sudu Inimesele saastunud õhk võib põhjustada · Ebameeldivust · Väsimust · Peavalu · Silmade ärritust · Lihasvalu · Astmahaigusi · Allergiat · Stressi · Meeleolu muutusi Huvitavaid fakte · Linlane kaotab õhusaaste tõttu 8 kuud oma elust · Õhusaaste viib enneaegselt hauda 300 pealinlast aastas · Õhusaaste mõjutab südamehaiguste teket · Õhusaaste tapab igal aastal 2 miljonit inimest maailmas · Õhusaaste tõttu sünnib vähem poisse · Linnaõhk rikub spermatosoidid · Autode heitgaasides leidub 3000-4000 erinevat ainet · Üldiselt on Eestis hea õhu kvaliteet Kasutatud kirjandus · http://www.tarbija24.ee · http://www.postimees.ee · http://deepzone2.ttu.ee · http://ael.physic.ut.ee
SELGITUS, HETKEOLUKORD · Õhusaaste on atmosfääri paisatud ained, mis suures koguses ohustavad inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi · Õhk on globaalne fenomen ja seega on ka õhusaaste levik globaalse iseloomuga · Alates 1990. aastast on mitme õhusaasteaine hulk Euroopas oluliselt vähenenud, mille tulemusena on õhu kvaliteet kogu piirkonnas paranenud,kuid õhusaaste on endiselt suur probleem ning rikub jätkuvalt meie tervist ja keskkonda. · Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb igal aastal 4,6 miljonit inimest otseselt õhusaaste tagajärjel. · Õhusaastest kaotatud eluaastate arv keskmiselt 13 PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunst...
JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja
Inimtegevuse mõju keskkonnale Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega. Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stres...
Õhusaaste Triin Veetamm 12 B Õhusaaste selgitus Õhusaastatus on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele kahjulikud Õhusaaste põhjused Inimtegevus: Click to edit Master text styles metallurgia, Second level naftatöötlemine, Third level Fourth level transport, Fifth level metsatulekahjud, kivisöe kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanid, äike Õhusaaste tagajärjed Kahjustuvad okaspuud Kiireneb keemiline Click to edit Master text styles Second level
aastas. See number pärineb viis aastat tagasi tehtud uuringust ning Orru sõnul on olukord Eestis viimastel aastatel pisut paranenud. PK16-PE, Georg Roosalo Õhu saastamine ja sellest vältimine. Keskkonna ministeeriumi raport tõestab Hans Orru sõnad - trend on positiivne võrreldes 90-ndate aastatega: Kaitsemeetmed. Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti liitus 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe
Maavarade kasutamine: Tagajärjed Globaalne soojenemine Fossiilsete kütuste põletamise kaudu lisandub süsinikku aineringesse ja seeläbi tõuseb Maa keskmine temperatuur. Kahaneb looduslik liikide mitmekesisus, kuna muutub teatud taimede/loomade eluks vajalik temperatuur. Sulab jää polaaraladel, seetõttu tõuseb maailmamere veetase tagajärjeks üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudess...
Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud, tuule poolt puhutud tolm. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades , keemiatööstuses ning mootorsõidukite heitgaasidest , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse (põhjusteks peamiselt liigväetamine ja loomasõnnik) tõttu. ( Tabel 1 )
Miks maailma kliima soojeneb? Kristina Pau P2e 1 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid,joonis. Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed Lk 7 Tegutse Lk 8 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Nii moodustavad need ga...
Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks:
Ohlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon.See suurendab riski surra südame veresoonkonna ja hingamsteede haigusesse. * probleemiga seotud terviseriskid- ja keskkonnaprobleemid Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat.Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivd sattuda. * võimaluste analüüs olukorra parandamiseks (kirjandusallikatele lisaks ka enda mõtted) Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid ,
Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti enam ei oleks, siis poleks ka elu Maal enam võimalik. Paljudes maailma paikades pole puhast joogivett. Reostatud joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal palju inimesi
räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades jakeemiatööstuses. Õhusaaste mõju ulatus · Globaalne mõju Kasvuhoonefekti suurenemine Osoonikihi lagunemine · Regionaalne mõju Keskkonna hapestumine Troposfääri osoon · Lokaalne mõju Välisõhu kvaliteedi langus Võimalusi õhusaaste ja selle mõjude vähendamiseks
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest
Õhk, mida hingame Õhk on inimestele kõige tähtsam eluks vajalik element. Ilma toidu ja veeta suudab inimene mitu päeva elada aga õhuta vaid mõned sekundid. Hingamine on üks kõige tähtsamatest protsessidest, mis mõjutab füsioloogilisi protsesse organismis, see on protsesside kompleks, mis tagab inimorganismi hapniku sattumise ja süsihappegaasi eemaldamise (väline hingamine), kuid ka selle hapniku kasutamise rakkude ja kudede poolt elutegevuseks vajaliku energia vabastamiseks orgaaniliste ainete hapendamisega. Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastili...
Oktoober 17, 2015 Eesti õhusaaste probleemid on regionaalsel tasandil seotud Kirde- Eestiga, kuna Eesti energiatootmise ja keemia tööstuse eripäraks on põlevkivi põhinev tootmine. Globaalsel tasandil on Eesti õhusaaste probleemid seotud Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saartega, kuhu õhusaaste kandub Kesk- ja Lääne- Euroopast kaugülekande teel. Oktoober 17, 2015 2 Oktoober 17, 2015 3 Oktoober 17, 2015 4 September 30, 2015 5 Oktoober 17, 2015 6 Inimtegevuse tulemusel on kasvanud viimasel sajandil kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris, mis suurendab looduslikku kasvuhoone efekti, viib Maa välispinna ja atmosfääri soojenemiseni ning võib kahjustada looduslikke ökosüsteeme ja inimkonda. Põhilised sotsiaal-majanduslikud kliima muutuse mõjurid on energia kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslik tegevus, kusjuures peamine on energeetika. Eesti energiava...
Keskkonnaprobleemid Hong Kong Air Pollution Click to edit Master text styles Kohalik tänana saaste Second level Sudu probleem Third level Fourth level Fifth level Mootoriga masinad, Diisel masinad and tööstused and smoking elektrijaamad/power plants Õhusaaste põhjused · Tehased/tööstused Tehastelt tuleb palju jama(korstnad ja lastakse ka jama maale mis edasi läheb ... ) · Transport Mootoriga sõidukid saastavad. · Suitsetamine ...
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energiavarade hankimine; nende töötlemine elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamine tarbijatele. Milliseid alternatiivseid energiaallikaid kasutatakse Eestis? (alternatiiv=TAASTUV!) Eesti alternatiivsed energiaallikad on päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia ja bioenergia Söe ja nafta osatähtsuse muutumine, kuidas? (Õpik lk 66-67, esitlus) Kivisöe kasutamise hulk oli kõige suurem 18saj lõpu ja 19sajandi algus aastatel, peale seda on selle tarbimist aga vähentatud tunduvalt, 2000aastaks näitas seis langust ~80%lt 30% peale. Selle põhjustas arvatavasti nafta avastamine, mille tarbimine on suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle osatähtus langenud tänapäeva energiamajanduses 34% peale. Söe osatähtus on aga langenud 5% võrra. Seda on võimaldanud alternatiivenergiaallikate kasutusele võ...
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
süvendamist. Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. MIDA SAAD TEHA SINA? · Õhusaaste vähendamine. · Säästlik energiakasutus. · Jäätmete sorteerimine. · Mõtle säästlikuma transpordi peale. · Säästlik ja optimeeritud veekasutamine. · Kasuta loodussõbralikke pesuvahendeid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Huvilistele/ohus_on_koike.htm 2. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%95hu %20saastamine 3. http://www.slideshare
Sotsiaalsed probleemid ja Tehnovõrkude, Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna kihistumine, haldamine kuritegevus, vee ja kanalisatsiooni puudumine slummides, suur tööpuudus. Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, linnahaljastuse säilitamine. nakkushaigused, transpordiprobleemid.
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk.
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
Jaapanisse madala rõhuga ala. Tulemuseks on külma õhu liikumine üle Jaapani saarte, millega kaasneb väga madal temperatuur ja tugev lumesadu Kesk-Jaapanis. Aastane temperatuuri- ja sademetehulga kõikumine Eestis Aastane temperatuuri- ja sademetehulga kõikumine Jaapanis 4 Õhusaaste Kuna Jaapan on üks arenenumaid riike maailmas, esineb seal tõenäoliselt õhusaaste. Õhku saastavad kõikjale linnadesse paigaldatud tehased ja tööstused. Igal aastal
tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne..) Satuvad mulda metallurgia tööstustest , reovetest, mineraalväetisest, ohtlikest jäätmetest. 6.MULDADE FÜÜSILINE HÄVITAMINE Põhjused: · Tehiskattega aladel suurenemine (teed ,ehitised) · Maavarade kaevandamine
• Frondid jagatakse peamiselt väheliikuvateks, külmadeks ja soojadeks. • Frontidel toimub alati ilma muutumine – muutuvad õhutemperatuur, pilvisus ja õhurõhk. • Tsüklon- madalrõhkkond. • Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Õhu saastumine • Tahtlikult kahjulike ainete õhku laskmine. • Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervist. • Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. • Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaas tus • http://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3% A4%C3%A4ri_koostis • http://et.wikipedia.org/wiki/Kiirgusbilanss • http://et.wikipedia.org/wiki/Tuul • http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldine_ %C3%B5huringlus • http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%95humassid • http://et.wikipedia.org/wiki/Front
mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud korrosiooni. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silmmad kokku varisenud. 3. Õhusaaste 3.1. Olemus ,,Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk
inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Aleksander Andrejev AT112 Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades jakeemiatööstuses. 2.1 Õhu saastamine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni
võivad liituda India) Majanduslikud probleemid Tööpuudus, linna transpordi Tööpuudus, slummid, arendamine getod-ülelinnastumine Sotsiaalsed probleemid Üksindustunne, tööpuudus, Väiksed korterid- palju kuriteod rahvast, kuritegevus, prostid Keskkonnaprobleemid Õhusaaste, prügi Kanalisatsioon, veepuudus, probleemid õhusaaste, prügi 7) Meetmed sündimuse suurendamiseks arenenud riikides ja meetmed sündimuse vähendamiseks arengumaades Sündimuse suurendamine: · Emapalk · Lastetoetused Sündimuse vähendamine: · 1 laps võib peres olla (Hiina) · 8) Rahvastikuga seotud probleemid arenenud riikides ja arengumaades
heitmekaubandus ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad. Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile on loomas võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimis-vajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas. 2. Vesi ja veeressursid Kui muude loodusressursside kõrval võib tunduda, et maailma veevarud on ammendamatud,
mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. 2 1. Õhu saastumine Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad
kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine · Taastumatute loodusvarade hävitamine Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine ! Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nõue põllukultuuride järele on kasvanud! · Intensiivne põllumajandus - Üleväetamine; · Monokultuuride kasvatamine; · Ekstensiivne põllumajandus - tuuleerosioon; · Liigkarjatamine; · Pestitsiitide ja herbitsiitide kasutamine; Veereostus
ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb. Madalsood Eesti looduses Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit Madalsoode kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee- ja soolinnuliikidepesitsus- ja peatuspaik.
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Looduse olulisus meie elus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tehakse sageli valesamme, mis pöörduvad hoopis meie endi vastu tervist kahjustades. Leidub ka neid, kes on hakanud rohkem mõtlema loodusele kui tervikule, mis on meie elu aluseks. Eestis on kogunud populaarsust mahetootmine, kus taimseid saadusi kasvatatakse ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Mahetoidu tootmine aitab säästa loodust, ökotoit on tervislikum ja maitsvam. Juba teadmine, et ei ole kasutatud keemilisi ühendeid, pakub usaldusväärsust selle toidu vastu. Kõik algab maheloomakasvatusest, kus pannakse rõhku loomade tervisele ja heaolule. Neile antakse looduslikku mahesööta ja lastakse neil viibida väliskeskkonnas. See tagab meile kvaliteetse ja puhta toidu. Tarbides mahepiima saame tugevdada oma...
● Kesklinn - äriala ● Üleminekupiirkond - agul ● Vana tööstuspiirkond ● Odavad elurajoonid ● Kallid elurajoonid (eliit) ● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra ● Prügilate suurenemine ● Jäätmete ladestamise probleemid ● Slummid ja getod ● Epideemiad ● Kuriteod 4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades. Arenenud maades Arengumaades Linnastumise ● Algas 1850 ● Algas 20.
Pelgulinna Gümnaasium Õhu saastumine Anna Savalainen 9A Tallinn 2011 Sisukord Õhu saastumine( üldiselt,happesademed )...............................................................................lk3-4 Süsihappegaas,osoon,müra......................................................................................................lk 4 Õhu saastumine Eestis.............................................................................................................lk 5 Pildid........................................................................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................lk 7 Õhu sa...
väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. · Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite ja seenhaiguste esinemist. Mõned seeneliigid esinevad rohkem just puhtas õhus. Kliima soojenemine · Kui kliima peaks järsult soojenema muutub
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
• VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010) - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine EUROPEAN ENVIRONMENTAL ACTION PROGRAMME TO 2020 KESKKONNAKAITSETEGEVUSED • Jäätmete.. • Kemikaalid - ... taas- ja korduvkasutus; - Ohtlike Valmististe Dikretiiv - ... tekke ennetamine; • Loodusliku mitmekesisuse kaitse - ... hulga vähendamine. - Meetmete jõustamine ohustatud liikide kaitsek • Õhusaaste: - Metsade ja märgalade kaitse - Õhusaaste vähendamine - Keskkonnakaitse meetmete integreerimine - Mootorsõidukite emissioonide reguleerimine - EL Autokütuse programm • Kliimamuutused • Veemajandus: - Kliimamuutuste Raamkonventsioon - Veekvaliteetistandardite jõustamine - Kyoto Protokoll - Merekeskkonna kaitse • Müra - transpordivahendite müra lubatud piirnormid
majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, Õhusaaste, prügi, õhusaaste, nakkushaigused, linnahaljastuse transpordiprobleemid säilitamine Urmas Lekk geograafia 2010
Linnastumise head ja vead Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastu...
Linnastumisega seotud probleemid tänapäeval. Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. ...
looduslik uuendus. Piiratud ulatuses on looduses alati tuld olnud ja seetõttu on ka näiteks putukaliike, kes on küllalt haruldased ja sigivad just tulest kahjustatud puudel. Õhusaaste Tehased, autod, lennukid, küttekolded jne saastavad atmosfääri heitgaasidega, mis mõjutavad puude kasvu kas otseselt (saastekahjustused võras) või mulla kaudu. Väävli- ja lämmastikuühenditega saastatud õhu tõttu tekivad nn happevihmad. Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on tegu leeliselise saastega. Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju b) arenenud riikides haridustase inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri traditsioonid enne tehakse karjääri, siis mõeldakse la...
Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Lahendused: · Õhusaaste vähendamine. · Alternatiivse energia kasutamine.
linnad Majandusliku ja sotsiaalsed Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummed, kihistumine, haldamine kuritegevus, tööpuudus. probleemid Keskkonna probleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, linnahalajastuse säiltamine transpordiprobleemid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon(üle100 riigi, kaotatud sisseveotolle, kaubanduse hõlbustamine) OPEC naftat eksportivate riikide organisatsioon(13 riiki) NAFTA põhja ameerika vabakaubandusassotsiasioon(rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine) ASEAN kagu aasia made assotsiatsioon(peaaegu kõik sealsed riigi)
majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, linnahaljastuse säilitamine nakkushaigused, transpordiprobleemid Rahvusvaheliste firmade /RVF/ osa kaasaegses maailmamajanduses Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. RVF tekkepõhjused:
Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed Aitäh!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
