597. aastal eKr Nebukadnetsar II ajal. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid .539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas juutidel Paabeli vangipõlvest koju minna.Kyros II rajas oma pealinna Pasargadae 43 kilomeetri kaugusele Persepolisest.Herodotose järgi sai ta surma lahingus massageetide vastu Kesk-Aasias. Xenophoni "Kyrose kasvatuse" järgi suri ta oma kodus.Pärast Kyros II surma sai Pärsia kuningaks tema poeg Kambyses II.
umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk
Õigustati kehtivat korda ning jõukate inimeste rikkust. Püüti tõestada ühiskondliku ebavõrdsuse vajalikkust ja sisendada alamatele alistumist. /1, lk3/ 1.2. Vana-Kreeka majanduõpetused Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas poliitiline ökonoomia kui teadus puudus, kuid väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega. Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel. /1, lk 7/ Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks. Xenophon oli naturaalmajanduse pooldaja. Ta ei eitanud kaubandust täielikult, kuid oli hulgikaubanduse vastu. /1, lk 8/ Platoni ideaalse riigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Ta väidab, et iga
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud
Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise. Tema pooldajad pakkusid talle võimalust põgeneda, kuid ta lükkas selle pärast surmamõistmist tagasi ning nõustus valitsuse otsusega. Surmaotsuse täideviimisel kasutati karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mille Sokrates ära jõi. SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD: Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi. Peamiselt peetakse kõige põhjalikemaks Sokratese kohta käivateks allikateks Platoni dialooge, millest lähtuvalt käsitletakse Sokratest siiani. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma
tänapäeval ütleme, tundma-õppimise. Sokratese silmis on inimest käsitlevail teadustel tohutu eelis loodust käsitlevate teaduste ees. See eelis seisneb selles, et esimesed, õppides tundma inimest, annavad inimesele selle, mida ta kõige enam vajab iseenda ja oma tegevuse tunnetamise, oma teotsemise programmi ja sihi määratluse, selge arusaamise sellest, mis on hea ja halb, ilus ja inetu, eksimine ja tõde. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsetPlatoni,Xenophoni,Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. 1.Platon ...(umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat
kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud
ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf. ,,Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" . Menandros komöödiameister - ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus". Aischylos (525 eKr Eleusis 456 eKr Gela) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõda. Nooruses oli ta osa võtnud Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes oma näidendis
vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof. Platoni dialoogid "Charmides""Euthydemos""Euthyphron" teosed Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof.Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni
kahetsed." Naise etteheidete peale, et ta liiga palju naerab, et ta irvhammas on, olevat Sokrates vastanud: "Naerab ainult see, kelle südametunnistus on puhas." Kord olevat Xanthippe Sokratest sõimanud ja siis veel vett ka kaela valanud. Sokrates kommenteeris: "No seda ma ju rääkisin! Xanthippega on ikka nii, et kõigepealt äike ja siis vihm." Sokrates veetis kogu päeva vaidlustes ja vestlustes. erinevalt sofistidest ei võtnud ta tasu esinemise eest. Xenophoni sõnul Sokrates ei võtnud tasu oma vestluste eest ning põlgas neid, kes seda tegid, sest nad on sunnitud vestlema nendega, kes neile maksavad. Kui sofist Antiphontes heitis Sokratesele ette, et ta elab niivõrd näruselt, kuigi filosoofiaga tegelemine võiks sisse tuua korralikke summasid, siis Sokrates vastas, et raha mitte võttes ei ole tal kohustust kellegagi vastu tahtmist rääkida, mida peavad aga tegema need, kes raha võtavad. Selliseid ta nimetas enda orjusesse müüjateks.
Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,
Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3- aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele- vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta
5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise
Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad. Naerdi ka jumalata üle. FILOSOOFID Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui
filosoofilist radikalismi ja intellektuaalset, moraalset, poliitilist ja sotsiaalsust. Referaadis käsitlen John Stuart Mill'i vaateid mõtte- ja tegevusvabadusest ning põhilisi töid filosoofias ning filosoofi elu ja loomingut. 3 Elulugu John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818. aastal kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale,
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
nähtava tõendusmaterjali põhjal. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. Thykidides oli on lähenemistel teaduslikum, samas kui Herodotos oli sarnasem varasematele ajaloo-jutuvestjatele logograafidele. Veel 20. sajandi keskpaigani peeti Herodotost seetõttu naiivseks ja "vähemaks", aga nüüdseks on kultuurilise relativismi ja postmodernistliku tõe subjektiivsuse põhimõtte alusel kriitika leevenenud. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. "Anabasis" memuaarid Xenophoni enda sõdurielust Kyros Noorema sõjakäigul 401. aastal. Liialdused enda saavutuste ja teenete osas (Xenophon oli üks neist, kes juhtisid pärast Kyrose surma vägede taganemist). "Hellenika" Thukydidese Peloponnesose sõja kirjelduse jätk.Jäljendatud Thukydidese stiili, kuid jumalikud tegurid on mängus, samuti pole nii objektiivne.
vapra sõjamehena. Kui Sokrates sõjaväeteenistusest koju jõudis, leidis ta eest tühjuse: isa ja ema olid surnud palavikku ning tema esimene armastatu Korinna oli juba terve aasta rikka värvali naine olnud. 45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning armunud Xanthippesse, kellega ta hiljem abiellus. Sokrates veetis terved päevad vaieldes ja vesteldes. Erinevalt sofistidest ei võtnud ta esinemise eest tasu. Xenophoni sõnul põlgas Sokrates neid, kes seda tegid, sest nad olid sunnitud vestlema nendega, kes neile maksid. Kui sofist Antiphontes heitis Sokratesele ette, et ta elab niibõrd näruselt, kuigi filosoofiaga tegelemine võiks sisse tuua korralikke suumasid, vastas Sokrates, et kui ta raha ei võta, pole tal kohustust kellegagi vastu tahtmist rääkida, mida peavad tegema need,kes raha võtavad. Selliseid nimetas ta enda orjusse müüjateks.
Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa Sokrates oli vanakreeka filosoof Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia
2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. 5) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Sokratesel ja Protagorasel (loeng; Saarinen, 16-21) Sokrates: Xenophoni tõlgendus kes ennast tunneb, see tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik, ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte. Tegeledes sellega, mida ta tunneb, rahuldab ta oma vajadusi ja elab õnnelikult, mitte asudes selle kallale, mida ta ei tunne, ei tee ta vigu ning väldib õnnetusi. Mina-filosoofiline tõlgendus - oma autonoomia teadvustamine - enda avastamine mõistusliku ja kõlbelise olendina Protagoras :
SOKRATES JA TEMA VAHEKORD ATEENA RIIGIGA: Ka Ateena filosoof Sokrates (470 - 399 eKr) suhtles tihedalt sofistidega ja pole suuremat kahtlust, et Ateena lihtrahvas luges teda sofistide hulka. Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid üksnes suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Seetõttu teame tema õpetust üksnes tema õpilaste, eeskätt Platoni ja Xenophoni vahendusel. Mõlemad idealiseerisid oma õpetajat, kujutades teda tolleks ajaks maine kaotanud sofistide otsese vastasena. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda, mis polnud tema meelest hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest midagi ei tea. Sokrates ise oli, vähemalt enda väitel, kõigest hoolimata kuulekas kodanik, kinnitades, et seadusele tuleb alluda ka siis, kui sellega nõus ei olda, sest vastasel juhul kannataks kogu riiklik ühiselu
haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud; diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. ,,Anabasis", ,,Hellenika" jätkab Thukydidese ajalugu, kajastades aastaid 411362 eKr (Mantineia lahinguni), ,,Kyrose kasvatus" Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemise käsitlemine 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist, 6. saj eKr 46
Aischylos ja Euripides hakkavad välja selgitama, kumb neist on parem näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja) arvab, et kirjanik peab olema rahva õpetaja, süüdistab E-d jumalate ja inimeste liig madalas kujutamises, mittehoolivust erakordsetest kangelastest, keskendumist argisele elule/keskmistele inimestele. Aischylos võidab. Mille poolest erinevad Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni ajalookäsitlused? Herodotos - Esimene ajaloolise proosa esindaja, kelle tööd on säilinud, tegi Kreeka-Pärsia sõdades ise kaasa. ,,Ajaloo isa" Herodotos. Jutustav ajalooteemaline kirjand. Kergeusklik nägemine ajalooprotsesside kujunemisest, usub jumalatesse/oraaklitesse. ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud. Kui on kahtlus loo õigsuse kohta, märgib ära, et lugu ei pruugi õige olla
ütles talle: See on ju naeruväärne: kui sa oleksid kedagi ebaöigetest hoiakutest ning tegudest hoiatab. Ta nimetab kohanud, kes on halvas kehalises seisus, siis sa ei oleks seda "daimonion'iks", südametunnistuseks ( sönasönalt vihane, kuna sa aga kohtasid kedagi, kes hingeliselt on "jumalik"). lihvimata, siis see haavab sind. · Xenophoni sönul annud see "jumalik hääl" Sokratesele · Sokratese saatus näpunäiteid. Sellele häälele toetudes suutnud ta anda · Selleks, et möista Sokratese edasist saatust peame oma söpradele alati nöuandeid, mis end ka öigustanud. teadma Ateena poliitilist olukorda. Linna ühiskondlik · Platoni dialoogides on see keerulisem: Sokrates ütleb siin: korraldus oli demokraatlik
jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
tegelikult järgis ta seda põhimõtet vaid osaliselt. Herodotos pühendas palju ka tavade, kommete ja muu kirjeldamisele, toetudes suuresti suulisele pärimusele. Herodotos oli jutuvestja tüüpi ajaloolane. 20. sajand soosis enam Thukydidest tema täpsuse ja objektiivsuse tõttu. Postmodernistlik lähenemine aga leidis, et tõde ongi subjektiivne ning kultuuriloo ja antropoloogia mõju valguses Herodotos rehabiliteeriti. 42. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. ,,Anabasis" autobiograafiline teos sõjaretkest Väike-Aasias. Juhtis luhtunud sõjaretkel 10 000 meest tagasi koju läbi Pärsia impeeriumile kuuluva Väike-Aasia (praeguse Türgi). "Hellenika" jätkab sealt, kus jäi ootamatult pooleli Thukydidese ,,Pelopennosese sõja ajalugu", kajastades aastaid 411 362 eKr. Peloponnesose sõja lõpuni kirjutab Xenophon Thukydidese objektiivses
Usaldust arstikunsti vastu ei olnud 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 19. saj keskpaik 20. saj keskpaik: ,,teaduslik ajalugu" soosis Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks 20. saj II pool ja 21. saj: postmodernistlik lähenemine, tõe subjektiivsus, kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. Osales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut. Oli Spartalaste teenistuses, Ateenlased pagendasid ta, ei lubanud tal seal elada. ,,Kyrose kasvatus" (,,Kyrupaideia") Käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose (6. saj) kujunemi st valitsejaks ja väejuhiks
KYROS II - (ka Kyros II Suur, vanapärsia Kūruš; umbes 600 eKr või 576 eKr – 530 eKr) oli ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja. Kyros II oli Kambyses I poeg. Ta vallutas 546 eKr Väike-Aasias asunud kreeka ja lüüdia linnad. 539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas juutidel Paabeli vangipõlvest koju minna. Kyros II rajas oma pealinna Pasargadae 43 kilomeetri kaugusele Persepolisest. Herodotose järgi sai ta surma lahingus massageetide vastu Kesk-Aasias. Xenophoni "Kyrose kasvatuse" järgi suri ta oma kodus. Pärast Kyros II surma sai Pärsia kuningaks tema poeg Kambyses II. (born c. 585, Media or Persis—died c. 529, Asia) Conqueror who founded the Achaemenian Empire (see Achaemenian dynasty). The grandson of Cyrus I (fl. late 7th century BC), he came to power by overthrowing his maternal grandfather, the king of the Medes. The empire he developed was thenceforth centered on Persia and included Media, Ionia, Lydia, Mesopotamia, Syria, and Palestine
pigem neid ateena demokraate. Hulgaliselt pagulased vallutasid Piraeuse. 403 taastati demokraatlik riigikord.30 tyranni võimutsemisaeg.Üldine amnestia , et kõiki lepitada, see küll ei laienenud kõige kindlamate verisemate oligarhide suhtes, lepiti kokku et ei hakka üksteisele tagant järgi kätte maksma. Selline oli siis peloponnosose sõda koos oma vahetagajärgedega. March of 10,000 401- 398 BCE 4 saj . See on aeg mille sajandi I pool on meile teada küllalt hästi ajaloolase Xenophoni helleenika kaudu, veetis suure osa oma poliitilisest aktiivsuses pagenduses, Pärslaste sekkumine kreeka asjadesse sai süsteemseks, tavapäraseks, see oli alguse saanud juba pelop sõja lõpu perioodil.401 a. Toimus veel üks sündmus, pärsias puhkes trooni võitlus, Kyros ja Artaxerxes, viimane kindlustas oma võimu ja Kyros, hakkas koguma sõjaväge ja spartalaste kokku leppel hakkas koguma seda sõjaväge kreekas peloponnososel, 10 tuhat peloponnosose hopliiti. Selle
Naist selline vääritu endale ei leia ja peab selle eest, et ta on ilma naiseta, trahvi maksma. Õliga salvitult ei tohi ta rigi käia, et ta ei ole laitmatute sarnane, muidu saab ta parimatelt kodanikelt hoope. Kui argadele langeb osaks selline autus, siis ma ei imesta, et valitakse pigem surm kui nii vääritu ja häbiväärne elu. 1. Kes oli Xenophon? 2. Kas me võime Xenophoni lugusid täiel määral uskuda? Miks? 3. Loetle omadusi, mida Spartas inimese juures hinnati. 4. Mida peab Xenophon Sparta riigi edu ja kuulsuse aluseks? 5. Kuidas suhtub autor Sparta seadusandjasse Lykurgosesse? 6. Mis oli Sparta poiste kasvatuse eesmärk? 7. Kuidas koheldi Spartas argu? 8
sajandi esimese poole Kreeka ajaloost. Kyrose vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse, kuid Kunaxa lahingus Babylonist loodes, kus kreekased oma vastased puruks lõid, sai Kyros surma. Enamus tema väest jooksis laiali ja läbirääkimistele 36 meelitatud kreeka palgasõdurite pealikud tapeti. Kuid kreeklased valisid endale uued juhid teiste seas Xenophoni ja murdsid pärslaste vastuseisust hoolimat läbi tänapäeva Kurdistani Musta mere kagurannikule, kust pöördusid, osalt mööda rannikut, osalt laevadel, kodumaale tagasi (400. a.). Sellel näiliselt kõrvalisel episoodil oli järgnevatele sündmustele suur mõju. Esiteks aitas ta kaasa Pärsia ja Sparta suhete teravnemisele, sest viimane oli kaudselt toetanud võimule jäänud kuninga Artaxerxese vaenlast. Olulisem oli
nädalat vanglas, kust ta vabanes amnestiaga pärast Giuliano Medici valimist paavstiks 1513. a märtsis (Leo X). Edasine elu möödus peamiselt perekonna valdustes Firenze lähistel. Esimesed sammud kirjanduspõllul... Ajaloolane ja teadlane Ladina keele oskus tegi talle kättesaadavaks eelkõige selliste autorite teosed nagu Titus Livius, Tacitus, Cicero, Caesar, Vergilius, Suetonius, Ovidius, Tibullus ja Catullus. Ladinakeelses tõlkes luges ta Herodotost, Plutarchost, Xenophoni, Aristotelest, Thukydidest ja teisi. Polnud filosoof nt vanakreeka filosoofia teda ei huvitanud, kreeka keelt ta ka ei osanud. Isegi filosoofilise traditsiooni vastane teatud mõttes. Paavst Aleksander VI ja Cesar Borgia jt Cesare oli Aleksandri sohilaps. Machiavelli kui ajaloolane ja teadlane. Machiavelli polnud suurem asi teadlane ega ka ajaloolane, aga teaduslik või ajalooline täpsus polnudki tema eesmärgiks. Ajalugu on oluline sellepärast, et
annaabi.ee 
