Õpetajatepäeva kõne (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Õpetajate päeva õpilasdirektori kõne.

ettearvamatu. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid. Tehes koostööd endast targemate inimestega, peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see kõnepult, kus ma parasjagu seisan, on just õige koht, kus öelda kõikide õpetajatele: Aitäh teile. Direktori kõne (1.-6.) Tere, kallid 1.-6. klassi õpilased, ja õpetajad. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval ­ õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks ­ õpilased asendavad õpetajaid nende igapäevatöös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpetajad on

Kõneõpetus

1

docx

Õpetajate päeva kõne

Õpetajate päeva kõne Tere, armsad ja austatud õpetajad Tänane päev on minu arvates pühendatud tähtsamatele inimestele, keda mina tean ­ õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab teisi elukutseid, ja see amet pole kerge. Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, veendudes selle ühe päevaga juba, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused? Vastus on lihtne: nad võtavad need oma peast, sest kunagi on ka nemad pidanud kõvasti vaeva nägema nende omandamisega. Kellelegi ei kuku tarkus niisama pähe. Kõik peavad selleks ise vaeva nägema. Õp

Eesti keel

8

doc

ÕPETAJA KUTSE-EETIKA ALUSED

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V

Eetika

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har

Ühiskond

17

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j?

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

25

doc

Nimetu

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012  SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................

Kategoriseerimata

16

doc

Koolivägivald

Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................

Eesti keel

Kommentaarid (0)