Hommik!
Alustuseks
tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie
kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja
teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just
teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis
annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike
muidugi, mõistuse piirides.
Aga
mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev,
ettearvamatu. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid. Tehes koostööd endast targemate inimestega, peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see kõnepult, kus ma parasjagu seisan, on just õige koht, kus öelda kõikide õpetajatele: Aitäh teile. Direktori kõne (1.-6.) Tere, kallid 1.-6. klassi õpilased, ja õpetajad. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäevatöös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpetajad on
Direktori kõne Õpetajate päeva on peetud Eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäeva töös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpilased on õpetajad. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas , õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt? Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see , nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõpetamist t
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuu
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, e
Kõik kommentaarid