vajaks tänapäeva tasemel uuesti läbi kirjutamist ja lahti mõtestamist. Viimase paari kuu sündmused on tõestuseks, et selline protsess on juba käivitunud. Loodetavasti aitab aktiivsust koguv arutelu meie ees Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi ning nende võimalikke lahendusteid paremini mõista ja edaspidi teadlikke valikuid tehes ka võimalikult hästi lahendada. Õigus on vahend eesmärkide saavutamiseks Eesti Vabariigi õiguspoliitika rajaneb põhimõttel, et õigus on demokraatlikus riigis peamine poliitiliste eesmärkide ja otsuste elluviimise vahend. Seetõttu sõltub poliitiliste eesmärkide saavutamise ja otsuste elluviimise edukus väga suurel määral valitud ja rakendatava õigusliku lahenduse kvaliteedist. Sellest, kuidas õigus realiseerub ja rakendub, kuidas õigusnormide nõuetest kinni peetakse, kuidas õigusnorme
esitamise kuupäeva ja esituskirja numbri koht 12. Mis on seaduseelnõu seletuskirja ülesanne? Seaduseelnõule lisatakse eelnõu algataja või tema esindaja poolt allakirjutatud seletuskiri, mille ülesanne on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Seletuskirjale märgitakse seaduseelnõu algatamise kuupäev. 13. Mis on õiguspoliitika (mõiste)? Ühiskonnaelu kujundamine õigusakti kaudu, hõlmates riigi õiguspoliitika kavandamist ja elluviimist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide terviktekstide koostamist. Hea õiguspoliitika tähendab toimivaid ja põhiseaduspäraseid seadusi. Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondliku keskkonna (tegelikkuse) kujundamiseks. 14. Eelnõu esimene lugemine Ettevalmistav töö.
Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „Õiguskeel“ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks
advokatuuri hinnangul ei lahendaks see põhimõttelist probleemi, nimelt, kaitseõigus tähendab ka õigust valida kaitsjat ning osaleda kogu menetluses koos valitud kaitsjaga. Jätkuvalt ei saa advokatuur nõustuda ka jälitustegevuse regulatsiooniga Eestis. Lõpetades siinkohal kriitika, ootab advokatuur, et realiseeruksid õigusloomeprotsessi, kaasamise ning õigusliku kvaliteedi standardi head põhimõtted, mis on sätestatud õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018.*29 Advokatuuri eesmärgiks on saavutada senise praktika muutus, et advokaate kaasataks senisest enam eelnõude ettevalmistamisse ning eelnõudele ekspertiisi tegemisse. Viimane aitab advokatuuri hin- nangul kindlasti kaasa nii õigusemõistmise kui ka õigusriigi üldiste eesmärkide ja huvide saavutamisele. Tunnetades oma mitmetahulist rolli ühiskonnas, pöörab advokatuur üha rohkem tähelepanu ka vald-
*Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse. *Prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas, kuid üksikküsimuste lahendamisel on prokuratuur iseseisev. *Vanglad on justiitsministeeriumi alluvuses. 17
õigus kujundamisruumile, mida nad poliitiliselt kasutavad; seeläbi tungivad töösse erinevad ettekujutused otstarbekusest. Seega kui KOVÕ hõlmab kehtiva õiguse ja selle tõlgenduse, antud õigusvaldkonna praeguse tegeliku olukorra, siis omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seaduseandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega. OVpoliitika näiteks on kohaliku omavalitsuse majandus ja rahanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika, õiguspoliitika jt. 7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad? OVÕpoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV positiivset õigust reaalse sotsiaal- majandusliku olukorraga, samuti põhiseadusliku korra teostamisega. Seega käsitleb OVÕpoliitka üksikasjalikult normide aktuaalset ja soovitavat olemit ning määrab kindlaks vajalikud eesmärgiasetused KOVÕ läbimõeldud arendamiseks
kultuuri. Kommunitarismi suurim eelis seisnebki selles, et see käsitleb poliitilise tahte kujunemist eetilise diskursina, mille käigus leitakse riigi kodanike ja nende eluvormide jaoks (arvestades traditsioone) parim lahendus. Tähtis on selle tunnetamine, millises riiklikult organiseeritud ühiskonnas me soovime elada, milliseid traditsioone jätkata, kuidas suhtuda vähemusrahvustesse, põgenikesse, marginaalsetesse sotsiaalsetesse ühendustesse jne. Kõik see kuulub riikliku poliitika ka õiguspoliitika hulka. IV Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1t 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses Õigusteaduse metodoloogia üks suundadest on seaduse keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses õigusnormide tõlgendamisega. Seaduse tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. See tähendab, et õigusteaduse metodoloogia peab toetuma keeleteaduslikele ja keelefilosoofilistele nn
Riik ja õigus: 1. Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 2. Õiguses väljendub riigi tahe. 3. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Saksa majandusteadlane ja jurist Max Weber märkis, et poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, st õiguspoliitika kaudu määratletakse, milliseid sotsiaalseid eesmärke millliste õiguslike vahenditega taotletakse. Õiguspoliitika toestub kahel põhilisel teel: 1. Õigusloome kaudu 2. Õiguse realiseerimise kaudu Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 1. Konstitutsioonist 2. Rahvusvahelistest lepingutest 3. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
Omavalitsuspoliitika on selle tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad omavalitsustaandil poliitilise tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seadusandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega. Omavalitsuspoliitika on nt KOV majandus- ja rahanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika, õiguspoliitika jt. 7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad? Omavalitsusõiguspoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV-i positiivset õigust tegeliku sotsiaalmajandusliku olukorraga ja põhiseadusliku korra teostamisega. Omavalitsusõiguspoliitika teostamisel võetakse arvesse erinevaid arusaamu KOV õigusest. See määrab kindlaks vajalikud eesmärgid ja suunised omavalitsuse õiguse arendamiseks.
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korral...
ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted Mõned õigusemõistmisega seotud põhimõtted Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg 2 ja 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul (PSi § 15). Otsuse väljakuulutamise avalikkus (PS § 24).
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja ,,Õiguskeel" 2009 aasta numbris 4 artiklis ,,Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus". (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Õigusteadus peab olema "puhas" väärtuspostulaatidest. Õiguskord on hierarhiline ja iga kõrgemal asuv norm on kehtivuse tingimus alamalseisva normi suhtes. H. Kelsen iseloomustab ise õpetust kui positiivsuse teooriat, mitte spetsiaalse õiguskorra teooriat. Puhas õigusõpetus on üldine õigusõpetus, mitte rahvuslike või rahvusvaheliste õigusnormide interpreteerimine. Kuid ta loob võimaluse selliseks interpreteerimiseks. Ta on õigusteadus, mitte õiguspoliitika. Ameeriklasest Ronald Myles Dworkin on hetkel üks tuntumaid õigusfilosoofe maailmas. Kuulsaks on ta saanud nii õiguspositivismi ja Harti õigusmudeli väsimatu kriitikuna. Samuti on tuntud tema konstruktiivne teooria õiguse ja eetika suhetest, mis püüab vältida nii õiguspositivismi kui ka loomuõiguse vigu. Keskmise põlvkonna tuntumaid õigusfilosoofe Ronald Dworkin on üks peamiseid selle suuna tähistajaid, mille eesmärk on positivistliku analüütik täiendamine
Jagab nõu, kuidas korruptsiooni probleeme lahendada. 28 riiki Sümbolid: - Euroopa lipp- 12 tähte - Euroopa hümn- ,,Ood rõõmule" Beethoven 9. Sümfoonia - Euroopa päev- 9. mai - Juhtlause- ühinenud mitmekesisus Euroopa Liidus laieneb koostöö kolmele tähtsamale töövaldkonnale (3 samba mudelit): 1) Majanduskoostöö- algus 50ndatel 2) Koostöö välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas 3) Koostöö õiguspoliitika ja sotsiaalpoliitika valdkonnas Euroopa Liidu tähtsamad tööorganud: Euroopa Parlament- Euroopa Liidu seadusandlik võim. Praegu 751 liiget. Riigid esindatud vastavalt riigielanike arvule. Saksamaal 96 saadikut (kõige suurem riik). Eestist kuus saadikut, võrdsed Küprose, Luksemburgiga ja Maltaga. Urmas Paet, Kaja Kallas (reformikad), Marju Lauristin (sotsiaaldemokraadid), Yana Toom (keskerakond), Tunne Kelam ja Indrek Tarand (Isamaa Liit)
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
o 8. sajand - 867 Perioodil taaselustus juriidiline kirjandus, mis toetus endiselt CIC traditsioonile, kuid ei tegelenud enam CIC sõnasõnalise refereerimisega, vaid pigem filtreeris sellest märksõnaliste lausetega lühikesi reegleid. Need kreekakeelsed lühikesed ülevaatlikud tööd muutusid elanikonnale nii keeleliselt kui sisuliselt kergesti arusaadavateks. Teosed peegeldasid praktilist õiguselu, mõjutades ühtlasi selle suundumusi. Taoline stiil vastas ühtlasi Isauruste dünastia õiguspoliitika vähenõudlikule ja kergesti arusaadavale stiilile. Loobumine püüdest teaduslikkuse järele juriidilise kirjanduse sisuliselt võttes tagasi vulgaarõiguse juurde. Õiguse uuenduslikkuse määras mitte kirjandus, vaid keisri uuenev seadusandlus, mida järjest enam mõjutas kristlus. Allikad Perioodi olulisim õigusallikas oli 726.a. jõustunud Ecloga, mille kõrvale ilmusid mitmed eriseadused, mis reguleerisid sõjaväe-, mere- ja maaharimist. Tänu pilditülile ei ole sel
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha. Arhailine õigus ei tundnud armuandmise mõistet, sest õigusrikkumine ie olnud inimeste õiguspoliitika objekt.Erinevalt karistusest kuulub sõna lunastus – sühne arhailise õiguse juurde. Lepitus-on nii otsus, kohus kui ka lunastus, mis kirjeldab menelust, kuidas õigusjalule seatakse.Ladina keeles componere- parandama. Trahv/heastamine- bube, tähendab parandama ja on igivana.Õnnetuse kõrvaldamise tehnika. Heastamine oli keskne mõiste vanas õiguses.Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits.
Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused - Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21).See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus , Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul, Otsuse väljakuulutamise avalikkus , Süütuse presumptsioon , s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema
sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. · Õigusemõistmise avalikkus. · Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul. · Otsuse väljakuulutamise avalikkus. · Süütuse presumptsioon
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes
20. sajandil, kui nn modernses maailmas toimus seaduste hulga massiline suurendamine, jaapanlased üritasid uusi seadusi mitte vastu võtta kergekäeliselt. Advokaatide ja kohtunike arv 1 inimese kohta on vähenenud isegi 1920-ndate aastatega võrreldes 1 kohtunik 60 000 inimese kohta. Kohtusse pöördumine on keeruline ja majanduslikult kulukas. Hageja peab tasuma kõik kohtukulud. Protsess kohtus kestab pikka aega. Sihiteadlik õiguspoliitika, mitte häda sund. Peamine alternatiiv, mis kohtulikule asja lahendamisele seal toimib, on lepituskomisjonid nii kohtueelses kui kohtulikus staadiumis. Seaduste hulga reguleerimise vajadus on seotud ka õiguse efektiivsuse probleemiga, mis tuleneb omakord sellest, mida me õiguse ülesandena näeme. Kui me näeme sellena seda, et õigus lahendaks kõik ühiskonnas ettetulevad vaidlusküsimused, siis tekib vajadus vaidluse
Kommunitarismi suurim eelis seisnebki selles, et see käsitleb poliitilise tahte kujunemist eetilise diskursina, mille käigus leitakse riigi kodanike ja nende eluvormide jaoks (arvestades traditsioone) parim lahendus. Tähtis on selle tunnetamine, millises riiklikult organiseeritud ühiskonnas me soovime elada, milliseid traditsioone jätkata, kuidas suhtuda vähemusrahvustesse, põgenikesse, marginaalsetesse sotsiaalsetesse ühendustesse jne. Kõik see kuulub riikliku poliitika – ka õiguspoliitika – hulka. 2
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Kommunitarismi suurim eelis seisnebki selles, et see käsitleb poliitilise tahte kujunemist eetilise diskursina, mille käigus leitakse riigi kodanike ja nende eluvormide jaoks (arvestades traditsioone) parim lahendus. Tähtis on selle tunnetamine, millises riiklikult organiseeritud ühiskonnas me soovime elada, milliseid traditsioone jätkata, kuidas suhtuda vähemusrahvustesse, põgenikesse, marginaalsetesse sotsiaalsetesse ühendustesse jne. Kõik see kuulub riikliku poliitika – ka õiguspoliitika – hulka. Kommunitarismi eelis seisneb selles, et läbi sellise arusaama on ka poliitiliste tahte kujunemine selline, mis on eetiline ja selle läbi leitakse inimeste jaoks parim lahendus (konkreetne aeg, konkreetne ruum). Õiguslike otsustuste langetamisel ei tohiks jätta ka kõrvale mõtet isikute kokkukuuluvusest. Loogilised meetodid: terminoloogiline meetod Sõnastamine (terminoloogiline meetod) on loogilis-tehniline meetod: väljendi iseloomu
osas. Moraalinorme tavaliselt ei fikseerita seadustes, v.a juhud mil nad printsiibinormidena on aluseks kõigi teiste normide täitmise hindamiseks (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus riigis on positiivse moraali normid aluseks ja kriteeriumiks õigusloomes, neid toetatakse igati praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute elimineerimisele. Ideaaljuhul kattuvad moraalinorm ning õigusnorm - õiglus on õiguse sisuks. P.3.3. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Loengumapi riigi osas selgitati, et korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
