Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomakaitseseadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on loomakaitseseadus?
Loomakaitseseadus
Mis on loomakaitseseadus?
· Reguleerib loomade kaitset inimese sellise
tegevuse eest, mis ohustab või võib
ohustada loomade tervist või heaolu.
· Loom - imetaja, lind, roomaja, kahepaikne,
kala või selgrootu.
· Põllumajandusloom- loomsete saaduste
tootmise eesmärgil peetav ja aretatav
loom.
Looma suhtes lubamatu tegu:
· looma sundimine üle jõu käivatele
pingutustele
· loomavõitluse korraldamine,
· looma hülgamine
· abitusse seisundisse jätmine
· loomale kannatusi põhjustav
aretustegevus
Looma lubatud hukkamine:
· Põllumajanduslooma tapmine;
· Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote
tapmine;
· Põllumajanduslooma hädatapmine;
· Looma tapmine religioossel eesmärgil;
· Looma eutanaasia;
· Püütud kala tapmine;
· Uluki küttimine;
· Kahjurputukate ja -näriliste hävitamine;
· Looma hukkamine enesekaitseks
Ülesanne
Lõuna-Eesti väikeses külas elav talunik Piimamees peab
lehmi ja lambaid. Suvi oli märg ning sööta varuda ei
õnnestunud. Külmade saabudes, kui loomad on juba ligi
nädala nälginud otsustab talunik loomad tappa ning liha
maha müüa. Naabri käest saab ta vana kalluri, mille kasti
ajab oma 5 lehma ja 10 lammast. Et Tallinna lähistel on üks
sõber lubanud loomad lihaks teha ning turustada, võtabki
Piimamees suuna Tallinna poole. Logiseva kalluriga kulub
selleks pea terve päev. Kurnatud loomad aetakse sõbra
kitsukesse kuuri, kus keegi nende eest ei hoolitse. Alles
kahe päeva pärast võtab sõber Kassitapp tapatöö ette loomi
eelnevalt uimastamata.
Milliseid loomakaitseseaduse
punkte talunik Piimamees rikub?
· Loomapidaja peab loomale võimaldama kohases
koguses sööta ja vett
· Nõuded veetavate loomade kohta:
­ Veetav loom peab olema terve
­ Haigeid loomi tuleb vedada eraldi veosena veterinaararsti
kontrolli all.
· Nõuded veovahendite kohta:
­ Veterinaarnõuetele vastavaid veovahendeid.
­ Kalluriga loomade vedamine keelatud
­ Sobiv mikrokliima ja piisavalt ruumi,
­ veoki nõuetekohasuse kontroll
Milliseid loomakaitseseaduse
punkte talunik Piimamees rikub?
· Loomade vedamise kord:
­ Nõuetekohane hooldus, sobiv sööt,joogivesi ning
puhkepausid.
­ Üle kaheksa tunni kestvad veod:
· Isikud peavad olema registreeritud kohalikus
järelevalveasutuses
· Veovahendid peavad olema nõuetekohased ja kohalikus
järelevalveasutuses registreeritud.
­ Kahe looma üheaegsel vedamisel võib eri liiki ja eri
vanusega ning eri soost loomi vedada samas
veoruumis, kuid loomad peavad olema eraldatud
piirete abil.
Milliseid loomakaitseseaduse
punkte sõber Kassitapp rikub?
· Põllumajandusloomade tapmise tingimused:
­ Põllumajanduslooma võib tappa üksnes selleks tunnustatud
ettevõttes.
· Põllumajandusloomade tapaeelne pidamine
tapamajas:
­ Ettenähtud ruum või ehitis, mis tagab nende kaitse kahjulike
ilmastiku- ja muude mõjude eest.
­ Veterinaarne järelvalve.
· Põllumajanduslooma uimastamine ja tapmine:
­ Põllumajandusloom tuleb enne tapmist uimastada.
­ Uimastamine on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult
kiire teadvusetuse, mis kestab kuni surmani.
Milline karistus neid selle eest
ootab?
· Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine:
­ Rahatrahv kuni 200 trahviühikut.
­ Juriidiline isik­kuni 50 000 krooni.
· Looma vedamise kohta esitatavate nõuete
rikkumine:
­ Rahatrahv kuni 200 trahviühikut.
­ juriidiline isik ­ kuni 50 000 krooni.
· Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta
esitatavate nõuete rikkumine
­ Rahatrahv kuni 200 trahviühikut
­ Juriidiline isik- kuni 50 000 krooni
Kuidas oleks pidanud talunik Piimamees
tegutsema, et mitte rikkuda seadust ?
· Piimamees oleks pidanud varuma
loomadele talveks sööta.
· Oleks pidanud kalluri asemel kasutama
selleks ettenähtud katusega veovahendit.
· Kuna sõit kestis terve päeva, oleks vahepeal
pidanud tegema puhkepause ning andma
loomadele sööta ja vett.
· Lehmad ja lambad oleks pidanud olema
eraldatud piirete abil.
Kuidas oleks pidanud sõber Kassitapp
tegutsema, et mitte rikkuda seadust ?
· Kassitapp oleks pidanud loomad
paigutama suuremasse ruumi, mis
kaitseks loomi ilmastikutingimuste eest.
· Oleks pidanud tagama veterinaari
järelvalve.
· Loomad tulnuks enne tapmist uimastada
veterinaari poolt vahendiga , mis on selle
loomaliigi jaoks lubatud ja töökorras.
Tõsielu juhtum
· Vladimir (37) pussitas Ida-Virumaal Iisaku
vallas osaühingule Kasevälja Agro kuuluvas
noorkarjalaudas neli lehma surnuks ning
vigastas kuut.
· Ida-Viru maakohus mõistis Vladimirile
karistuseks ühe aasta vangistust tingimisi
kolmeaastase katseajaga.
· Kahjusumma on 41.800 krooni, mis tuleb
süüalusel osaühingule hüvitada.
Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Loomakaitseseadus #1 Loomakaitseseadus #2 Loomakaitseseadus #3 Loomakaitseseadus #4 Loomakaitseseadus #5 Loomakaitseseadus #6 Loomakaitseseadus #7 Loomakaitseseadus #8 Loomakaitseseadus #9 Loomakaitseseadus #10 Loomakaitseseadus #11 Loomakaitseseadus #12 Loomakaitseseadus #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor v3lts Õppematerjali autor
Slideshow loomakaitseseadusest

Sarnased õppematerjalid

Loomakaitseseadus
1
doc

Loomakaitseseadus

Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 5­6-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

Tehnoloogia
Konspekt
37
doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. ­ 33,4 tuh

Veisekasvatus
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ ·

Veisekasvatus
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus
Keskkonnakaitse KT
39
doc

Keskkonnakaitse KT

48. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 49. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 50. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata

Keskkonnaohutus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kelles

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun