Kliima soojenemine (1)

Miks maailma kliima soojeneb?
Kristina Pau
P2e
Sisukord
Lk 3 Sissejuhatus
Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid ,joonis.
Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed
Lk 7 Tegutse
Lk 8 Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal , kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas , mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Nii moodustavad need gaasid Maale justkui "teki", mille alla üha enam ja enam soojust kooondub.
Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid
Kliima soojenemine viimastel aastakümnetel on leidnud kinnitust paljude uuringute poolt ning üheks peamiseks põhjuseks on sellele toodud kasvuhoonegaaside kuhjumine atmosfääris.
Olgu siin tegemist inimese otsese süüga või mitte, fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on loonud uued võimalused erinevaile ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele. Olulisimateks suuremateks investeerimisvaldkondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus  ( emissions trading) ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad .
Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti – CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Maailmas üha laiemat kandepinda koguvad kohustuslikud saastekvootide kauplemissüsteemid on ilmselt CO2 kauplemismahte kiirelt kasvatamas, seda kinnitab muuseas ka viimaste aastate praktika.Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Olgu siin tegemist erinevate energiatootjate, või lihtsalt tööstusettevõtetega – õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile on loomas võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimisvajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas . Usume, et see paneb tugeva aluse vastavale nõudlustrendile.
Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse vähene ent järjekindel tõus õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.
Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit. Nende hulka kuulub näiteks metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka prügimägedelt ja biopuhastitest. Lisanduvad veel (lennukite heitgaasidest pärinev) dilämmastikoksiid, veeaur jt. Kõige enam koondavat aga soojust kloororgaanilised ühendid ehk freoonid .
Ülemaailmsele soojenemisele aitab suuresti kaasa ka troopiliste vihmametsade ja Siberi metsamassiivide hävitamine, sest taimkatte vähenemine tähendab ka süsihappegaasi sidumise vähenemist taimede poolt.
Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C.
Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Muutuvad paljude liikide levilad. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad , ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Näiteks Eestis tuleks siis ümber ehitada kõik sadamad.
Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7.
10 kõige kuumemat aastat on esinenud kõik viimase 14 aasta sees ja kõige kuumem neist oli aasta 2005.a.
Globaalsed probleemid
Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas.
Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul.
Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem.
Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese.
See on viimase 100 aastaga kahekordistunud.
süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt:
Tagajärjed

• Ülemaailmse temperatuuri tõus
  
• Pooluste sulamine
  
• Suuremad tormid
  
• Üleujutused
  
• igikeltsi sulamine
  

Tegutse!
Mida teha, et vähendada kliima soojenemist.

• TAASKÄITLE OMA PRÜGI
  

Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel.

• ISTUTA TAIMI
  

Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga.

• ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA
  

Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad sa ära tuhandete kg süsihappegaasi tekke aastas.

• KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID
  

Kasuta ühistransporti või kondimootorit. Iga sõidetud miiliga tekib pool kg CO2-te.

• HOIDU LIIGSEST PAKENDAMISEST
  

Kui tekitad 10% vähem prügi siis sellest juba tekib 1200 kg vähem süsihappegaasi.

• KONTROLLI OMA REHVE
  

Korrektselt täis pumbatud rehvidega sõites väheneb bensiini kulu 3%.
Iga liitri bensiini kasutamisel tekib 10 kilo süsihappegaasi.

• VAHETA ELEKTRIPIRNID
  

Kui üks tavaline elektripirn asendamisel säästupirniga säästad aastas 70 kg süsihappegaasi.

• KASUTA VÄHEM SOOJA VETT
  

Vee soojendamiseks kulub palju energiat. Kaustades madala survega
dušši segistit, peatad 150 kg süsihappegaasi tekke aastas.

• REGULEERI OMA KLIIMASEADET
  

Talvel kahe kraadi jagu madalamale ja suvel kahe kraadi võrra kõrgemale seadistatud kliimaseade hoiab kokku tonni süsihappegaasi aastas.
JULGUSTA OMA SÕPRU LOODUST SÄÄSTMA!!
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.tarkinvestor.ee/images/New%2520Image.JPG&imgrefurl=http://www.tarkinvestor.ee/analysis.php%3Fidee%3D81&usg=__43UweDU7KMTcdqE7BgvPoJBlWrY=&h=219&w=220&sz=43&hl=en&start=17&tbnid=bYx103kzbqEOzM:&tbnh=107&tbnw=107&prev=/images%3Fq%3Dmaailma%2Bkliimasoojenemine%26hl%3Den%26sa%3DG
http://forum.planet.ee/showthread.php?t=67068
8