Koolivägivald (1)

Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald?
Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2
Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli ‘KEVADE’ ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. 
Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu . Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt -filmis ‘Klass’. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see on kriminaalkorras karistatav Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, kuulujuttude ehk laimu levitamine, peksmine ehk füüsiline vägivald ja ähvardamine ükskõik millega.
Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Kuna ma ise olen olnud kiusatav kunagi, siis tean, et on äärmiselt tähtis selle kellelegi võimalikult kiiresti rääkida.
Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust tõsta , kuid nad pole suutelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama . Tavaliselt on nad halva õppeedukuse ja tähelepanuvajadusega õpilased. Alati ei ole aga problemaatilised õpilased kiusajad . On ka grupiviisiline koolivägivald, millest võib osa võtta ka väga hea õppeedukuse ja kasvatusega laps.
Aga muutustest rääkides - nagu ma eespool juba ka mainisin - inimesed muutuvad. Nad muutuvad targemaks. Nupp hakkab paremini nokkima. Vargad leiutavad iga jumala päev uusi võimalusi kuidas riigivõimukaitseorganeid ninapidi vedada, teenuste pakkujad leiavad uusi viise, kuidas tarbijate taskust rohkem raha enda taskusse näpata ja nii edasi kuni jõuame tagasi algusesse .
Vägivallatsejad leiutavad uusi nippe kuidas märkamatult ennast oma ohvrite peal rahuldada, ilma, et  süüdistust konkreetselt kellegi kindla suunas asitõenditega esitada saaks. Siinkohal tuletaks meelde kõigile tuntud ja nähtud eesti filmi ‘Klass’, mis oli küll pisut üle pakutud , kuid vägagi läheldane tegelikult toimuvatele olukordadele koolis. Igaljuhul, tõde on see, et ainuke kes muutustes ei osale on riigivõimu kaitseorganid. Pole laipa , pole kuritegu.
On teada tõde, et sõnad teevad rohkem haiget kui mõned tugevamad rusikahoobid näkku või makku. Juba isiklikult kogemusest tean, et see on tõsi. On haavu , mis paranevad ajapikku. Näiteks, kui venelased peksavad teineteisel silmi rulli või ninasid viltu – mõne nädala pärast pole sellest sündmusest jälgegi, sest haavad on paranenud . Arvatavasti on ka eneseuhkus taastunud.
Haavad mis aga ei pruugi kergelt paraneda, või üleüldse paraneda on need mis pole füüsiliselt tekitatud. Mentaalne koolivägivald jätab hinge sügava-sügava haava mida ei paranda ega unusta ka aeg. Konfliktides mõtlematult öeldud kibedad sõnad ei kustu hingest absoluudselt. Seda võib igas ameerika filmis näha, kes muidu ei usu.
Loomulikult ei luba ma teil nüüd mõelda, et kuna sõnad teevad rohkem haiget, siis peaksite kõik vaildemise asemel kohe teineteisele käte ja jalgadega kallale minema. See oleks ühest küljest veidralt irooniline ja…noh humoorikas . Ja loomulikult idiootne, täielik lollus . Kui tunnete ennast vihasena, kirjutage kogu sõim paberile, oodake mõned väärtuslikud minutid ja seejärel lugege kogu see sõim endale kõvasti ette. Kuidas tundub? Kas on ilus? Ja mis tunne oleks teil endal, kui keegi teile nii ütleks. See ei ole kellegi suhtes aus.
Tolerantsus on praegu edasiviiv jõud. Tegelt keegi meist ei taha, et meile tehtaks seda mida meie teeme teistele. Juhul kui see on negatiivne tegevus. Sellepärast võiksime me ju teha teistele seda, mida me tahame, et meile tehtaks. Üsna loogiline, sest elu on nagu pumerang, kõik mis sa teed, teed sa ainult endale. Päriselt ka. Usud?