BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed.
Muusika ja mina Mulle meeldib muusika väga. Ma kuulan muusikat igapäev. Hommikuti, kui ärkan, panen raadio käima, siis hommikul bussiga kooli sõites, kuulan muusikat kas siis kõrvaklappidest või kuulan muusikat, mis tuleb raadiost ja mida ka bussijuht ise kuulab. Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kannelt.
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID
Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. concerto grosso ja soolokontsert. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Kristiine Pajuri MT14
Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid - kõvad uudised - pehmed uudised - objektiivsed, tasakaalustatud - lugeja sõbralikud - hoiab zanreid lahus - emotsionaalsem - tekstikeskne - pildikeskne
koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele,
piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju keskaegsest kultuurist, millest suurt osa on mõjutanud katoliku kirik koos kloostrite, kirikute ja vaimulikkonnaga
suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma.
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Hurda kogumistöö
kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on
ühiskonnale Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast. See on ka põhjuseks miks on väga tähtis see kuidas filme inimestele presenteeritakse. Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat. Alguses olid filmid väga algelised aga präeguseks on need juba märgatavalt paranenud oma ülesehituse poolest. Nüüd on välja kujunenud hulgaliselt erinevaid zanreid, et igal inimesel oleks mida vaadata. Samuti on filmid sisukamad ja kujutavad praeguses ühiskonnas esinevaid brobleeme ja aitavad neid inimestel paremini mõista. Muidugi ei väida ma ,et kõik tehtud filmid on sellised. On olemas ka väga halbu filme ,mis enamus suure vaatajahulga ette ei jõua. Aga on ka erandeid. Mina isiklikult olen vaadanud filmi mis mulle väga meeldis, aga filmikriitikute poolt halbu arvustusi sai. Niiet kõik sõltub lihtsalt inimeste maitsest.
pakkumise. Terve filmi jooksul on segadus, kas hetkel on uni, tegelikus või hoopis meenutused varasemast ajast. See on film, mida tuleb vaadata algusest lõpuni korralikult, muidu ei pruugi aru saada, kus tegevus toimub. Filmi tegevuspaigaks on suurlinn, lõpuks jõutakse kõrge korrusmaja katusele, kus katuse äärel esitab Caesar endale küsimuse: ,,Kas elu või surm?" Palju kujutatakse inimest üksinduses tema mõttemaailma. Selles filmis oli kokku segatud erinevaid zanreid alustades draamast ja lõpetades õudusfilmiga. Filmi vaadates ei oska ette aimata, mis edasi saab. Filmi lõpus olin kindel, et nüüd Caesar äratatakse kellegi poolt ülesse ning kõik, mida kujutati terve filmi jooksul oli tegelikult lihtsalt halb unenägu, kuid nii ei läinud. See film on heaks näiteks, mis võib juhtuda inimesega, kes on niivõrd suure trauma üle elanud. Tavainimesed ei saa sellest kõrvalt vaadates aru ning ei suuda midagi sellist uskuda.
toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium "Teenija- käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper.
toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium "Teenija- käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper.
Ta läheb elama maale, kus tegeleb antiigi uurimisega ja teeb aiatöid. Kirjutab eepose ,,Aafrika", mis räägib Itaalia suursugusest. Selle eest määratakse ta poeediks. Oma tõekspidamistes näeb ta Itaalia ühendamist. Tegeleb ka Dante uurmisega. 70. aastaselt sureb vanadusse. Tänu temale on säilitatud mõned Cicero kõned. Kõige kõrgemalt hindas ta Cicerod ja Vergilust. Lähtuvalt antiik kirjanike eeskujust vileles sarnaseid zanreid, nt kirjad. Kirjutas omapoolseid kirju Vergiliuse, Homerusele jne. Käsitles ka kaasaja probleeme, lähtudes nendest autoritest. Ta kirjutast oma tööd ladinakeeles. ,,Lägitused" ja ,,Laulude raamat"(,,Canzoniera") on ka tema teosed. Tal oli ambitsioone, ta tahtis saada sama kuulsaks kui antiikluuletajad ja täiustas pidevalt oma lugusid. Ta kirjutas 366 luuletust. Petrarca eripära seisnebki sellest, et suht samast asjast oskab kirjutada väga paljudes erinevates varjundites. Nt
Jõudis kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta Fifth level aluse romantismile muusikas Tõi muusikasse palju uut: muutis soololaulud kontsert- teosteks ning lõi uusi zanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Franz Schuberti kuulsamad teosed "Serenaad" http://www.youtube.com/watch?v=JtA9Js-22ko "Ave Maria" http://www.youtube.com/watch?v=sXGgKiYSVuE Pjotr Tsaikovski (18401893) Second level Click to edit Master text styles vene helilooja. Ta oli üks vene
aastaaega" 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon Kestis ~1750- Klassitsisme ajastul Viini *Richelieu asutas 1635.a 1800.Klassitsism on tekkis palju uusi klassikud: J. 40 liikmest koosneva Klassitsism kunstisuund, mis lähtus zanreid. Tähtsaimaks Haydn, W.A. Prantsuse Akadeemia renessansist ja antiikajast. neist oli sümfoonia. Mozart, L.van (PA) Iluideaaliks peeti Vana- Lisaks olid veel Beethoven *Suur Prantsuse Kreeka ja Vana-Rooma klassikaline sonaat, revolutsioon(1789-1794) kunstiteoseid. See ajastu klassikaline oli mõeldud keelpillikvartett,
Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, on neid nimetatud tragikomöödiateks. ,,Torm", ,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline". kose 2011 Kokkuvõte Shakespeare`i mõistmiseks ei piisa ainult esiltusest. Selleks, et temast lõplikult aru saada, tuleks kõik tema teosed läbi lugeda. See esitlus annab vaid väikese ülevaate tema loomingust ja elust, millest on vähe teada. Shakespeare on viljelenud erinevaid näitekirjanduse zanreid, aga kõige tuntumad ja südamesse minevad on kindlasti tema kirjutatud tragöödiad. Komöödiad, mis on pärit tema sulest, on vaimukas ja peegeldavad tema kaasaega. Shakespeare on suutnud leida väga palju erinevaid vaatenurki elu üleskirjutamiseks, sest tema teosed pole paljalt väljamõeldised, neis on suur osa ka elul enesel. kose 2011
Esimesed sümfooniad veel klassitsismile lähedased, alates III hakkab kujunema romantismiajastu sümfoonia. Tuntumad: V sümfoonia c-moll; VI sümfoonia F-duur "Pastoraalne"; IX sümfoonia d-moll ("Ood rõõmule"). Esimesed kaks on vastandid ja peegeldavad väga täpselt Beethoveni vastandlikku sisemaailma. Tähtsus: Beethoven juhatab muusikaajaloos sisse romantismiajastu ta võtab kokku klassitsismi ja loob romantismi põhiideed. Lõi uusi zanreid, mille vormikäsitluses järgiti ka hilisemas romantismis Beethovenit. Lõhkus klassitsismi põhivormid ja uuendas klassitsismis põhilist tähtsust omavaid zanre põhjalikult s.h. sonaat ja sümfoonia. IX sajandit võib nimetada Beethoveni sajandiks.
aegadel) Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Mozart oli geenius, keda sünnib tuhane aasta kohta vaid üks. *Ta ol silma paistev komponist *Ta suutis kuuldud lood veatult peast ette mängida, ning kui ta kirjutas noote ei teinud ta ühtegi parandust. *Mozart oli väga naiivne ja edev inimene, ta ei uskunud, et maailma ültse võiks eksisteerida kurjus, ta oli terve oma elu agu üks suur laps. Mozardi looming haarab kõiki zanreid ning need teevad inimesed rõõmsaks. Looming: Mozart lõi oma 35 eluaasta jooksul kokku 700 800 teost Üle 20 ooper("Haaremi rööv", "Figaro pulm", "Teatri Direktor", "Cosi fan tutte", "Don Giovanni", "Võluflööt") 49 sümfooniat 10 kantaati üle 50 vaimuliku teose 40 süidi tüüp teost orkestrile üle 50 väiksema orkestri pala. 50 orkestriga kooripilile(klaverile) 50 ins.teost kammer ansamblile ligi 50 teost soolopillile klaveri saatel
Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Kuulsaim teos ,,Metamorfoosid" üle 250 rooma ja kreeka müüdi. Need kajastavad ajastute või inimeste muundumist ühest teiseks. Seda on peetud paganlikuks piibliks. Poeem ,,Armastuskunst". Tema värsid voolavad ja loomulikud. Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne, kajastades luuletaja kannatusi.
*Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis tema kõige tuntum sümfooniline poeem ,,Nõnda kõneles Zahathustra" ( Nietzsche samanimelise peotese põhjal) *14 ooperit (tragöödia ,,Salome". Selle aluseks O.Wilde näidend) Esietendus 1905 Dresdenis ja rahvas oli sokeeritud IMPRESSIONISM *Alguse 19. saj lõpul, maalikunstist. *1874
Sellest hoolimata ei loobunud Hurt rahvusliku liikumisega tegelemisest. Tal oli suur mõju Eesti Üliõpilaste Seltsis ja 1884. aastal pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai 1924 Eesti ametlik riigilipp. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal oli kokku umbes 1400 kaastöölist, kes töötasid peamiselt Eestis, aga ka Venemaal asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast (esindatud olid kõik zanrid), mida oli kokku 122 317 lk., peale selle veel murdeaineid
Veel võiks väga kuulsatest töödest nimetada orkestriteoseid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja ,,Fratres". Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb
Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming.
-18.saj. antiikkunstist eeskuju võtnud kunstivool. · Klassitsistlik kirjandus peab oluliseks: 1) mõistuspärasust 2) selgust 3) loogilisust · Suur mõju oli Rene Descrates'i ratsionalismil. (,,Mõtlen, järelikult olen olemas") · Kunstil väga ranged reeglid ja põhimõtted, esiplaanil olid mõtted, mitte meeleline kogemus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia kokku sobitatud korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja
antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka porteis ja maastikupilte Elulähedane ja idealiseeriv Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalsust Peter Paul Rubens, barokk ,,Leukippose tütarde röövimine" Paraadportree, Anthonys van Dyck, barokk Paraadportree portree esitab inimest tähtsa ja võimukana ANTHONIS van DYCK Mis on iseloomulik Sollandi maalikunstile ja nim. Zanreid mida maaliti Hollandi maalid on mõõtmetelt väikesed Maale loodi tavalistele kodanikele, nende elutuppa Maalid oli realistlikud, maal pidi olema ilustamata, võimalikult sarnane kujutavale inimesele/esemele Peamised zanrid mida maaliti olid olustikumaal, portreemaal, natüürmort, maastikumaal Kes oli hollandi kuulsaim kunstnik, räägi elust ja loomingust REMBRANDT Harmensz van RIJN "Öine vahtkond", ,,Püha perekond", ,,Kadunud
Hurt algatas mitmeid vanavara kogumisi, mis läksid eestlaste seas moodi. Sellega tegelesid pastorid ja kooliõpetajad, tudengid ja töölised, talupojad ja kaupmehed. Ta oli visa, õpetas pidevalt oma kaastöölisi, nõnda, et kogumistöö tulemused olid enamasti heal tasemel. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Selle paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal oli kokku umbes 1400 kaastöölist, kes töötasid peamiselt Eestis, aga ka Venemaal asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast, mida oli kokku 122 317 lk. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet
Barokkorkestridki koosnesid klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli välimuse. võidukäik. MUUSIKAZANRID Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli concerto grosso ja soolokontsert. sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. MUUSIKA Muusika oli pingeline ja erutatud, Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia
Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja karmid reeglid kujunesid peagi kunsti arengule piduriks. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti, asudes neid seejuures üha rangemalt normeerima. Nii pidi tragöödia olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis, kohustuslik oli antiikne süzee ning kolme ühtsuse reegli arvestamine (see aja-, koha- ja tegevusühtsuse reegel nägi ette, et ,,ühes kohas, ühel päeval asetleidnud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni").
Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, Fiktsionaalsus, Fikseeritus ( kirjandus kui midagi kirjutatut), Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi
Miks-selleüle vajeldakse siiani! Aastaid veetis Tsaikovski välismaal,rännates erinevates maades.Seda kõike sai ta teha tänu heldekäelisele metseenile Nadez`da von Meck`ile,kellega Tsaikovski sidus eriline sõprus 13 aastat.Nad ei kohtunud kordagi ,kuid olid tihedas kirjavahetuses.Tsaikovski elas oma viimased eluaastad väikeses linnakeses Klinis(90km Moskvast).Ta suri oma viimase 6.sümfoonia esiettekande järel (9 päeva hiljem ) koolerasse.Looming .Tsaikovski on viljelenud paljusid zanreid : ooperit ,balletti,sümfooniat ,instrumentaalkontserti,keelpillikvartetti,romanssi.Kõige südamelähedasem oli talle siiski sümfoonia.Tema väide on:"Sümfooniline muusika suudab väljendada kõike,milles puuduvad sõnad!"Tsaikovski looming on psühholoogilise sisuga,väljendab inimese hingelisi elamusi.Iseloomulik on lüüriline, voolav, laulev meloodia.Teine iseloomulik joon tema loomingus on rahvuslik stiil- ta kasutas väga palju vene rahvamuusikat oma teostes. Tuntumad teosed on: 4.-6
värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Kuulsaim teos ,,Metamorfoosid" üle 250 rooma ja kreeka müüdi. Need kajastavad ajastute või inimeste muundumist ühest teiseks. Seda on peetud paganlikuks piibliks. Poeem ,,Armastuskunst". Tema värsid voolavad ja loomulikud. Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne, kajastades luuletaja kannatusi.
Kuulus klaveritriosse või klaverikvintettidesse. Mozart oli selle pilli uuendaja, sest ta püüdis oma teoses ,,Romanss" välja arendada parema käe tehnikat. Klavessiin Klahvkeelpill, mille kõla on pinisev ja kustub kiirelt. Kõrgaeg baroki ja klassitsismiajastul. Ilmalik muusika Klassitsismi ajastul hakkas vaimulik muusika oma tähtsust kaotama Heliloojad Joseph Haydn üks kolmest Viini klasskust, klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki zanreid, kuid tuntumad neist on oratoorium ,,Aastaajad" ja sümfoonia ,,Üllatussümfoonia" Tema pani keelpillikvartettile aluse. (1732-1802) Wolfgang Amadeus Mozart lääne muusikaajaloo üks säravaimaid andeid, imelaps, kes juba kuue aastasena esines keisrinna ees omaloodud klaveripaladega. Kuulsamad teosed on ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt"(rahvusliku ooperi rajaja), sümfoonia nr 40 G-moll ja serenaad ,,Väike öömuusika"
järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Postmodernistlik film. - Postmodernistlik film püüab väljendada postmodernismi filmi vahendusel. Eesmärgiks on luua midagi mis erineb traditsioonilise narratiivi väljendusest. Postmodernistlikul filmil tavaliselt on kolm peamist omadust, mis eraldab seda modernistlikust kinost või traditsioonilisest narratiivsest filmist. Esiteks palju zanreid ja stiile; teiseks füüsilise isiksuse reflektiivsuse tehnika ja kolmandaks kõrge ja madala kunsti stiilid,tehnikad ja tekstid. Postmodernistlik kirjandus. - Postmodernistlik kirjandus, nagu postmodernism tervikuna, mida on raske määratleda ja millel on vähe kokkuleppeid täpsete tingimustega, ulatusega ja tähtsusega postmodernistlikus kirjanduses. Umberto Eco `` Roosi nimi`` - Umberto Eco (sünd. 1932) Postmodernismi seostatakse ka itaalia kirjaniku, Bologna
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss
Siin oli aastatega palju muutunud, samas vaenulikkus tema suhtes veelgi süvenenud. Valitseb täielik lootusetus. 1741 otsustas tagasipöödrumalt naaseda Viini. Jõudnud kohale, haigestub verisesse kõhugrippi, mis ta juba kuu aja peale hauda viis. Ta maetakse samal päeval kui suri. Ära saatjate hulgas olid linnaametnikud, maeti linnarahadega. Looming: Et Vivaldi oli erakodselt töökas, on ka tema looming väga arvukas ja värvikas/mitmekesine. See hõlmab peaaegu kõiki tolleaegseid zanreid (populaarseid) ja oli valdavalt ilmalik. Tema loomingu säravam pool on instrumentaal muusika. Vivaldi otsis pidevalt uut ehk rasket, et täiustada muusikalist helipilti ning tema kõla. See muusika on fantaasiarikas ja täis üllatusi. Kõikjalt kõlab vastu optimism, elujaotus, elujanu. Vivaldi valdas täiesti orkestrikunsti. Tundis täpselt kõikide pillide omadusi ja tämbreid. Et ta ise oli viiuli virtuoos, on loomulikult just väga palju teoseid viiulile (tema poolt kirjutatud)
Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi. Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II. "Setukeste laulud" IIII kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise
algatamine. 5. Hurda rahvaluule kogumine Jakob Hurt alustas kogumist 1860. aastal, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (187586) ja II
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide
1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973). EESTI OOPERILOOMING Algupärane ooperilooming on nooremaid zanreid eesti muusikas. Ehkki algupäraseid oopereid kirjutati juba käesoleva sajandi algusaastail, saab rahvuslikust ooperiloomingust kui iseseisvast, kindlailmelisest loominguzanrist juttu olla alles seoses Evald Aava "Vikerlaste" (1928) lavastamisega. Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võime lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902 mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast
. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu. Mitmed autorid pöörduvad keskaja ja renessanssi poole, keskseks huviobjektiks saab Shakespeare. George Gordon Byron (1788 1824), William Blake (1757 1827), Edgar Allan Poe (1809 1849) Muinasjutt fantastiline või seikluslik rahvajutt, mida mõeldi välja enese lõbustamiseks ja milles väljendati endi soovunelmaid. Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk zanreid. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne)
tundeküllasus. 5. mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism, robinsonaad? VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad SATIIR-pilkav nali AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel DRAMATURG- HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali 6. millised reeglid pidi klassitsistlik teos jälgima? Klassitsism väärtustas vaid antiigist tulnud zanreid ( ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia). Antiikne süzee ning kolme ühtluse reegli arvestamine. 7. nimeta prantsuse tuntumad klassitsistid, valmikirjanik. Moliere, Foutaine 8. nimeta 4-5 Moliere´i näidendit. Mis on iseloomulik ta näidenditele 3-4 tunnust · arutu · naeruväärsed eputised · Tartuffe · Misantroop · Arst vastu tahtmist Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel
Kõrgel tasemel zanrimaal, Frans Hals, Rembrandt Harmensz van Rijn, Holland maastik, natüürmort, meremaal, portree. Realistlik kunst. Vermeer van Delft. Kunstnikud õukonna teenistuses enamasti. Temaatikast esindatud enamik zanreid - Vennad Le Nain'id, Georges La Tour, Nicolas Prantsusmaa allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. Kaks suuna - realistlik ja idealiseeriv. Poussin, Claude Lorrain. Saksamaa: aRhitektuuris maalilisus ja dünaamilisus, raskupärasus, detailiderohkus. Bartolomeo Rastrelli, Carlo Rastrelli, Niccolo
Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism (mõiste mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.), ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Maksiim - üldist ellusuhtumist väljendav põhimõte, käitumisreegel v. juhtlause / Lühikesse lausesse pandud elutarkus või reegel. Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). Robinsonaad - Kirjandusteos, merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel?? Tihti kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani ,,Robinson Crusoe" laadis. / teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides
Joonis 2: Populaarsemad filmi-zanrid Kanal 11-s ühe nädala jooksul Joonisel nr 3 on märgitud TV3-s näidatud filmide zanrid ja nende osakaal valitud nädalal. TV3 zanrid ei erine oluliselt Kanal 2-st ja selle sõsarkanalist. Erinevusena võib välja tuua selle, et Kanal 2-s olid järgmised filmi-zanrid vähemesindatud: krimifilm, müsteerium, fantaasiafilm, perefilm, märul, sportfilm, siis kanalil TV3 võis näha kõiki neid filmi-zanreid enam-vähem võrdselt. Kõige rohkem näidatakse TV3-s romantilist draamat, mille osatähtsus ühe nädala jooksul on 27,5% ning sellele järgneb märul, mille osatähtsus on 12,5%. Joonis 3: Populaarsemad filmi-zanrid TV3 kanalil ühe nädala jooksul Joonisel nr 4 on märgitud TV6-s näidatud filmi-zanrid ja nende osatähtsus valitud nädalal.TV3 sõsarkanal TV6-s oli kõige rohkem esindatud romantiline draama (20%) ja võrdselt komöödiafilm (16,7%) ning krimifilm (16,7%).
programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008)
rõõm ja meeleheide, unelmad kannatused ja lein lüüriline tundeküllane ja voolavalt laulev meloodia. Kõige hingelähedasem oli sümfooniline muusika, see suudab väljendada kõike, milleks puuduvad sõnad. Tsaikovski on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Kuulsamad sümfooniad on 4.5 ja 6 sümfoonia. Ta oli ka kuulus ooperikomponist. Nt: "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand", Balletid: "Pähklipureja", "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar".- Tsaikovski on tegelikult viljelnud paljusid zanreid: oopereid, ballette, sümfooniaid, instrumentaalkontserte, keelpilli kvartetti. Kasutatud materjalid · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski · http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi · Muusikaajaloo õpik keskkoolile
annaabi.ee 
