Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "William James". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kahtlus, psühholoogia, printsiibid, millestki, jäljendamine, ratsionaalne, usud■ keelemängud-kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse ■ filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte 16.WILLIAM JAMES- ameeriklane (1842-1910) ■ muutis pragmatismi populaarseks ■ Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. ■ pragmatism: mõtlemise ainus põhjus on kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele ■ uskumusel on kolm omadust: 1)uskumus, millest oleme teadlikud 2)uskumus vaigistab kahtlemise 3)uskumusest lähtub käitumine ■ ratsionaalne inimene usub vaid seda, mis on põhjendatud: tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ja alles siis mõtleb argumentidele ■ uskumusi mõjutavad: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine
· Kontekste, milles sõnad saavad tähenduse, nimetab W keelemängudeks, keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud · Filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte WILLIAM JAMES · William James (1842-1910), USA filosoof, kes muutis pragmatismi populaarseks · Pragma kr k tegu, tegutsemine · Pragmatismi rajas Charles Sanders Peirce (1839-1914) · Pragmatismi järgi on mõtlemise ainus põhjus kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele (uskumus on tõekspidamine) · Uskumusel on kolm omadust: uskumus on miski, millest oleme teadlikud; uskumus vaigistab kahtlemisärrituse; uskumusest lähtub meie käitumine · J järgi usub ratsionaalne inimene vaid seda, mis on põhjendatud; tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ning alles siis mõtleb argumentidele · Uskumusi mõjutavad J järgi: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine jne
Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted"). Tegu märkmetega, mis esialgu olid paberitükkidel. Võtab Descartes'i mõtted ja paneb religioossesse mõtteskeemi: inimene seisab lõputuste vahel. On lõputult väike ja lõputult suur. Kuna meie mõistus ei suuda haarata lõputut, siis tõeliseks tunnetusvahendiks saab süda. 31.10.2011 2 tunnetusvahendit: Mõistus (aju) Süda Teatud printsiibid saab mõistus tunnetada ainult tagant järgi nt ruum. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim. Mõistuse poolt juhitud vaim on geomeetria vaim. Mõlemad peavad koos töötama. Leiab, et inimese mõistuse kõige säravam tegu on võime iseennast piirata. Süda peab langetama kõige olulisema otsuse otsus kas usu kasuks või usu vastu. Tuleb välja omapärase kihlveo seletusega jumala olemasolu kohtu: Küsime: Kas jumal on olemas? Kas on olemas igavene elu
Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö
Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa ning tuleb seda kahetseda. eetiline tasand: sinna ei saa jõuda põgenemise teel, toimuma peab hüpe e inimene peab jõudma otsusele, et ta läheb järgmisele tasandile. Sel tasandil inimene tahab vastutada. Selle tasandi puhul on kriisiks kahtlus, mida on kolme liiki: kas me oleme isiksused?; kas on midagi igavest? kas maine on lõplik?; meeleheide (elus pole midagi kindlat), millele tuleb vastu hakata, et teha järjekordne hüpe. Tuleb sooritada hüpe, aga mitte kuhugi kindlasse, vaid veel suuremasse ebakindlusesse. Religioosne tasandi puhul toob Kierkegaard Abrahami näite (Abrahamil kästi ohverdada poeg ning mees kuuleka mehena siirdub seda ka tegema, ent temas oli irratsionaalne teadmine, et Jumal ei lase
1) Tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgelt ja arusaadavalt tunnetatav. 2) Keerulised probleemid tuleb nii palju kui võimalik osadeks jaotada. 3) Lihtsatelt objektidelt aste astmelt ja samm sammult keerulistemani minna 4) Tuleb kirjeldavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu. Eesmärgiks jõuda lihtsate olemuste juurde. D filosoofia tõeliseks lähtepunktiks on kahtlus. Ta otsib seda, milels ei saa enam kahelda. Oma teoses leiab, et kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kahtlus hõlmab kõike. Kõiges milles saab kahelda peabki kahtlema. See on teoreetiline, sest praktilises elus peame toetuma tõenäolistele teadmistele. Ta pole skeptik. Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud. Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma.
eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia Sünteetika mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti Sotsioloogia ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe Õigusdogmaatika teadus õigusest Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi
jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba · Kosmoloogia retoorika õpetajana. · Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt · Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism, jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest.
nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks). -) Ta ütles ka: ,,Nõrk allub võõrale seadustele, aga tugev ei allu seadustele." * Gorgias 485-380 eKr ta kirjutas teoses ,,Olematust" ja põhi väide seal oli: ,,Mitte midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada. -) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu. -) 5. Kui see olekski kuidagi haaratav, poleks see arusaadav. * Sofistika on mõnes mõttes ka tänane nähtus ning kogul sellel koolkonnal oli kolm positiivset mõju: -) Suunasid esmakordselt filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele. -) Muutsid mõtlemise mõtlemise aineks (hakkasid mõtlema mõtlemisest endast).
Emotivism Tähtis! Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. (4) Moraaliotsustused on universaliseeritavad. Eeldatakse,et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused.
sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist. 17.-18. saj hakkas kujunema
Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus
ilmunud just täna? Sest eile lõpuks ometi sadas.) 6 4) Lõpp-põhjus Eesmärk, millele muutus on suunatud, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud.
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei e
· Hingeldamine · Ehmatusreaktsioon · Surumistunne rinnus · Tammumine · Klomp kurgus · Jalgade võbisemine · Ehmatustunne · Jalgade võbisemine · Kogelemine · Jäikus · Unetus Kuidas lased ärevusel endast võimu võtta? · Lased peab-vormis nõudlikel väidetel enda üle võimust võtta · Usud, et pead jõudma väljapaistvate saavutusteni (ainult võitma) · Nõuad endalt, et pead alati saama kõike, mida tahad, et sind peavad alati ümbritsema turvalised tingimused, te sul ei tohi kunagi midagi ebaõnnestuda. o Kui sa ärritad tigedaid inimesi siis on väga tõenäoline, et nad sind kahjustavad. o Kui tahad vältida halbu tagajärgi siis tuleb sul omal käitumist muuta.
olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia tea...) opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. 10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. 6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia tõsi,et päike paistab, siis... ratsionaalsus? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine TEADMINE ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia 1
Suhtumine naisesse: nauding. Võrgutamine mitte naise, vaid võrgutamise enese pärast 2) eetiline tasand lisaks naudingule võetakse ka siduvaid kohustusi, mis on naudingu suhtes hukatusliku mõjuga. N:valimine isiklike huvide ja kohustuste vahel suhtumine naisesse: abielu 3) religioosne tasand suhtumine naisesse: tema asendamine jumalaga Kõiki tasemeid ühendab: teen seda, mida on MULLE vaja 6. eetiline relativism *Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. *Eetiline relativism toetub tavaliselt: 1) konstruktivistlikule postisioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid. Moraalireeglid tuletatakse praktikast. N: meie elureeglid tulevad meie igapäevastest harjumustest. 2)kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis.
· Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis Psühholoogiline strateegia Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme,
äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn ,,teadmatuse loori" taga kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on ,,hea" ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas
cogitans). Seda ma tean vahetu kogemuse ehk hinge intuitsiooni ehk kõigile inimestele omase mõistuse loomuliku valguse (lumen naturale) ehk puhta selge ettekujutuse läbi. Kõik asjad on vaid pelgad ettekujutused, ent ainult see, mis on tunnetatav selge ja kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas. "mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest
Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal. * Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus: - jumal on looja: lõi kogu maailma ei millestki, mis tähendab, et kõik see maailm on kõigest loodud. Inimene on loodu e kreatuur. Inimene on jumalanäoline: -hing, - ratio (mõtlemine), -vabatahe, -loomingulisus - Looja ja loodu vahel valitseb ületamatu kuristik. - Loodu on olemas vaid tänu jumalikule tahtele- jumala tahe on ilmutatud pühakirjas. Alandlikus looja vastu on .. ja kõige suurem patt on kõrkus looja vastu. Kristlike loovusi nim säravateks pahedeks, tulevad täiesti uued kristlikud voorused. Kristlik
Emotiivne- emotsioone väljendav Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus Kehtivus- arutluse omadus, arutlus on kehtiv, kui järeldus vastab eeldustele. Kosmoloogia- universumi kui terviku uurimine. Küllaldase aluse printsiip- seisukoht, et iga maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid. Materialism- õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne Monism- kõik koosenb ühest algest
ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees
paratamatus; 4)jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus; 5) maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10. Descartes- eesmärgiks oli ehitada kõik inimlikud teadmised üles ühtse süsteemida. Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult olen- uusaegse pöörde moto, ratsionalismi lähtekoht. Subjekt- iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva
51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu. Nendest tingimustest ei suuda ma substantsi eraldada, ükskõik kuidas ma oma kujutlusvõimet ka ei pingutaks.." galileo galilei ,,...Ent mu vaim ei tunne tingimata vajadust lisada, et see peab olema valge
mida ta küll varjata püüdis.(Meos 2000) Söreni isa oli pärast esimese naise surma abiellunud endise teenijatüdrukuga ning tulevane filosoof sündis varem, kui sündsus seda lubas: isa oli teenijatüdrukuga kokku kolinud juba enne esimese naise surma. Sören kirjutas oma päevikus: ,,Ma sündisin kuriteo tagajärjel, ma tulin ilmale vastu Jumala tahtmist...''(Bõhhovski, Kierkegaard, lk 27.)(Meos 2000) Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4) Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas
Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest
ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada. Metafüüsika on olemisõpetuse osa mis tegeleb olemisega enne ja pärast surma või enne maailma loomist. Metafüüsika (kr meta = üle) see, mis jääb väljapoole füüsikat. Filosoofias reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimine. Metafüüsikaks nimetatakse ka teadusliku maailmapildi ja füüsikalise reaalsuse raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri
Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis
Ekstreemsed naudingud olevat lühiajalised ning enamasti tekib nende tagajärjel valu või frustratsioon; seega pidavat inimesed püüdlema rahu poole, mis tuleneb tasakaalust puuduse ja külluse vahel. Seega ei tohitvat inimesed lihtsalt oma impulsse järgida, saavutamaks head elu; hoopis arutlused ja mõistlikud valikud peavad juhtima inimese tasakaalustatud elu juurde, mis omakorda tagab suurima naudingu hulga pikima aja vältel. Kokkuvõtlikult oli Epikurose arvates hea elu vaba, lihtne, ratsionaalne ja mõõdukas. Epikurismi mõju vähenes aja jooksul, väldates umbes 600 aastat pärast Epikurose surma. Elu halvenedes, kannatuste ja viletsuse suurenedes pöördusid rõhutud inimesed filosoofia ja religiooni poole, lootes sellelt suuremat lohutust ja tröösti kui künism, skeptitsism ja epikurism pakkuda suutsid. Filosoofid ja teoloogid vastasid sedalaadi vajadusele suureneva müstilisususe astmega religioossetes ja vaimsetes küsimustes
suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid.
· Nõidumisest , Posimisest, maagiast · Filosoofiast · Kunstist Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? Milles seisneb teaduslik meetod? 6.Iseloomustage filosoofia vahekorda religiooni/teaduste/ilukirjandusega Filosoofia erineb religioonist - ta ei paku taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Filosoofia II? 7.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3
Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquina Thomas on ratsionaalsel seisukohal, et on kahte tüüpi tõdesid. Loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Thomas arvab, et meil on võimalik ära tõestada et Jumal on olemas. On kahte tüüpi tõdesid. Üleminek ühelt teisele on võimalik vaid teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik panustada ja panna panus usu peale, nii nagu me teeme seda ka inimeste puhul. Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka
annaabi.ee 
