Jakob Hurt (0)

Jakob Hurt
Slaid 2.
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule - ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 
Slaid 3.
Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus . Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool . 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas . 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini.
Slaid 4.
1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa . Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president . Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem.
Slaid 5.
1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest –line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat . Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel ", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis.
Slaid 6.
Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse . Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum . 1992. aasta rahareformist alates on eestlased muuhulgas kasutanud ka Jakob Hurda näopildiga 10-krooniseid kupüüre.
Slaid 7.
1870. aastal pidas Jakob Hurt ilmselt oma kuulsaima kõne, kus ta tõdes, et kuna eestlased pole suured arvult , siis peavad nad selleks saama vaimult.