50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janno Ott
Õppematerjali autor
valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku turustamisesse, uute turgude otsimisse ja aktiivsesse müügitöösse, tehes koostööd meie tegevust toetava Eesti Mööblitootjate Liiduga. Samuti peame oluliseks olla kursis nii Eesti kui ka maailma mööblitrendidega, seepärast osaleme aktiivselt mööbli ja puiduga seotud konverentsidel, messidel ning näitustel. Meie valmistame just Sinu soovide järgi kauni ja kvaliteetse mööbli. Lase oma fantaasial lennata. Sihtturuks oleme valinud algselt Eesti, kuid kui saavutame edu, plaanime ka laieneda naaberriikide turgudele. Konkurentsieeliseks peame kvaliteeti, paindlikkust ning kiirust. Meie
ehk teha paljude artikliridadega koosseisult suuri, kuid koguseliselt väikseid ostusid. Siinjuures on võimalik leida kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate vahel, vedades tooted tehastest kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt suure toote- sortimendiga saadetisi erinevatele klientidele. Tehastevaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga, et veokulud oleksid minimaalsed. Kuna Eesti territoorium on suuriikidega võrreldes väga väike, siis meil nimetatud põhjusel üldjuhul ladusid ei kasutata. Konsolideerimine Konsolideerimine tähendab kaupade/saadetiste kogumist ja korraga sihtpunkti edasi saatmist. Teatud laokulud on sel puhul õigustatud ja kulusäästmise efekt saadakse eelkõige suurte kauba- koguste veokulude vähendamisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige
Omahinna puhul on seega tegemist keskmisega, mis sõltub kahest tegurist: kulude ja ühikute hulgast. Rõhutamist väärib asjaolu, et tegemist on jagatisega ning keskmise näitajaga, millel on kõik igasuguste keskmistega kaasnevad probleemid: kui muutub kas ainult jagatav (st kulude summa) või jagaja (ehk toodete hulk), siis tulemus juba muutub. Tegemist on arvutusliku keskmisega, mis ei pruugi konkreetse ühiku puhul antud perioodil kehtida (sarnane probleem kui näiteks ”keskmine Eesti inimene” – keda reaalses elus on üsna võimatu leida). Lisaks tuleb veel tähele panna, et mõiste ”omahind” on üldmõiste ja ei ole mitte midagi muud kui mingi kulukogumi jagatis nende kulude tegemise tulemusel saadud ühikutega. Kusjuures, üldmõiste ”omahind” puhul ei piiritleta ära kululiike, mis lähevad omahinna arvutusse sisse ja millised mitte. Millised kulud on haaratud konkreetsel juhul omahinna arvutusse, näitab tavaliselt ära täpsem omahinna määratlus
pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide tootjatele allhanke pakkumisele. Tuleb hakata kujundama oma nägu ning olema ise eriline ja ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab
See on see, kui sa pakud midagi absoluutselt unikaalset, aga see ei loo mingit väärtust kasutajale ja keegi ei taha seda. Ruut, kus sina tahad olla, on üleval paremal nurgas. See on see, kui sa pakud unikaalset toodet, mis loob väga palju väärtust tarbijale. Unikaalsus võib olla sinu toote ükskõik milline aspekt: selle omadused, disain, asukoht, ärimudel, mida iganes. Selle välja mõtlemine ei pruugi olla lihtne, aga see on seda väärt. Eesti turul pole seda sugugi raske teha nii palju nishe on täitmata. 15. Kuidas läbi tootepoliitiliste otsuste luua kliendile väärtust? Tooge näiteid. Kliendid ei osta tooteid toodete pärast. Kliendid ostavad hüvesid täpsemalt oodatavaid hüvesid. Seega tootjad ei konkureeri omavahel mitte sellega, mida nad toodavad, vaid sellega, mida nad oma toodetele juurde lisavad: pakend, teenused, reklaam, kliendinõustamine, finantseerimine, tarnimise korraldus. Näiteks erinevad hambapastad
Finantsaruanded näitavad tehingute finantsmõjusid, mis on majanduslike omaduste järgi rühmitatud suurtesse klassidesse. Viimaseid nimetatakse finantsaruannete elementideks. Nendeks on: finantsseisukorra hindamisel - bilansis - varad, kohustised ja omakapital (netovara); tegevustulemuste hindamisel - kasumiaruandes - tulud ja kulud; ettevõtte väärtuse hindamisel – rahavoogude aruandes – raha ja raha ekvivalendid. Eestis võib võib aruandeid koostada kas Eesti hea raamatupidamistava või IFRSi kohaselt. Sageli on ühes arvestusvaldkonnas võimalik valida mitme erineva arvestuspõhimõtte vahel (varude hindamisel, amortisatsioonimeetodi valikul jne). Valik sõltub sellest, kes on info tarbijad, millisest tulemusest/finantspositsioonist nad on huvitatud. Hinnangud näitavad bilansipäeva olukorda: kas on ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid, kuidas on klassifitseeritud põhi- ja
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid