Õpetajate päev Türi Põhikoolis 5.oktoobril peeti rahvusvahelist õpetajate päeva, mille raames andsid tunde iga kooli kõige vanemad õpilased. Türi Põhikoolis andsid seega tunde üheksandikud, ning appi tulid ka Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Tunnid Türi Põhikoolis olid sel päeval lühendatud ning sellele järgnes aktus õpetajatele. 5.oktoober on ülemaailmasetele haridusasutustele tähtis päev, see on päev, mil väärtustatakse õpetajaid ja nende tööd. Türi Põhikoolis olid 1.-6. klassile tunde andmas Türi Põhikooli üheksandikud ja 7.-8. klassile andsid tunde Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Hommikul tulid kooli nn libaõpetajad (üheksandikud ja kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid oleva...
Direktori kõne Tere kallis koolipere. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäevatöös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpetajad on vahetunud. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt. Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see nende suunamin...
Hommik! Alustuseks tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänase...
Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omad...
Essee Kuidas koolis konfliktidega toime tulla Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad....
Õpetajate päeva kõne Tere, armsad ja austatud õpetajad Tänane päev on minu arvates pühendatud tähtsamatele inimestele, keda mina tean õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab teisi elukutseid, ja see amet pole kerge. Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, veendudes selle ühe päevaga juba, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused? Vastus on lihtne: nad võtavad need oma peast, sest kunagi on ka nemad pidanud kõvasti vaeva nägema nende omandamisega. Kellelegi ei kuku tarkus niisama pähe. Kõik peavad selleks ise vaeva näge...
KÕNE Armasad üheksandikud, õpetajad ning kõik kes on tulnud seda päeva tähistama meie tublide lõpetajatega. Usume, et täna meil kõigil on väga ärevaid emotsioone, sest täna on kätte jõudnud see päev, kuste üheksandikud 12 aastat tagasi alustasite oma kooliteed ning nüüd kui see koolitee on jõudmas lõpule peame hüvasti jätma üheksanda klassiga. Lõppenud on üks etapp teie elus. Need üheksa aastat läks nii kiiresti, et polnud arugi saada enne, kui see aeg juba käes oli. Selle üheksa aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi positiivset, kui ka negatiivset. Teie üheksas klass jääte neid aegu meenutama ja ma loodan, et te ei unusta kunagi seda päeva mil kooliteed alustasite ja seda päev kus kohe kohe lahkute omale väga armsaks saanud koolimajast nimega Kivimäe Põhikool. Teie üheksas klass olete olnud meile suureks eeskujuks nii õpimisel kui ka spordis. Ma tänan ka teie poolt õpetajaid kes nii mõistvad oli...
Direktori kõne Õpetajate päeva on peetud Eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäeva töös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpilased on õpetajad. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas , õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt? Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see , nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõp...
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja rääg...
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste moodustamine näitab, et inimestele läheb riigi tulevik korda j...
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud Sähtela, millega ta kutsus Ehtel...
Tanja live kontsert Kaheksandal aprillil külastasin Tanja kontserti, mis toimus Tallinnas klubis Prive. Tegu ei olnud tavalise klubi peoga, vaid konkreetse kontsertiga. Tanja Mihhailova on 32- aastane vene rahvusest artist, kes laulab peamiselt poplaule. Ta on kasvanud üles Eestis ning siin õppinud. Ta on esindanud Eestit eurovisioonil ning võtnud osa ka paljudest muusikalidest. Muusikaga on ta tegelenud juba lapsepõlvest saadik. Tanja tahtis õppima asuda muusikakooli, kuid teda ei võetud vastu, sest puudus õpetajate arvates muusikaline kuulamine. Kõigele vaatamata on Tanjast kujunenud üks Eesti edukamaid artiste. Kontsert toimus Tallinna vanalinnas ning kuulajaid oli kokku tulnud palju. Tanja astus ise lavale kell üks öösel, kuid uksed avati juba pool tundi enne südaööd. Klubi on väike ning rahvast oli kohale tulnud palju, selletõttu ei saanud ka kontserti väga hästi nautida. Kohati tundsin ennast e...
Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga üritame lasteaia-aja teha teile kõigile mälestusterohkeks ja ka harivaks. Lasteaiast saate te enda esmased teadmised ja tahtmise aina rohkem ja rohkem uusi teadmisi saada. Siin tekivad ka uued sõbrad, kellega koos ehk ka kooliteed jätkate. Kuid selleks, et kõik nii läheks, tuleb igalühel endal olla tubli ja sõbralik nii teiste laste kui ka õpetajate suhtes. Arvan, et teekond meie lasteaias saab olema igati positiivne ning seda teekonda toetab ka meie sõbralik kollektiiv. Loodan ka igakülgset koostööd lasteaia ja lastevanemate vahel. Praeguseks aga minu poolt kõik. Jõudu ja jaksu algavaks lasteaia-aastaks!
Õpetajatepäeva kõne Lugupeetud õpetajad, õpilased ja saalisviibijad. Täna oleme siia kogunenud, et tähistada õpetajate päeva ning austada nende ametit. Väike palve õpetajatele, Sulgege mõneks hetkeks silmad ning mõelge, milline oli teie esimene koolipäev õpetajana? Kas see oli täis rõõmu? Või oli selles päevas ka muud? Kas teis kui õpetajates peegelduvad teie enda õpetajad või olete vastupidi, püüdnud olla teistsugused, erinevad enda kunagistest õpetajatest? Aga mida te hetkel tunnete? Kas kurbust/rõõmu või midagi muud. Siinkohal tahaksime teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks, -kuudeks ja -aastateks. Paluksime siia tulla järgnevatel õpetajatel: Õp Rein, Õp Mare, Õp Ene Kruve, Õp Lembit Keerus, Õp Mall Võhandu, õp Liisu Tähe, õp Kati kümnik, õp Tanel kümnik, õp Siret Stoltsen, õp Reeva Johanson, õp Egon Leemets, õp Agnes Leemets, õp Marje Kert...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille ...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õige...
Tere austatud õpetaja ja kallid kaasõpilased. Üks Saksa kirjanik ütles kord: "Õppida saab ainult seda, mida armastad, õpetaja pole aga mitte see, kes õpetab, vaid ainult see kellelt õpitakse." Minu kõne on suunatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Koolitund ei pea alati olema raskete ülesannete täitmine ja valemite pähe tuupimine. Tehes seda iga aasta päevast päeva on väsitav. See ei ole nauditav mitte ühelegi õpilasele ja ei tohiks ka olla õpetajatele. Peaksime oma üksluisetesse koolipäevadesse lisama natukenegi särtsu. Vahelduseks võime ju matemaatika tundi alustada Leopoldi võimlemisega ning vene keele lõpetada huvitava arutlusega erinevatel maailma teemadel. Meie õnneks korraldatakse koolis stiilinädalaid, mis annavad kõigile võimaluse veeta nädal aega koolis huvitava ja silmapaistva kostüümiga. See võib nii mõnegi jaoks teha kooliskäimise nauditavamaks. Mitte keegi ei tohiks ära unustada koolis käimise eesmä...
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head e...
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemu...
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus- töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klas...
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassi...
Lugupeetud direktor, õpetajad, lapsevanemad, külalised, armsad lõpetajad! Vastu suve lõpetab järgmine lend selle kooli. Kas 83. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. Mul on siiralt hea meel, et te kõik täna siin minu ees istute Tallinna Nõmme Gümnaasiumi värsked lõpetajad, rõõmsad ja rahulolevad, kuid kui silma vaadata, siis pisut mõtlikud ja nukravõitu. Tänane päev paneb punkti järgmisele lõppenud etapile eluteel ja mis on ühtlasi ka uute võimaluste algus. Kui kasutada tööõigusest pärit väljendeid, siis on täna lõpuks jõudnud kätte teie palgapäev ja tunnistuse näol olete saanud palgalehe 12 aasta jooksul väljateenitud tasu kohta. Numbrid meie käes olevatel paberitel on erinevad, seega oleks võimalik nende põhjal teha igasuguseid järjestusi ja võrdlusi. Hoolimata sellest, millise tunnistusega me siit täna lahkume, igaüks meie seast on eriline. Me ei näe teineteise sisse, me saame võrrelda ain...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Tere austatud külalised, austatud lõpetajad ja õpetajad. Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Põlva Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime se...
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe ...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Selline on siis ametlik kokkuvõte ühest üsnagi vahvast noortekast (ka see raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased just nii teevad ja/või käituvad nagu nad seda parasjagu teevad. Kindlasti võiks raamat vägagi huvitav lugemine olla neile noortele, kes ise bänditegemist on just alustanud siis on võimalik ju ka väike ...
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett ...
Kas kodutööd on gümnaasiumis vajalikud Viimane asi, mida õpetaja tunni lõpus ütleb on, et kodutööks jääb…. Päeva lõpuks on ühel gümnaasiumi õpilasel kuskil viis kuni kuus erinevat kodutööd, igaüks erineva mahukusega, kuid siiski aega nõudev. Kodutööd, nagu ütlevad õpetajad, on vajalikud. Kui tunnis mõnda uut teemat käsitleti siis on alati hea see veel kodus üle korrata ja siis on näha, kas teema tegelikult ka selge on. Ehk siis on see hea eneseanalüüs ja ka hea tagasiside õpetajale. Ta näeb kohe ära kus probleeme on ja mõnikord saab ka oma õpetus vigadest aru ning saab neid parandada. Kui teemaga kodus raskusi on, siis saab seda tunnis veel kord üle vaadata. Lisaks laiendavad kodutööd silmaringi ning õpime iseseisvalt ja intensiivsemalt töötama. Kui kodutöid hinnatakse, siis on nii ka mõnikord hea ja lihtne viis hea hinne saada. Nende tegemisega õpib ka oma aega paremini planeerima ja uskuge või mitte, aga mõned ko...
Õppides loon ennast Siia ilma sündides on iga inimene tabula rasa puhas leht. See tähendab, et ta on puutumata välismaailma pahedest ja ka hüvedest. Isiksus hakkab temast kujunema järgnevate aastakümnete jooksul toimuva õpiprotsessi käigus. Endast rääkides võin öelda, et nüüdseks on keskkool peagi läbi saamas, ent see on alles stardiplatvormiks millelegi hoopis olulisemale elukoolile. Oli 5. oktoobri öö aastal 1982. Tundsin, et keegi tõmbab mind tugevalt peast. Surusin vastu, karjusin täiest kõrist, ent kasu sellest polnud, agressiivsed käed said oma tahtmise. Lõpetasin vastumeetmed ja lasin asjadel nende loomulikku rada mööda kulgeda. Ühtäkki ei olnud mul enam üldse kodune tunne. Olin kuskil suures valges kõrge laega ruumis. Vastu kogu keha õhkus harjumatult külma ja rõsket õhku. Ninna tungis vastikusttekitav medikamentide lõhn, mis minus tänini võõristust tekitab, kui taas sinna majja haigl...
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures selgitamine, õpilaste küsimustele vastamine ning kinnistavate harjutuste tegemine, mida koostab üldjuhul õpetaja ise...
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpil...
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui s...
Tartu Kommertsgümnaasium ÕPIMAPP Reformierakond Kristel Kard 9.c Reformierakonna seisukohad päevapoliitikas lähtuvad erakonna programmist ja püsiväärtustest, mida reformierakondlased alates 1994. aastast Eestis edendanud on. Igapäevaseid eestlaste heaolu puudutavaid otsuseid tehes arvestab iga Reformierakonna poliitik liberaalse maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideer...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne) Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus, ihnus, töökus, ahnus. Kiidusõnad: AITÄH, PALUN Matemaatika Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaup...
„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib ...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Ra...
Lugemiskontroll Jaan Kross "Wikmani poisid" 1)Romaani kohta on väidetud: romaan räägib koolist, kus meest mõõdab see, mida ta suudab. Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida...
ÕPPEASUTUSED - KOOL Koristamise eesmärgiks on tagada õpilastele tervislik ja turvaline õppimiskeskkond. Ei tohi ära unustada, puhastusteenindajal (koristaja) on üks personali liige. Kogu kooli personal mõjutab laste maailmapildi, suhtumiste, hoiakute kujundamist. Puhtuse loomine on klienditeenindamise protsess. Puhastusteenindaja kliendid on õpilased, õpetajad jm personal. Kliendi teenindamine on midagi enamat kui vaid puhtuse loomine. Puhastusteenindaja koolis on oluline kasvatuslik roll. Puhastusteenindaja käitumine mõjutab: 1) õpilaste suhtumise kujunemist puhastusteenindusse kui erialasse 2) puhtuse rollist 3) jäätmekäitluse, vee ja elektri säästlikkuse (või raiskamise) suhtes Kool on: · suure käidavusega · koristustööd hõlmavad lisaks puhastamisele ka mööbli korrastamist · WC ja pesuruumides tähelepanu hügieenile · eeldab head füüsilist vormi kuna on palju toolide ja laudade liigutamist · aktiivne koostöö...
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on k...
Kool kui ühiskonna peegel Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik, mis oma korda koosneb väiksematest ühiskondlikest kogumitest. Nii saame rääkida ka koolist kui ühiskonna väikesest mudelist. Ka koolis näeme konkurentsi, individualismi, kiusamist, alandamist, üksteise mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hi...
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...