piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne
novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat
kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt,
tema osa oli usu-uuenduse sisulises arengus väga suur). Wittenbergi ülikoolil oli täita oluline roll reformatsiooni kui ühe uue usulise paradigma sünnis. Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis muidu võis William Shakespeare rõhutada oma ,,Hamletis", et kirglik tõeotsija ja kahtleja Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis). Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536). Tema katoliku kirikut kritiseerivad ja uut tõelist kristlikku teoloogia kuulutavad kirjatööd avaldasid kaasaegseile teoloogidele, nii Lutheri ja tema mõttekaaslaste arengule kui ka Liivimaa esimesele luterlikule jutlustaja
sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534) Prespüterlased Puritaanid Hugenotid otimaal Inglismaal Prantsusmaal Religioonide ja usutunnistuste levik 12 Martin Luther Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (31.oktoober 1517, Wittenbergis Saksamaal, 95 teesi), on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele
nädalaga ja üle Euroopa kahe kuuga. Kirik oli lõpuks nõus lõpetama väljakutsete akti. 1518. aasta oktoobris, kardinal Thomas Cajetani kohtumisel Augsburgis, käsiti Martin Lutheril lahti ütlema tema 95 teesist paavsti asustuse poolt. Luther ütles, et ta ei ole nõus sellest enne lahti ütlema, kui pühakiri arvab teisiti. Kohtumine lõppes valjude vaidlustega ja algatas Lutheri kogudusest väljaviskamise. Terve 1519. aasta jätkas Martin Luther loengute läbiviimiste ja kirjutamisega Wittenbergis. 1519. aasta juunis ja juulis kuulutas Luther avalikult, et piibel ei andnud paavstile õigust tõlgendada pühakirja, mis oli otsene rünnak paavstisüsteemile. 1520. aastal ähvardas paavst Lutherit väljaviskamisega. 10. detsembril 1520, Luther põletas kirja avalikult. (Biography.com editors 2016) 4. Väljaviskamine 1521. aasta jaanuaris visati Martin Luther ametlikult Rooma katoliku kirikust välja. Märtsis kutsuti teda ’’Diet of Worms’’ üldkoosolekule
sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534) Prespüterlased Puritaanid Hugenotid otimaal Inglismaal Prantsusmaal Religioonide ja usutunnistuste levik 12 Martin Luther Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (31.oktoober 1517, Wittenbergis Saksamaal, 95 teesi), on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele
1963 aastal Leipzigis (Saksamaal). Ta on ka hea ujuja, mistõttu määrati koguni olümpiakoondislaste nimekirja, kuid vigastus ei võimaldanud tal 1988. aasta suveolümpiamängudel osaleda. Tema esimene töö millega ta raha teenis oli korvi punumine. Ta tunneb suurt huvi pürotehnika vastu, seda on ta ära kasutatud nii Rammsteini kontsertidel kui ka videodes. · Richard Z. Kruspe-Bernstein on kitarrimängija. Ta on sündinud 24. juunil 1967. a. Wittenbergis (Saksamaa) ja ta õppis kokaks. Muusika vastu hakkas ta huvi tundma 16 aastaselt kui ta käis reisil Tsehhoslovakkias kust ta ostis omale kitarri. · Paul Heiko Landers on kitarrimängija. Ta on sündinud 9 detsembril 1964 aastal Berliinis. · Oliver Riedel on basskitarrist. Ta on sündinud 11 aprill 1971. aastal Shwerinis. · Christoph Doom Schneider on trummar. Ta on sündinud 11 mail 1966. aastal Berliinis. Tema isa oli muusik. Ta oli 7-lapselisest perest.
Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja
aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega kuid annavad tänapäevagi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikkagi säilitada.
Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu millele rõhutati, et igaüks peab kuulma või lugema Jumala sõna oma emakeeles. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat- Wandrati ja Koelli katekismus. Esimese raamatu ilmumine pani aluse ka järgmistele eestikeelsetele trükkidele. Arvan, et see
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus
aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tungib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev, siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha, siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegile midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri. Toomkapiitel- iseseisev autonoomen üksus oma vara ja kassaga, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud; Kirikukihelkond- territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid; Missa- jumalateenistus, ladina keeles; Tsitertslased, dominiikllased ja frantsiskalased= kerjusmungaordud; Reformatsioon- usupuhastus, Marthin Luther 1517 Wittenbergis. Liivimaal 1523; Pildirüüste- 1524 kirikutes rüüstamine, purustamine.
Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas, kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu. Nii kirjeldab Martin Luther värvikalt on tegemisi: "Ma olen üksnes Jumala Sõna õpetanud, jutlustanud ja kirjutanud, midagi muud pole ma teinud. Sel ajal, kui mina magasin, või kui ma oma sõprade Philippi [Melanchthon] ja Amsdorffiga Wittenbergis õlut jõin, nõrgendas Sõna paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna" (raamatust "Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust"). Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest
Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine. Selleks ei olnud kindlasti tema onu Claudius, kes oli Hamleti mõtetes mõrtsukas
Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Philipp Melanchton- saksa humanist, Wittenbergis õppejõud. Liitus reformatsiooniga, seal oli tähtis teoloog. Ignatius Loyola- Ordukindral. Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj. Louis XIV- Louis XIII poeg ja samuti prantsusmaa kuningas, juba enne revolutsiooni. Päikesekuningas Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Esimene minister aga valitses riiki. Oliver Cromwell- inglise riigimees ja sõjaväelane. Ta juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik.
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama.
Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu
Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.
ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu, poliitiline külg: imalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma
alguse sai mitu usulahku ja omaette kirikut. Olid ka usuvoolude tunnistajad, keda nimetatakse protestantideks. Reformatsiooni ajendiks peetakse Saksamaale saabunud indulgentse, mida Johann Tetzel innukalt peale surus kirikule raha saamiseks. Nagu varem mainitud, siis reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kuid esialgu Lutheri tegevusele ei pööratud suuremat tähelepanu, mistõttu reformatsioon sai kiirelt edasi levida. Läbi mitmete tõkestuste sai Luther lõpuks lindpriiks ning asus Wittenbergis uut kirikut ehitama. Kirikus pöörati tähelepanu jutlusele ja palvetele ning eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. 1524-1525 olid talupojasõjad, kus nõuti pärisorjusest vabastamist ning reformatsioon muutus poliitliseks liikumiseks, kuid Lutheri poolne toetus jäi talupoegadel saamata. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga kinnitati Saksamaa usuline lõhenemine ning sellega määratleti luterluse põhiseisukohad
kutsuda ja kui mitmest vaagnast võis toitu serveerida. Rael olid põhimõtteliselt keskajal samasugused ülessandedt, mis tänapäeva linnavalitsusel ainult ühe vahega rael oli luba kohtumõistmisel mida tänapäeval on ainult kohtul. Sellel ajal oli koolides seitse põhiainet: grammatika, retoorika, dialekt, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 1517. aastal algas keskajal usupuhastus mille algataja oli Martin Luther, kui ta tuli välja Wittenbergis 95teesiga: kritiseeris katoliku kiriku kristluse ebaõiges tõlgendamises.Tänu reformatsioonile oli eestis emakeelne jumala teenistus.teenistuse keskmeks sai jutlus, kus kõik võisid kaasa laulda, Lugemis oskus kasvas märgatavalt, eesti keelsete trükkiste ilmumine (1525,1535), 1535 Wanralt - Koelli katekismus, selle fragmendid avastas baltisaksa ajaloolane helmut Weiss 1929. aastal.
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637
seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament -13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga -1534 ilmus Vana Testamendi tõlge -Suri 18.02.1546 Eislebenis 3
piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse
Spaventa(Kapten Hirm), Tartaglia. 7)Reformatsioon ja Martin Luther. Lutheri õpetus pööras kristliku maailma pea peale, sest ta ei pidanud tähtsaimaks asjaks põlvitamist, risti ettelöömist, paastumist, ohverdamist ega ka lainakeelne palvepomina abil Jumala teenimist, vaid siirast usku. Lutheri õpetuse tuumaks ol odee, et inimene saab õndsaks usu kaudu. 1517. aasta 31 oktoobril oli ta Wittenbergis esitanud oma 95 teesi, milles ta taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak
levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse
vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) * 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) * Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu. * Uus usutunnistus leidis linnades kodanike seas kiiresti poolehoidu. * Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne.
Reformatsioni tulemusel pidi jumalateenistus toimuma kohalikus keels ja seepärast olid kirikuõpetajad sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika
Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther. Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik.
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene
Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid. 18.Millal ja miks puhkes reformatsioon? Sai alguse 1517.a. Saksamaal Wittenbergis Põhjused Oli sunnitud kirku varanduse vastu Reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük Leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte peestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline 19. Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Jumalateenistus oli emakeeles Kirikud oli vähesema kaunistusega 20.Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis?
suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 1991, 34.) Õpingutest saadud teadmised ja eeskujud süvendasid Forseliuses huvi rahvaõpetuse vastu. Ta sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti
Kohalik haritlaskond hakkas kujunema 15.sajandil. Pärast Tallinna linnakooli avamist suundusid paljud lõpetanud õppima Lääne-Euroopa kõrgkoolidesse. Kui 14.sajandil õppis ülikoolides seitse tallinnlast, siis 15.sajandi esimesel poolel juba 45. Tartust läks 16.sajandil stuudiume jätkama 29 noormeest. Kõrgkoolidesse läksid ka esimesed eestlastest endised talupojad. ( Piirimäe 1982 , 34) REFORMATSIOONI SEISUKOHAD Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine langes aega, kui Wittenbergis algas (1517) usuline reformatsioon. Wittenbergi ülikool oli saanud humanismi keskuseks 1502. aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees)
Pärast ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. 34.16 saj alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele. See vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ja maid ning tahtsid seda enda võimule allutada. Taotleti sügavaid kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Saksamaal Wittenbergis. Kuigi enamik vasalle läks 1530-ndatel protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. 1. a) Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mis hõlmas Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa. b)Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust , mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa moodustus
Rootsi käes olnud alasid hakati nimetama Eestimaaks) Maa laastati põhjalikult, eestlaste arv vähenes kõvasti. REFORMATSIOON 1.KES OLI MARTIN LUTHER? Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2.MIDA TÄHENDAB REFORMATSIOON? ühiskondlik liikumine katoliku kiriku ümber kujundamises. 3.KUS JA MILLAL ALGAS REFORMATSIOON? Algas 31.oktoober 1517. Saksamaal Wittenbergis. 4.MILLISED OLID MARTIN LUTHERI NÕUDMISED? 1)piibel emakeelde 2)igas kirikus töö oma emakeeles 3) mõistis hukka indulgentside müümise 3)kirikust pidi kõrvaldama üleliigse 4)muistsed tõed pärinesid ainult piiblist 5)kloostrite kõrvaldamine 6)kirikuvoim pidi olema kiriku voim 5.MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS REFORMATSIOON LIIVIMAALE? Liivmaale jõudis aastal 1522 läbi Riia 6.MIDA TÄHENDAB PILDIRÜÜSTE? MIDA SELLE KÄIGUS TEHTI?
reformatsiooniga kaasa, aga viimaks see siiski jõudis maarahvani. M.Lutheri laiali saadetud kirjas raeisadele ja bürgermeistritele, väljendas ta oma seisukohti koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades. Aga ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner
Uus-Pärnus, Paides, Tartus ja Rakveres-- kiriklike ainete kõrval õpiti mõnevõrra lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suur tähelepanu ka ladina keele ja kirjanduse õppimisel. REFORMATSIOON, SELLE TÄHTSUS JA LUTERLIK HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 83-35, 87-90) Reformatsioonist loe kindlasti juurde ka detsembrikuu Imelisest Ajaloost. Usupuhastuse e. reformatsiooni algataja oli sakslasest munk Martin Luther 1517. a. Saksamaal Wittenbergis. Usupuhastuse ideeks oli reformida katoliku kirikut, mis oli kahepalgeline ja algkristlusest kaugenenud-- patukustutuskirjade müük, kõrged kirikuisad elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine, mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on
Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma v6imule allutada. Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes v6itlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Martin Luther 1517 usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Pildiryyste - odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest m2ratsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pyhavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pyhapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt p2rit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse
-16. sajandil? 2p 15. saj. Reformipüüdlused püüdsid tuua uuendusi kirikusse(emakeelsed jutlused). 16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva õpitamiseks. Olid olemas ka materjalid katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Kahjuks jäid need tööd pooleli. (Reformatsiooni algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Martin Luther oli intelgentside vastu. Liivimaale jõusdis uue usu 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Jutlustati evangeeliumi usku. Ordumeisti ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste. Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid.) 33. -Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab ,,külakatoliiklus"? 2p
). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses. 1343 oli _____________ ülestõus. 1524 jõuavad (kelle?)____________________ ideed Eestisse (algatas reformatsiooni Saksamaal 1517). ______ esimene katkendlikult säilinud eestikeelne _____________ on Tallinna pastorite Simon _____________ ja Johann _________ katekismus. Teost trükiti (120 lk) Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari ja selles on teksti kõrvuti _________ ja ________ keeles. Teos keelati. Sellest on säilinud ____ katkendlikku lehekülge, mis leiti 1929. aastal ühe raamatu parandamisel (katekismuse lehti oli kasutatud kaane täitematerjalina). 173__ ilmus esimene eestikeelne _______________ (1415 lk ja 6015 eksemplari). Otto Wilhelm _____________ (1763-1832) tõi eesti tähestikku õ-tähe.
kirikuelu kindlustamiseks. Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba materjale katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida lisaks linnakodanike omadele ka maarahva lapsed. Paraku jäi plaan reformatsiooni Liivimaale tuleku tõttu katki. Martin Luther algatas reformatsiooni ehk usupuhastuse 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. 1524. aastal vallandus Tallinnas pildirüüste, kus eestlased ja sakslased alustasid mässu: tungiti kirikutesse, purustati pühapilte ja kujusid ning reliikviaid. Sama juhtus ka teistes Liivimaa linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu: ordu Preisimaa haru saadeti laiali.See viis reformatsiooni mittetäieliku lõpuniviimiseni. Enamik inimesi jäi katolikule kirikule truuks. 16
algab eestikeelse raamatu ajalugu olemasolevate faktide põhjal just sellest kadumaläinud trükisest. Järgmine teadaolev eestikeelset teksti sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest on säilinud ainult 11 kahjustatud lehekülge. Katekismuse koostas Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis teose Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis, kuid hävitati kaks aastat pärast ilmumist, põhjuseks arvatavasti lahknemine Lutheri katekismusest. Esimesed eestikeelsed aabitsad ja usulised teosed Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid
Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed. Wandart-Koelli- 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul. Reformatsioon- Usupuhastus. Protestantism- Eraldunud koguduse üldnimetus. Luterlus- On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana. Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas). Majanduslik aspekt (Saada ida rikkused enda kontrolli alla).
13 saj.- 1917 kirikkihelkond 1561 28.nov. Liivi ordu alistub 1343- Jüriöö ülestõus Poolale 1346- Taani müüd valdused 1561 Tallinn annab ennast Saksa ordule, pärast Jüriöö Rootsi kaitse alla. ülestõusu 1570-1578- Liivimaa kuningriik 1502 Smolino lahing 1577-1582- venelaste vastu 1517 reformatsioon hakkab sõdima Poola Saksamaal(95 teeni), 1579- Poola pealetung Wittenbergis. 1581- Rootsi pealetung 1523- lõppeb katoliiklus, kui 1582 Jam Zapolski vaherahu luterlus jõuab linnadesse 1583 Pljussa vaherahu 7
linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid. Kuna linnarahvas oli juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud, leidis evangeeliumiusk kergesti poolehoidjaid.Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal pildirüüste, kus mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal
annaabi.ee 
