Kristi Reispass Gustav Adolfi Gümnaasium Juhendaja: Sirje Promet 2008 Sisukord: · Eessõna Lk 3 · Lapsepõlv Lk 4 · Noorusaastad Lk 5 · Abielu Lk 5 · Poliitiline karjäär Lk 6 · Poliitikast loobumine Lk 8 · Kokkuvõte Lk 9 · Lisad Lk 10 · Kasutatud materjalid Lk 10 2 Eessõna Winston Churchilli kirjeldatakse sageli ühe epohhi võtmefiguurina, vägivallavõimu eeskujuliku vastasmängijana. Churchill oli Hitleri eeskujulikuks vastasmängijaks, seejuures ei olnud ta mitte lihtsalt mees, kes tõkestas Hitleri tee ,,lõppvõidule" läänes, vaid ka range antikommunist, kelle jaoks oli 1945. aastal tehtud alles pool tööd. Pärast seda peeti tema vaimus Ameerika võimudega külma sõda kuni kommunismi kokkuvarisemiseni.
Winston Leonard Spencer Churchill Nimi Klass Tartu 2012 1 Winston Leonard Spencer Churchill sündis 30. novembril 1874. a aristrokraatlikku perekonda Oxfordshire'is. Winston Churchillist sai 20. sajandi Euroopa ja maailma ajaloo võtmeisik. Winstoni Churchilli isa Lord Randolph Henry Spencer-Churchill (1849-1895) oli Suurbritannia Alamkoja liige ja rahandusminister. Ta teenis oma isa, kes oli Iirimaa asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Just siis kui Winston sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri. Randolph suri 24. jaanuaril 1895. a 45-aastaselt. Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ameerika finantsmaakleri tütar, kelle soontes voolas ka indiaanlase verd
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20
......................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad....................................................................................................................................8 Sissejuhatus Sir Winston Leonard Spencer Churchill ( 1874-1965 ) on üks kuulsamaid Suurbritannia peaministreid läbi ajaloo, kelle poliitilisi manöövreid imetletakse ja kelle kuulsaid kõnesid tsiteeritakse siiani. Käesolev referaat uurib, kes oli Winston Churchill, milline oli tema perekond, hariduskäik jne. Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana,
Kohila Gümnaasium Winston Churchilli poliitiline karjäär Juhendaja: Koostanud: 2009 Sissejuhatus valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud
1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade
juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel
lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Londonis juubeldavatele rahvamassidele esinedes teatas Neville Chamberlain, et ta tõi „rahu kogu meie põlvkonnale“
Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja. 3 liidrit jõudsid kokkuleppele Saksa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. USA ja Suurbritannia ei olnud vastu Stalini nõudmisele tunnustada NSV liitu 1941.a piirdes. Eestile, Lätile ja
liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes Hispaania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tsehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi. Tsehhoslovakkia idaosas loodi aga Slovakkia marionettriik. 23. märtsil sai Saksamaa Leedult küll vormiliselt diplomaatilisel teel, kuid tegelikult jõule toetudes tagasi Klaipeda (Memel) piirkonna
puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi
kontrolli alla. Sõjaväe suuruseks seati 100,000 meest, tanke jm. raskerelvastust olla ei tohtinud, laevastiku suurus kahandati miinimumini, sõjalennukeid omada ei tohtinud ja kindralstaap likvideeriti. See oli alandus. Weimari vabariik pidi olema sõjaliselt nõrk ja poliitilises isolatsioonis. Rahvasteliitu Saksamaad esialgu ei lubatud. Saksamaa pidi olema paaria, kõrvalejäetu, ilma liitlasteta maa. Kuid aprillis 1922 Euroopa finantsküsimuste arutamiseks kokku kutsutud Genova konverentsi raames sõlmis Saksa välisminister Walther Rathenau NSV Liiduga 5 Rapallo lepingu, millega loobuti territoriaalsetest ja finantsilistest nõudmistest üksteise suhtes ning sõlmiti diplomaatilised suhted. NSVL oli samuti jäänud isolatsiooni ning seega olid koostööst huvitatud mõlemad osapooled
Kolm põhilist jõudu ,kes olid esimese maailmasõjaga mitterahul: 1.Saksamaa põhiline kaotajariik kes pani väga pahaks territoriaalseid kaotuseid ja kontributsiooni mida pidi maksma Versaille´i lepingu alusel. 2.Itaalia üks võitjatest leidis et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured. 3.Jaapan samuti üks võitjatest oli ebaõnnetu oma võimetusest krabada võimu Ida-Aasias. Sõja põhjused Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid olid pärast I maailmasõda kohandanud maailma selle pilgu järgi mis neile meeldis. Saksamaa oldi tehtud sõjaliselt halvatuks ja peaaegu tervet maakera kontrollisid Prantsuse ja Briti Impeeriumid. Britid ja Prantslased olid pidevalt erimeelt poliitikast mis puudutas sõja järgset perioodi seevastu USA kes oli jätnud Versaille´i rahu ratifitseerimata taganes poliitilisse isoleeritusse. Rahuplaanide ebaõnnestumine
Kahe indiviidi võimule tulek- Hitler ja Stalin. Versailles Leping: Alsace- Lorraine- Prantsusmaale. Sakslased ei saanud enesemääramisõigust sudeedimaale ja Lõuna-Tiroolis, sõjavägi piiratud, rahaline hüvitis (osa majandusest ära anda). Sakslased Lepingu koostamisel ei osalenud! Põhiline oli, kuidas sakslased ei tohi ja peavad maksma, kohutav alandus sakslastele. Peale Versailles’it: USA isolatsionism. Venemaa revolutsioon ja bolševike võim. Suurbritannia majandus probleemid ja lahkhelid kontinentaal-Euroopaga. Prantsusmaal- uute liitude otsingul. Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ka president. Parlament vahetus palju ja erakonnad olid noored ja ebastabiilsed. 1920 aasta põhiseaduse jooned kajavad vastu tänasestki põhiseadusest (101 liikmeline ja ühekojaline Riigikogu) 4. Kommunistlik Internatsionaal (Komintern). Eesti jaoks oli asutatud Eestimaa Kommunistlik Partei, millel olid põrandaalused rakukesed ka Eestis. Juhiks oli Viktor Kingisepp, 1922 aastal tabati ja lasti maha riigireeturina. Riigipööret see ei peadanud,
....................................................................................... 9 4 1. Sammhaaval uue sõjani 1.1 Uute konfliktide kujunemine Demokraatia nõrgenemine teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles süsteem. 1935. a.tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Seejärel sõlmis Suurbritannia Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaazist. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil liituda uuesti Saksamaaga, 1936.a. märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni. Oleksid nüüd lääneriigid sekkunud, oleks Hitler oma väed tagasi tõmmanud. Sellest sai innustust Itaalia, kes 1935.a. vallutas Etioopia. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad nn. Rahustamispoliitika
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
Sissejuhatus Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles´ süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist. Samal aastal otsustasSaarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga
ja mõjukas Sudeedi-Sakslaste väeülemus. Hitler soovis sudeedide ühedmaist Saksamaaga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis enda Saksa vasta kaitsma, kuid ootas sell juhul relvaga appi oma liitlasi, Suurbritanniad, Prantsusmaad ja Nõgukogude liitu. Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945)
1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D. Roosvelt (1933- George V (1910-1936) peaminister. 1945) Edward VIII (1936) · Mitmeparteiline · Valitsusjuht president George VI (1936-1952) süsteem · Kaheparteiline · Valitusjuht süsteem peaminister · Kaheparteiline süsteem Ameerika Ühendriigid · I MS andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu
tagajärgede vastu ühtlasi ka võitluseks demokraatia vastu. · Märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada Versailles' rahuleping · Esimene Maailmasõda päädis Versailles' rahulepinguga (allkirjastati 18.juuni 1919). · Rahulepingut valmistas ette rahvusvaheline Pariisi rahukonverents, mis töötas 18. jaanuarist 1918 kuni 21. jaanuarini 1920. Osa võtsid 27 riiki (ka Balti riigid, aga mitte Nõukogude Venemaa). · Olulised oli neli riigipead: Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Inglise peaminister David Lloyd George, USA president Woodrow Wilson ja Itaalia peaminister Vittorio Orlando. · Wilson oli rahulepingus pettunud ja USA ei ratifitseerinud seda (nagu ka nt Ecuador ja Hedjaz). Hiina ei kirjutanud alla rahulepingule. · Valitses eelkõige Saksamaa karistamise mentaliteet. Ei püütudki otsida alust lepituseks või uueks sõjajärgseks kõiki rahuldavaks tasakaaluks.
Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid, võttes emamaast ära lõigatud alad ja tugipunktid tavaliselt suurema vastupanuta üle. Sõjategevus 1915-1917. (ptk.6) Positsioonisõda · Positsioonisõja põhjusts sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Katse positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suure kaotusega. 1915.aasta aprillis kasutasid Saksa väed mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita. Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine · 1915.aasta mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega esimeses maailmasõjas uue rinde, see tähendas, et sakslastel-austerlastel tuli ka sinna saata osa oma jõude.
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel
Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898) Inglise buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.
Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. SAKSA LV , SAKSA DV Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga. Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990. NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid.
Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia,
Tänapäeval aktuaalsed probleemid: 1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja
talle meelde kohustust täita Jalta kokkuleppeid. Kui Molotov protesteeris: ,,Minuga ei ole kunagi varem elus niimoodi räägitud," väitis Truman vastu: ,,Täitke kokkuleppeid ja teiega ei räägitaks niimoodi." Sellest hetkest hakkasid kahe riigi suhted oluliselt halvenema. Sõjajärgsetel aastatel nägi USA poliitika ette Nõukogude Liidu vaoshoidmist. Vaoshoidmise doktriini rakendati esmakordselt Vahemere idaosas. Suurbritannia oli osutanud abi Kreekale, kus kommunistlikud jõud ähvardasid käimasolevas kodusõjas valitsevat monarhiat. 1947. aastal teatas Suurbritannia Ühendriikidele, et ei suuda abistamist endale enam lubada. USA Riigidepartemang töötas kiiresti välja USA abiplaani. Trumani doktriinina tuntuks saanud plaani avalduses ütles Truman: ,,Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu
Kaotas sõjas 25 000 meest Kaotas sõjas 126 000 meest Mõlemad pooled olid nõus rahuläbirääkimistega ja Talvesõda lõppes märtsis 1940. Tulemus oli see, et Soome pidi teatud alad Nõukogude Liidule loovutama. Samuti sai NSVL sõjaväebaasid Soome aladel. Hoolimata kaotustest säilitas Soome oma iseseisvuse. Soomlased, kes elasid aladel mis läksid NSVLi kätte, asustati ümber elama Soome. Kui muidu oli läänes kummaline sõda, siis 1940 aprillis alustas Saksamaa rünnakut läänes. Väga kiirelt hõivati Taani (vastupanu peaaegu puudus, Taani okupeeriti selleks, et kaitsta Taanit; Taani abil sooviti vallutada Norra). Norra osutas suurt vastupanu, lisaks abistas Norrat ka Inglismaa (Norrat nähti kui head sõjalist tugipunkti selleks, et tungida Suurbritanniasse). Rootsi oli Teises maailmasõjas neutraalne riik tema neutraliteet oli kallutatud, sest majanduslikult toetas ta Saksamaad
Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad?
......................................................................................... 30 Lisa 1 Palestiina Rooma riigi koosseisus................................................................................ 30 Lisa 2 Palestiina Osmanite riigi koosseisus............................................................................ 32 Lisa 3 Balfouri deklaratsioon.................................................................................................. 33 Lisa 4 Palestiina Suurbritannia mandaadi all.......................................................................... 34 Lisa 5 ÜRO eraldumisplaan 1947........................................................................................... 35 Sissejuhatus Käesoleva töö teema aktuaalsus seisneb selles, et IisraeliPalestiina konflikt on kahekümnenda ja nüüd ka kahekümne esimese sajandi üks maailma kõige pikemalt jätkuv konflikt, seda nii rahvuslikest pingetest kuni konkreetse sõjategevuseni.
troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
