetakse teda Briti üheks kultuurilisemaks disaineriks. ALGUSAASTAD Dame Vivienne Westwood (sünninimega Vivienne Isabel Swire) sündis 8. aprillil 1941. aastal Tintwistle külas, Derbyshire' maakonnas, Inglismaal. Tema perekond polnud jõukas isa teenis leiba kingsepana ning ema töötas kohalikus puuvilla vabrikus. Kui Vivienne sai 17. aastaseks, kolis ta koos oma perekonnaga Harrow, Londonisse. Tüdruk asus õppima Harrow kunstikoolis moedisaini ja hõbesepa ametit, kuid otsustas koolist peale esimest semestrit lahkuda. Koolist lahkunud, leidis ta tööd tehases ning selle kõrvalt osales õpetaja koolitustel. Varsti peale koolitusi saigi Viviennest...
Monika Lõuna Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MÄLU ÕPETAJA TÖÖS Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni salvestamise seisukohalt soovitab Peep Leppik vaadelda mälu 3–astmelisena (Leppik: 2003. lk.40-44). Nendeks kolme astme...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
Vinni-Pajusti Gümnaasium TÕNU KALJUSTE Referaat Juhendaja: Katrin Pall Koostas: Liisi Rohtsalu 12. klass 2012 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Elulugu...................................................
„Loomade farm“ ja „1984“ on tõlgitud enam kui 60 keelde ja müüdud üle 40 miljoni eksemplari. Orwelli on nimetatud „ühe sugupõlve painavaks südametunnistuseks“. Jõuline stiil, kütkestav ausus, riukaline vaimukus. Isikuomadused: avameelsus, idealism, pühendumus, vastutustundlikkus. Teostel erakordne poliitiline ja kultuuriline mõju. Tema teosed pole aegunud, kuigi nende sünnist saab varsti 100 aastat. On teada tema pingelised suhted nõrga ja passiivse isaga, tema roll Birma ühiskondlikes ja poliitilistes pööretes 20. aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel. Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada. Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast – elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides – sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud...
,,Loomade farm" ja ,,1984" on tõlgitud enam kui 60 keelde ja müüdud üle 40 miljoni eksemplari. Orwelli on nimetatud ,,ühe sugupõlve painavaks südametunnistuseks". Jõuline stiil, kütkestav ausus, riukaline vaimukus. Isikuomadused: avameelsus, idealism, pühendumus, vastutustundlikkus. Teostel erakordne poliitiline ja kultuuriline mõju. Tema teosed pole aegunud, kuigi nende sünnist saab varsti 100 aastat. On teada tema pingelised suhted nõrga ja passiivse isaga, tema roll Birma ühiskondlikes ja poliitilistes pööretes 20. aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel. Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada. Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks taht...
Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli...
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik , heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu.Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sagel...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach Koostas: Voldemar Jagomägi Klass: 6.a Juhendaja: Lilian Reinmets Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Johann Sebastian Bach, elulugu.......................................................................................................4 1.1 Varajane noorus..........................................................................................................................4 1.2 Karjääri algus, Weimar...............................................................................................................4 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond............................................................
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti gru...
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Augu...
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem Kõige oleva ja toimuva mõtet ning väärtuskriteeriume tuleb otsida väljaspool kujutatavat keskkonda; ainult aeg, inimkonna üldine edasiliikumine, võib ajutistele tagasilangustele ja ebakohtadele vaatamata anda inimese kätte võtme kõige väärtustamiseks. ning 2-3 kõrvalprobleemi. Teos puudutab ka teravalt vanema põlve vahetumist noorema põlvkonna vastu. Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Tihti otsivad inimesed kõike ja põhjust kõigele enesele kõige lähemalt. Paraku ei oska enamik inimesi oma silmi avada ning laiemalt vaadata ning sealt tulevadki jalustniitvad tagasilöögid. Inimesed ei suuda väärtustada tagasilööke. Ka neid on vaja, eelkõige, et pärast mõõna oleks võimalik tõuse märgata. Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eks...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, ku...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eduard Oja ,,KÄGU KUKUB" Kooriteose analüüs Tallinn SISUKORD I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA ...................................................................... 3 Helilooja Eduard Oja .................................................................................................... 3 Tekst .............................................................................................................................. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID .......... 6 Vormistruktuur .............................................................................................................. 6 Taktimõõt ...................................................................................................................... 6 Harmoonia ......
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mä...
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 ...
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma N...
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks ...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli ...
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
annaabi.ee 
