Õpetajate päeva õpilasdirektori kõne. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Õpetajatepäeva kõne

Direktori kõne Õpetajate päeva on peetud Eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäeva töös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpilased on õpetajad. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas , õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool

Psühholoogia

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

on sõdinud nii Teises Maailmasõjas kui Vietnami sõjas. Vietnami sõja aegadel sattus ta Malaisiasse. Ilmselt mingi defekti all olles mõtlesin välja Malaisia Sõja, mida pole tegelikult olemas olnud. Kõige hullem oli see, et ma ise tulihingeliselt uskusin, et nimetatud konflikt on aset leidnud ning tegin oma esitluses selle kohta eraldi slaidi. Kui tol ajal mõtlesin pärast gümnaasiumi lõpetamist minna ajalugu edasi õppima, siis pärast seda päeva need mõtted kadusid. Kas koolil on vaim? Vaimudesse ma ei usu, kuid kindlasti on koolil mingisugune väga omapärane aura. Mida igatsen sellest kooliajast? Kooliajast igatsen klassikaaslasi ja õpetajaid. Tiina Brock, Kalle Lõuna ja vana hea Aavo. Kas ootad vilistlaste kokkusaamist? Ootan küll. Tahaks teada, kuidas vanadel klassikaaslastel läheb ja kui

Ühiskond

37

docx

ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

puutumast. Samuti sellepärast, et ise patsiente mitte nakatada. Kaitseriietust on vaja kanda tööl ­ haiglas, hooldekodudes jne. H 12. Õppijad võivad ülesande täitmisel kasutada sõnaraamatuid. H 13. 1­sööge; 2­sööge; 3­sööge; 4­jooge; 5­sööge; 6­ärge sööge; 7­ärge sööge; 8­ärge jooge. Õppijad lisavad tervislikust toitumisest lähtuvalt veel kolm toitumissoovitust. H 14. Õppijad koostavad kõigepealt ise ühe päeva menüü ja harjutavad siis dialoogis seda, kuidas palatis patsiendile menüüd tutvustada ja kuidas anda söömise ja joomisega seotud korraldusi. Lausete võimalikud algused on õppematerjalis olemas. H 15. 1­käimisraam; 2­koridori; 3­hooldustöötaja ja kaks patsienti. H 16. 1­vale; 2­vale; 3­õige. H 17. Hooldustegevused on järgmised: hooldustöötaja paneb siibri; vahetab patsiendil mähkmed; aitab patsiendil tõusta; toetab patsienti; aitab patsientidel süüa ning juua; paneb

Eesti keel

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997  2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2  3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�

Kirjandus

36

doc

laste eripära

polnud millegi sellisega kokku puutunud. Alul arvati, et tegemist on teatud kultuurilise iseärasusega, mis puudutab üksnes Ameerikas toimuvaid muutumisprotsesse. Ameerikalik temperament on paindlik ja seeläbi rahvas suuteline läbi tegema märkimisväärseid muutusi ilma valitsustalasid kõigutamata. See kusjuures pole jõukohane mitte ühelegi teisele maale. Peale pikki uuringuid ning arvestades tänapäeva õpetajate märkusi, jõuti järelduseni: Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. (Carrooll.L. 1999:5) Oma kursusetöös kasutan kirjandust kui ka netimaterjali. Ka noppeid oma töökogemustest psühhiaatriahaigla lasteosakonnast. Oma töös ma ainult lastega kokku puutungi ning peale materjali läbitöötamist mõistsin ma, et mu käe alt on läbi käinud nii mõnigi indigolaps

Psühholoogia

110

doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast  2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2  3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

tuleb rahaga, siis ei pea kunagi tervet maja üles ajama, sest mis on meil teistega tegemist, kui üks toob raha ja teine saab raha! Pidage meeles: südaöösi võib tulla, sest härra Maurus ei maga kunagi, kui temale tuuakse raha. Tooge ikka raha minu kätte, küll mina ta raamatusse kirjutan, siis on kindel. Inemine sureb, raamat mitte. Inemine ärkab küll viimsel päeval üles, aga mis me viimsel päeval veel rahaga teeme. Siis on muud asjad, kui tuleb viimne päev. Kas te usute viimist päeva? Hää küll, hää küll, pole tarvis, see muidu niisama. Enne viimist päeva pole see tähtjas. Aga raha võõrastemajja kasti -- see on tähtjas, väga tähtjas. Kui palju sääl on? Kas on kaks rubla või on pisut rohkem? On ehk kolm või neli? Ega te ometi nii hull olnud, et jätsite viis või kümme rubla kasti? Rääkige tõtt! Sest härra Mauruse majas peavad kõik tõtt rääkima, niisuke on see maja siin. Isa andis muidugi rohkem, hulga rohkem kui kakskümmend, kui tal on suur talu

Eesti keel

Kommentaarid (1)