Loomakaitseseadus (0)

rANNANIIT
Kaspar  Konist
Sissejuhatus
Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja  sooldunud  
mulda.
Rannaniidud on avatud  kooslused  ja neile on iseloomulik lopsakas  taimestik  ja seetõttu 
on neid kasutatud karjamaadena.
Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu 
on neid kasutatud karjamaadena.
Elukooslus
Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane  aruhein  , linalehine maasapp, 
valge kastehein ja  pilliroog  jt.
Linnud
Suured rannaniidud on kurvitsalistele  sobivate  tingimustega eluasemeks. 
Naaskelnokk, 
Mustsaba­vigle 
Tutkas
Liivatüll
Punajalg­tilder
Kiivitaja
Kahepaiksed
Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselg­kärnkonn
Tegurid
Eesti suurimad rannaniidud asuvad  Matsalu  märgalal.
Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur 
õhuniiskus)
Karjatamine või  niitmine  on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise  eelduseks . Ilma 
hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema 
elutingimused  seesuguste taime­ ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks 
avatud rannaniitusid.
Rannaniitude ajaloolisest leviku alast on tänaseks Eestis säilinud hinnanguliselt vaid 
10%,
Toiduahelad
ÄMBLIK ›  KURVITS  ›  REBANE
MARDIKAD  › PARDIPOJAD ›  KOTKAD
SÄÄSED › ALPI RISLA › KOTKAS
VIHMAUSS ›  MUTT  › HIIREVIU
Tänan Kuulamast!!

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Elukooslus
• Linnud
• Kahepaiksed
• Tegurid
• Slide 7
• Toiduahelad
• Slide 9