IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tung...
1 MAAILMASÕDA 1914-1918 KAART ENNE 1 MAAILMASÕDA 1 MAAILMASÕJA 3 PÕHJUST: • Suurriikide imperialistlik poliitika- kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. GAVRILO PRINCIP Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMAN...
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = ko...
mundritega. Kasutusele võeti uued relvad nt kuuli ja miinipildujad. Kaitseehististeks võeti kaevikuid,okastraate jne. 2) Esimene maailmasõda oli moodne sõda ning tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Maa peal kasutati: mürkgaase, kuuli- ja miinipildujaid, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine, autode levik. Õhus kasutati: tekkisid luurelennukid, sõja lõpus pommitajate kasutamine ja õhusõda. Kasutati ka tsepeliine. Merel kasutati: allveesõda, eriti Saksamaa, uputati kauba ja reisilaevu. Muutused ühiskonnas sõja ajal: elatustase langes ning tekkis toidupuudus ja levisid haigused. Mitmed väikesed riigid tahtsid kehtestada iseseisvust. Rassism suurenes. Naised läksid tööle aga said palju vähem palka. Vähenes religiooni mõju. Sõja lõpp: Saksamaa kapituleerus ning sõlmis vaherahu. Saksa väed olid kurnatud ja rahvas oli kaotanud usu oma armeesse
Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust
Herbert George Wells ,,Nähtamatu" Elulugu Sündis 21. septembril 1886. a. Londoni lähistel Kentis. Suri 13. augustil 1946. a. Londonis. Pere majandusliku olukorra halvenedes töötas noor Wells kangakaupmehe õpipoisina. Asus 17-aastaselt Midhursti gümnaasiumis ühekorraga nii õppima kui ka nooremaid õpetama. Õpetajana töötas ta ka ülikooliõpingute kõrvalt ja lõpetas 1890. aastal kaugõppes Londoni ülikooli zooloogia eriala. Olemus Ta oli inglise romaani- ja ajakirjanik, ühiskonna- teadlane ning ajaloolane. Ta püüdis oma teostes ette näha teaduse ja tehnika arengut ning selle mõju inimühiskonnale, ühendades köitva süzeega ulme ja reaalse maailma. Tema raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika huvitudes küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele. Loometöö Rohkem kui saja ra...
Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust
kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid
> Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06.1940 > Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale > Sakslased olid teadmatuses * 22.06 sõlmiti Compeigne'i rahu Lahing Britannia pärast * Nii nimetas seda Winston Churchill > Oli alates 10. maist Briti peaminister > Organiseeris koheselt relvastatud vastupanu > Palus abi ka USA-lt * Operatsioon koodnimi Seelöwe > 2-osaline plaan ' piiramatu õhusõda ' Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse * Erinevatel andmetel 10.07-17.09.1940 > Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu > Alahinnati inglaste algseid radarisüsteeme * Londonit ja teisi linnu pommitati kuni 1941.aasta maini
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides.
AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria...
tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. 11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides: Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia. 12) Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia
o 26.05-4.06.1940 o Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale o Sakslaste luure ei teadnud · 22.06 sõlmiti Compeigne´i rahu Lahing Britannia pärast · Erinevatel andmetel 10.07 - 17.09.1940 (ka 31.10) · Nimetus Winston Churchillilt o Palus abi ka USA-lt · Operatsiooni koodnimi Seelöwe (Merelõvi) o 2-osaline plaan o Piiramatu õhusõda o Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse o Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu o Alahinnati inglaste algseid radarisüsteeme · Londonit ja teisi linnu pommitati kuni 1941. aasta maini 1940 aasta mujal...
kapituleerumist ja pärast sõda okupatsioonitsoonideks jagamist · määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. apr. 1945 ... lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes ... lääneliitlased pidid üle 5 miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Sõja lõpp · dets. 1944 Ardennide lahing - liitlased peatasid sakslaste vastupealetungikatse · Jätkus õhusõda (Inglismaa, Dresdeni pommitamine) · jaan. 1945 Punaarmee pealetung, edu · apr. 1945 pealetung Oderil, 24. 04. Berliini · 25.04.1945 liitlaste ja Punaarmee kohtumine Elbe jõel · 02.04.1945 Hitleri enesetapp · 08.05.1945 Saksamaa kapituleerumine · 17.07.-02.08.1945 Potsdami konverents: Saksamaa jagamine Jaapani purustamine · 1945 - USA rünnakud merelt ja õhust · 05.08.1945 Jaapani vastu astub sõtta NSVL · 06. ja 09. aug. 1945
Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
Liitlased ehitasid laevu kiiremini, kui skslased neid hävitada suutsid. Sks salakoodi Enigma murdmine. Lennvägede kasutamine sks vastu. Sks hakkas kandma suuri kaotusi. 1941 saatis Hitler Mussolini palve peale Aafrikasse selleks moodustatud Aafrika korpuse, eesotsas Rommel (Kõrberebane), surusid briti üksused tagasi. Kasutati tankiüksusi, tungides vastase tagalasse ja tekitades seal paanikat. Briti peamine tugipunkt, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. 1942.-1943. liitlaste õhusõda Sks vastu, hakati süstemaatiliselt Sks-d puruks pommitama.
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tag...
Kevad 1915 Itaalia astus Antanti poolel sõtta, kuna talle lubati osa A-U territooriumist St uut rinnet sakslastele ja A-U-le Saksamaa liitlaseks Bulgaaria ja Türgi Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Herbert George Wells.....................................................................................................4 Looming.........................................................................................................................5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid...................................................................6 Veel teoseid.....................................................................................................................7 Nähtamatu......................................................................................................................9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade............................................................................................10 Kokkuvõte..............................................................
Muistne Vabadussõda ( 1208 1224 ) Vallutajad tungisid 1208.aastal Ugandisse , Lahing toimus Ümera jõe ääres metsavahel. Eestlased võitsid. Sakslased tungisd 1211. aastal Sakalasse. 1212-1215 Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põ...
lahingu vältel kaalukausid pöördusid ning ligi kümme kuud kestnud lahinguga ei õnnestunud sakslastel prantslasi murda, sakslased kandsid lahingu lõppedes ise hoopis olusisemaid kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Jüüti merelahing, 1916, sügis Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest. Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.- Toimunud muutused
varustusteid. Ingl. õnneks polnud Saksamaal allveesõja pidamiseks esialgu piisavalt allveelaevu. Kõige ägedamaks muutus lahing 1942, siis oli Ingl. varustamine tõiselt häiritud. Lõpuks suutsid liitlasväed peale jääda, kuna liitlased suutsid ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Nende vastu õpiti kasut. lennuväge. Sx allveelaevad kandsid suuri kaotusi. 1942.-1943. tähtsaks sai iitlaste õhusõda Sx vastu. Saavutamaks ülekaalu õhus, asusid liitlasväed Saksamaad puruks pommitama;hukkus palju tsiviilelanikke.
Eriti jubedad teod Saksamaa territooriumil. Stalin ütles numbri palju inimesi tappa ja seda tehti valimata mitte kellegi vahel. Ukraina. 4. II MS lõpulahingud Ardennide lahing: Ränkadele kaotustele vaatamata ei pidanud Hitler end veel lööduks. 1944. aasta detsembris lootis ootamatu pealetungiga saavutada edu Belgias ja suruda liitlasväed merre. Ardenni mägedes peetud lahingustes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung peatada ja nad tagasi paisata. Endiselt jätkas Saksamaa õhusõda Inglismaa vastu. Samuti saatis Hitler sõtta oma noorimad sõdurid. Sõditi pommidega v-1 ja v-2 vergeldung ehk kättemaks. Dresdeni hävitamine. Berliini vallutamine: Jaanuaris 1945. aastal läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Saksa sõdurid võitlesid eriti vapralt, andes elanikele võimaluse läände põgeneda. Läänerindel muutus sakslaste vastupanu järjest passiivsemaks
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumil...
4. Sõjategevus teistel rinnetel a) Aafrikas: · 1940.a. Itaalia edutu rünnak Briti vägedele Egiptuses · inglaste vasturünnakuga itaallased purustati ning vallutati sealseid Itaalia asumaid · Hitler saatis Mussolinile appi Aafrika korpuse Erwin Rommeli juhtimisel ("Kõrberebane"), kes surusid Briti väed tagasi Egiptusesse b) Sakslaste allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata Inglismaa varustusteid c) 1942.-43.a. omandas suurt tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu, kus hukkus palju tsiviilelanikke Sõjasündmused 1941 1944 1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks · Stalin alahindas Hitlerit, mistõttu sakslaste rünnak tuli NSV Liidule ootamatusena
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buur...
Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Itlaalia alusas liibüast rünnakut briti vägede mehitatud egiptuse vastu; Erwin Rommel; Briti peamine tugipunkt aafriks, egiptus, sattus ohtlikku olukorda Sõda merel ja õhus Allveesõda atlandi ookeanil; üritades läbi lõigata ingl. varustusteid; inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost; 1942-1943 omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda saksamaa vastu; Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Hitleri sõjaplaan NSVL vastu; Barbarossa; plaani kohaselt pidid saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama; Punaarmee koondas riigi piirle suured jõud; Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri; Nord, mitte, süd; esialgu läks käik hitleri plaanide kohaselt; 1941
a. Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) - ei omanud veel sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I ms-i vaatamisväärsus,1918.a. tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine - algul luurelennukid, hiljem massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. allveelaevad, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: sõda maismaal, merel ja õhus. Õhusõda muutis senist arusaama tagalast, kui oma kaitstud territooriumist, sest iga hetk võisid vaenlase lennukid seda rünnata. VIII Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka "XX sajandi ajalugu" lk.65-66).
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 6 o 17.07-2. aug. .1945 Potsdami konverents: Stalin, Truman (USA) ja Attlee (SB) üksmeelele ei jõuta, Nürberg, Saksamaa jaotatakse okupatsioonitsoonideks, NSVL katsetas tuumapommi (USA saab kurjaks). · Jaapani purustamine ja kapituleerumine 2.sept. 1945 o 1945.kevad USA ja SB ohjeldamatu õhusõda Jaapani linnade vastu ( 66 linnas hävis 44% elamispinnast); o USA kasutab aatompommi 6.aug.1945 Hiroshima linna vastu (ohvreid ca 200 000), 9.aug.1945 Nagasaki linna vastu (ohvreid ca 80 000). Sõjaline vajadus selleks puudus; o NSVL sõda Jaapani vastu: aprillis tühistas NSVL neutraliteedilepingu Jaapaniga ja 3 kuud hiljem 8.aug.1945 kuulutas Jaapanile sõja
automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.*tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. *autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).*lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine.*allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; 35. Eesti I ms Iseseisvumise eeldused: Poliitilised Majanduslikud Kultuurilised · Venemaal kodusõda ja rahutused. · Talupoeg sai maad osta. · Haritlased, eestvedajad. · Venemaa osaline I maailmasõjas. · Linnade kasv. · Eestikeelsed raamatud. · Loodi erakonnad
Selle eesotsas Rommel. 1941 Rommeli juhtimisel suruti Briti väed tagasi. Briti peamine tugipunkt Aafrikas-Egiptus-sattus ohtlikku olukorda. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil üritades läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Lõpuks suutsid liitlasväed siiski peale jääda. Saksa allveelaevad hakkasid kandma suuri kaotusi. Allveesõda jätkus hooga sõja lõpuni, kuid ei suutnud liitlasi enam oluliselt ohustada. 1942-43 omandas järjest suuremat tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Pommitamine, hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riikide okupeerimine 1939-40 Baaside leping NSVL ja Eesti vahel Poola vallutamise järel koondas NSVL oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti rõhutas maailmasõja algul oma erapooletust. Olukorra muutus keerukaks Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Alveelaev põgenes Tallinnast. NSVL kasutas vahejuhtumit viimiseks oma laevastik Blati merele. Molotov esitas 24. sept 1939
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulut...
arvaksid, et ründavad uuesti sealt. Ning Prantsusmaa koondaski väed põhja. Kuid rünnak tuli hoopis Luxenburgi kaudu. Vallutati ära Pariis ja vallutati ära. Sõlmisid Compiegue vaherahu ning Prantsusmaa kapituleerus. Lõuna-Prantsusmaal moodustati Saksast sõltuv võike riik Vichy vabariik. Kes polnud nõus, põgenesid Inglismaale ning seal moodustati prantslastes väeosa, eesotsas-Charlerdi Goulle. 6. Saksa ründab nüüd Inglismaad. See oli õhusõda ja allveesõda. Inglased võidavad, kuna murravad saksa sõjakoodi Enigma lahti. Churchill tahtis ainult sõda saksaga, mitte mingeid kokkuleppeid. 7.NSVL novembris alustab sõda Soomega. 8.Itaalia ründab Kreekat. Saksa tuleb appi. Vallutatakse ära kogu Vahemere piirkond v.a Malta. Edasi egiptus, mida vallutada ei suudetud. Baaside leping-Orzel-saksa laev. 28,sept 1939-Eesti ja NSVL vahel. Vastastikuseabistamise leping. Eesti kirjutab alla, kuna NSVL ähvardab sõjaga
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähe...
Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele
sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga see, et nad augusti keskel suurte
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Aust...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute k...
Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult
Eestis ka kogu merelennuvägi. Algul korraldus asuda kaitsele Daugava jõel, see jäi täitmata ja taganemine ida ja põhja suunas. Rängad kaotused, seepärast otsustati 2 loovutada vaenlasele Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Valmistada ette uus kaitseliin Pärnu-Viljandi- Emajõe joonel. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis, Suvesõda Kõigepealt sõja puhkedes Eestis mere- ja õhusõda sakslaste poolt. Uputati kolm laeva. Soome ja Saksamaa ühistööna rajati Soome lahele miinivälju. 26. juunil algasid Saksa lennuväe rünnakud Eesti saartele. Aga ka sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Siis 2 nädalat vaikus, kuna maavägede kohaletulek võttis aega. 7.-8. juulil ületasid Saksa väed Mõisaküla ja Ikla ruumis Eesti piiri. Pärnusse sisse 8. juulil ootamatult. Punaarmee jättis sama päeva õhtuks Viljandi maha. 9. juulil sakslased juba Lihulas
Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaa...
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...
kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). · Sõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud
Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga see, et nad augusti
Veel lubasid liitlased jätta Moskva meelevalla alla Kesk- ja Ida Euroopa maad, mis oli Stalinile suur võit ja aluseks Euroopa lõhestumisele. 3.2 Ardennide lahing 1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 3.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi,
kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi.
kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi.
(I MS ajal lõpetas Compiegne'i rahu sõja) 11. Charles de Gaulle, Pétain, Vichy valitsus Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia, ungari ja bulgaaria. 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
