Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matsalu rahvuspark (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Matsalu rahvuspark
Üldandmed
· Loodi 1957.a
· Pindala 48 610 ha
· Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile:
­ Lihula
­ Martna
­ Rindla
­ Hanila
· Hõlmab:
­ Matsalu lahte
­ Väinamere osa
­ Kasari jõe alamjooksu
­ umbes 50 meresaart
Üldandmed
· Keskus ­ Penijõel,Penijõe mõisas
· 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja.
· 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu
rahvuspargiks.
· Registreeritud on:
­ 275 linnuliiki
­ 49 kalaliiki
­ 47 imetajaliiki
­ 772 liiki soontaimi
Kultuuripärand
· Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning
Väinamere looduse ja kultuuripärandi
kaitseks
· Kultuurmaastikud
· Materiaalne ja vaimne pärand
· Traditsiooniline inimtegevus ja selle
väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris
· Kõik rahvuspargi alaga seotud
kultuuriavaldused
Kaitsealused pesitsevad linnud
· Väike-konnakotkas
· Laanepüü
· Valge-toonekurg
· Rukkirääk
· Väikepistrik
· Merikotkas
· Herilaseviu
· Flamingo(1941)
Kaitsealused läbirändajad:
· Väike-laukhani
· Väikeluik
· Rabapistrik
· Järvekaur
· Veetallaja
Teised kaitsealused loomaliigid:
· Saarmas
· Juttselg-kärnkonn
· Rabakonn
Teisi imetajaid
· Hallhüljes
· Viigerhüljes
· Rebane
· Kährik
· Mink
· Nahkhiir
Taimed
· Kaunis kuldking (kaitse all)
· Kassikäpp
· Randaster
· Emaputk
· Merikapsas
Veetaimestik
· Rootukkade vaheline ala on liigirikas
­ penikeeled
­ räni-kardhein
­ tähk-vesikuusk
­ kollane vesikupp
· Vetikad:
­ Pruunvetikad-põisadru
­ Punavetikad
Klimaatilised tingimused
· Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi.
· Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi)
· Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi)
· Keskmine sademete kogus 650 mm.
­ 63% soojal aastajal
­ 37% külmal aastaajal
· Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti
sisemaal.
Turism
· Rahvuspargiga tutvumine:
­ Jalgsi
­ Jalgrattaga
­ Matsalu lahel paadiga
· Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid:
­ Haeska
­ Keemu
­ Kloostri
Turism
· Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine:
­ lambakasvatus
­ villatöötlemine
­ mesindus
­ käsitöö
­ piknikud taluõuel
­ Linnuvaatlus
· Paadisõit Matsalu lahel
­ OÜ Leidrek
­ Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa
Loodusharidus
· Vajalik inimese arukas tegutsemine.
· Kohuseks on aidata inimestel mõista ja
tunnetada nii loodust kui seal toimivaid
seoseid.
· Haridustööks soodsad võimalused.
· Eksisteerib seminariruum.
Koostööpartnerid
· Eraisikutest turismiettevõtjad (turismitalud)
· RMK ­ Riigimetsa Majandamise Keskus
· Keskkonnaministeerium
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Matsalu rahvuspark #1 Matsalu rahvuspark #2 Matsalu rahvuspark #3 Matsalu rahvuspark #4 Matsalu rahvuspark #5 Matsalu rahvuspark #6 Matsalu rahvuspark #7 Matsalu rahvuspark #8 Matsalu rahvuspark #9 Matsalu rahvuspark #10 Matsalu rahvuspark #11 Matsalu rahvuspark #12 Matsalu rahvuspark #13 Matsalu rahvuspark #14 Matsalu rahvuspark #15 Matsalu rahvuspark #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor v3lts Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus Matsalu rahvuspargist.

Sarnased õppematerjalid

Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

4) olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)) 1947 moodustati 7 jahikeeluala: Vigala, Matsalu, linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, Kursi­Kärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti lahed ja Vooremaa järved.

Keskkonna ja loodusõpetus
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

mullad soolasteks. -sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. -kaitsealuseid liike: niidu-asparhernes Soostunud niidud

Eesti elustik ja elukooslused
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (2)

unustama profiilipilt
unustama: Hästi tehtud
13:06 06-12-2010
kolilil profiilipilt
kolilil: oli hea
23:48 22-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun