Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria ökoloogia - 54 õppematerjali

Ökoloogia >> Ökoloogia
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate...

Ökoloogia
99 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) ­ organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend ­ organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet ­ geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet ­ taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ­ ühise genofondiga isendite kogum · kooslus ­ koos eksisteerivad populatsioonid...

Ökoloogia
102 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ökoloogia eksami 1-4 vastused

teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Ökoloogia - (kr. oikos ­ maja, elamu, eluruum; logos­ mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest ­ elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis - Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste...

Ökoloogia
75 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia lühikonspekt

Populatsioon ­ on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem ­ süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär ­Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...

Ökoloogia
326 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Surnumere ökoloogia

Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi t...

Ökoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
0
pptm

Loomakaitseseadus

docstxt/135271575576.txt...

Ökoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Looduskaitseseadus

Looduskaitseseadus Kunnar Kangro Alar Külm Arto Haponen Timo Pärle Seaduse eesmärk 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Ülesanne Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. ...

Ökoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
0
pptm

Olmejäätmete koguste dünaamika Eestis ning uued suunad jäätmete käitluses

docstxt/13667248825816.txt...

Ökoloogia
20 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Fosforiit ja diktüoneemakilt

on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevandus...

Ökoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Looduskaitseseadus

looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt t...

Ökoloogia
39 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Mahepõllumajandus seadus

Mahepõllumajandus seadus Koostajad: Kaljuveer,Kepler,Ott, Seaduse Ülesanne · Käesolev seadus kehtestab mahepõllumajandusele ehk ökoloogilisele põllumajandusele viitavalt märgistada kavatsetava põllumajandussaaduse tootmisele ning selliselt märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemisele esitatavad nõuded, mahepõllumajandusliku tootmise ja käitlemise järelevalve korra ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest. Tegevusala · Mahepõllumajandus on selline keskkonnasäästlik ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduse tootmine ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine, mis vastab käesoleva seaduse ja põllumajandussaaduse tootmist ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemist reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt ma...

Ökoloogia
39 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Matsalu rahvuspark

a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: ­ Lihula ­ Martna ­ Rindla ­ Hanila · Hõlmab: ­ Matsalu lahte ­ Väinamere osa ­ Kasari jõe alamjooksu ­ umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus ­ Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: ­ 275 linnuliiki ­ 49 kalaliiki ­ 47 imetajaliiki ­ 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...

Ökoloogia
29 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Loomakaitseseadus

· Loom - imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. · Põllumajandusloom- loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Looma suhtes lubamatu tegu: · looma sundimine üle jõu käivatele pingutustele · loomavõitluse korraldamine, · looma hülgamine · abitusse seisundisse jätmine · loomale kannatusi põhjustav aretustegevus Looma lubatud hukkamine: · Põllumajanduslooma tapmine; · Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmine; · Põllumajanduslooma hädatapmine; · Looma tapmine religioossel eesmärgil; · Looma eutanaasia; · Püütud kala tapmine; · Uluki küttimine; · Kahjurputukate ja -näriliste hävitamine; · Looma hukkamine enesekaitseks Ülesanne Lõuna-Eesti väikeses külas elav talunik Piimamees peab lehmi...

Ökoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Laboritöö küsimuste vastused

Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? Difraktsiooni nähtust on võimalik kasutada valguse lainepikkuse määramisel. Kui valguse teele asetatavasse plaati lõigata pikad omavahel paralleelsed ja üksteisest võrdsetel kaugustel asuvad pilud (umbes 100 või enam pilu ühel millimeetril) moodustub seade mida nimetatakse difraktsioonivõreks. 2. Kas diraktsioon kuulub valguse laine- või korpuskliteooriasse? Difraktsioon on hästi jälgitav tõkete korral, mille laius on samas suurusjärgus valguse lainepikkuseg 3. Kas difraktsioon eeldab valguse koherentsust? Mis see üldse on? Kuna vaadeldavad valguskiired pärinevad koherentsetest valgusallikatest, siis nende kohtumisel leiab aset valguse interferents, mille tulemuseks võib olla kas valguse intensiivsuse kasv või kahane-mine. Kui mõnelt eemal asuvalt monokromaatselt valgusallikalt jõuab valgus difraktsioonivõrele, siis muutub i...

Ökoloogia
115 allalaadimist
thumbnail
1
docx

EBÖ Eesti As essee

Tehases töötab 75-80 inimest vahetustega. Ehitatud on juurde hoone, milesse jääb ladu ja toodete lõppviimistlus. Tooted, mis on defektiga lähevad märgistatud kasti ,millele tehakse täiendavaid parandusi, mis on säästlik ja kasulik, kuid praagid lähevad taaskasutamisse. Millest tuleneb vaid ajaline kahjum. Detailidele tehakse brinelli test kontrollimaks, kas kastis olev kaup vastab nõuetele. Kõike tehakse vastavalt juhendile, kui mõni ese ei vasta soovitud tulemusele siis märgitakse kast kollase sedeliga" Kahtlased" mis viiakse mõeldud alale. Selline tegevus on hea mistõttu ei teki hilisemaid probleeme kaub õigsuses osas. Enamasti juhib kõike, kas meister või kvaliteedijuht. Ettevõttes olev müra on üsna vali, mis võib töötajate kõrvakuulmis kahjustada. Kaitsevahenditest mida nad...

Ökoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...

Ökoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Palumets

Millistest liikidest antud kooslus koosneb? a. Taimed a.i. Puurinne a.i.1. Harilik mänd a.i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein...

Ökoloogia
87 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Inimtegevuse mõju elusloodusele, veerežiimi muutused, kõrbestumine.

Eesti Maaülikool Maastikuarhitektuur Liisa Sekavin Inimtegevuse mõju elusloodusele, veereziimi muutused, kõrbestumine. Referaat Juhendaja: lekt. Merle Öpik Tartu 2012 Referaadi eesmärk on selgitada kõrbestumise ja veereziimi muutuste mõju elusloodusele ning tuua välja nende omavahelisi seoseid. Refereerimisele on võetud enamasti materjal, mida on võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele. Käsitletakse ka inimese mõju elusloodusele nii üldisemalt kui ka otsesemalt kõrbestumist ja veereziimide muutusi põhjustades. Hävitades troopilisi metsi, intensiivistades põllumajandust või laiendades linnu, on inimeste tegevus kõikjale ulatuvalt muutnud ma...

Ökoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus...

Ökoloogia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun