Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine
maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri)
Kurt Lewin Lewin sündis 9. septembril 1890 aaastal Ida-Preisimaal Moglinos (tänapäeval Poola ala). Et kindlustada lastele paremat haridust, kolis Lewini perekond Berliini. Lewini perekonda kiusati juudi päritolu tõttu taga. Lewin sai 1914. aastal Berliini ülikoolis Ph. D. psühholoogias. Berliinis olid Lewini kolleegideks Köhler ja Wertheimer, kes tegelesid Gestalt psühholoogiaga. 1921 hakkas Lewin õpetama doktorante Berliini Ülikooli Psühholoogia instituudis. Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi
millest on ammutanud inspiratsiooni suurnimed Yves Saint Laurent, Franco Maschino ja Chistian Lacroix. Chanel suri 1917. aastal, aasta pärast parfüümi No 19 turuletoomist. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Järgmised 10 aastat möödusid rabelemises firma pääsmise nimel. Chanel omanikuks oli olnud Wertheimeri te suguvõsa juba 1924. aastast, kui Pierre Wertheimer oli rahastanud Parfums Chaneli loomist. Nüüd asus tema pojapoeg Alain Wertheimer firmat moderniseerima, muutes ta moefirmast ülemaailseks kaubamärgiks. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. 7 Modernne rõivastumisstiil 20
optimaalne e. "reaalse liikumise" mulje tekib 60 ms-se asünkroonsuse korral; 60-200 ms piirkonnas tekib nn fii-liikumine ehk objektitu liikumine; üle 200 ms intervalli korral nähakse juba eri objektidena/ Stroboskoopiline efekt on näivat liikumist põhjustavatest liikumistest kõige rohkem inimeste poolt rakendust leidnud. Sellele põhineb filmide näitamine kinos ja joonisfilmide valmistamine. Süstemaatiliselt demonstreeris stroboskoopilist efekti esmakordselt Max Wertheimer (1912), lülitades pimedas ruumis valguspunktid sisse ja välja 50 millisekundilise vahega, kusjuures teine valgusallikas asus esimesest veidi eemal. Faktorite seas, mis determineerivad, kas tajutakse liikumise stroboskoobilist efekti või mitte, on peale pausi kahe stiimuli vahel olulised veel valgusallikate kaugus teineteisest, valgussähvatuse kestus, valgusallika suurus ja vaataja subjektiivne kogemus ehk nö treenitus
sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja jagunes reaks suundadeks (sh neobiheiviorismiks). · Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle
eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne. NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal. Tolman - S-S teooria, käitumisel eesmärk, molaarne lähenemine, kognitiivsete protsesside mõju. Hull - loogiline positivism, mehhanistlik lähenemine, füsioloogilised muutujad. siimul drive vastus. Skinner- teadvust kui mittemat nähtust pole, operantne käitumine, kinnitus, keskkond, kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus. Geštaltpsühholoogid Wertheimer - phi-fenomeen, näiv liikumine. illusioon, et valgus liigub ühelt positsioonile teisele. Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus. insight transpositsioon. Lewin - väljateooria. eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt
pessimism. ... With practice, training, and above all method,we manage to increase our attention, our memory, our judgment, and literally to become more intelligent than we were before. 1920-1950ndad · USA mõju: biheiviorism (käitumise uurimine, eksperimendid loomadega, traditsiooniline kordamise teel õppimine, juhised konkreetsete ainete õpetamiseks) · Alternatiivsed ideed Euroopas ja USAs · Piaget, Võgotski, gestaltpsühholoogia (Kurt Koffka, Max Wertheimer), Kurt Lewin jt · NB! Eestikeelne põhiõpik Lindgren & Suter "Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas" on esmakordselt ilmunud 1956.aastal. 1985.a täiendatud Albert Bandura (1925) · Kanadast USAsse · Keskkond isiksus (tunnetus!) käitumine · Mudelite alusel õppimine · Sotsiaalne õppimine tavaeskkonnas · Motivatsiooni olulisus jäljendatava kasutamiseks · Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi
way as to produce consequences, operant behavior is simply emitted bye the organism not known stimulation) Kinnitus (of an operant response leads to reinforcement the rate of that response increases Keskkond (responses an organism makes taht result in reinforcement are most likely to occur when the organism is next in that situation/enviroment) kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus. Gestaltpsühholoogid Wertheimer (founded gestaltpsyuch with his paper on phi phenomenon)- phi-fenomeen (the phi phenomen indicates that conscious experiance cannot be reduced to sensory experience), näiv liikumine. illusioon, et valgus liigub ühelt positsioonile teisele. Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus(mentaalne kogemus organiseeritud lihtsaimal viisil, mis antud tingimustes on võimalik). taju konstantsus. insight transpositsioon.
võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust. Helide mõistmiseks tuleb neid tunnetada ühises kontekstis, kus kujutatud tervik on suurem kui üksikute osade summa. Wertheimer väitis, et taju toimimise mõttes on inimestel olemas teatud kaasasündinud võimed. Jay Appleton seevastu väidab, et ka inimestel on kaasasündinud mälulaadsed pildid maastikest, mis sobivad kõige paremini elamiseks ning kus end turvaliselt tunda. On kinnitatud, et suure laia võraga puud, vaated veekogule ja valgusküllastele avatud maastikele kannavad turvatunde märki, samas kui vaade kuivanud piirkonnale, pimedatele metsadele ja üksikutele lauskmaadele kannavad
TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed.
Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud, tunnustus Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided)
* Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühholoogia jaoks on käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. (Käitumine ei pea tingimata olema keha liigutamine) Geograafilises keskkonnas toimuvad muudatused kehas ja kehaga pole käitumine vaid liikumine (accomplishment) (Nt.
Kognitiivsed õppimisteooriad 10 kindlaid tõdesid esitada, õpetaja saab pidada ainult läbirääkimisi ühisarusaamade kujundamiseks ja anda neile võimalusi kasulike arusaamade konstrueerimiseks, et ületada raskusi ja vastuolusid nende eesmärgipärases tegevuses (Krull, 2001). 2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel 20. sajandi algul vaidlustasid Saksa gestaltpsühholoogid Max Wertheimer (1880 1943), Kurt Koffka (1886 1941) ja Wolfgang Köhler (1887 1967) biheivioristliku psühholoogia põhiseisukohad. Toetudes arvukatele katsetele näitasid nad, et see, mida inimesed tajuvad ei ole koopia meeltega vastuvõetud informatsioonist. Selle väite saab lihtsalt tõestada, kui heita pilk Müller-Lyeri illusioonile (vt lisa 1). Isegi kui inimestele öelda, et need kaks lõiku on ühepikkused, näevad nad neid ikka eri pikkustena (Krull, 2001).
inimene mõistnud ülesande struktuuri, mistõttu suudab kord leitud lahendusi kanda üle teistele probleemidele. Tihti jõutakse lahenduseni äkki, ning sellega kaasneb "ahhaa-elamus". Niisugust lahendamist nimetatakse ka intuitiivseks lahendamiseks (insight). · Mida koolis õpetatakse? Produktiivne vs re-produktiivne ülesannete lahendamine ja selle õppimine Reeglite formaalne õpetamine-õppimine Wertheimer Probleemide lahendamine ekspertidel ja algajatel · Chi, Feltovich ja Glaser (1981): kuidas klassifitseerivad, esitavad ja lahendavad füüsika probleeme algajad ja eksperdid. Selleks palusid nad probleeme sarnasuse alusel klassifitseerida ja hiljem, ülesandeid lahendades, inimestel rääkida, mida nad teevad. · Larkin (1983) uuris ülesannete lahendamise protsessi. Tava vs teadusmõisteline mõtlemine
valik (9)väljenduslikkus(10)kõne õigsus ja kõnekultuur(11)vanuselised tunnused (12)sotsiaalsed tunnused (13)territoriaalsed tunnused.............. 2 oli vist küsimus hallaine ja valgeaine kohta..... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on
mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I. Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Mõned võtmefiguurid suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida,
Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem emotsionaalsele intelligentsusele ja kehast teadlikkusele, rõhutades inimese keha-hinge-
sirge kleit lõi moe, mida kutsuti ,,väikese poisi" moeks. Chanelli disainid igapäevaseks riietuseks, lühikesed seelikud, olid teravaks kontrastiks eelnenud ajastute korsetti vajanud disainile. Chanel ise riietus poisilikult, kohanedes mugavama disainiga, mis teiste naiste arvates olid väga vabastavad. 1922. aastal tutvustas Chanel parfüümi nimega Chanel No 5, mis on siiani populaarne. Pierre Wertheimerist sai tema partner lõhnaäris alates 1924. aastast. Wertheimer omas 70% firmast, milles Chanel ise omas vaid 10%, ülejäänud 20% kuulusid Chanelli sõbrale Baderile. Wertheimerid kontrollivad siiani seda firmat. 24 Coco Chanel tutvustas maailmale oma signatuuri nööbitavat jakki 1925. aastal ning oma ,,väikest musta kleiti" 1926. aastal. Gabrielle Chanel suri 1971. aasta 10.jaanuaril, jättes väga palju maailma moeajalukku.
1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund.
uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida.
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Biheivorism eitab teadvuse olemasolu, pidades selle uurimist võimatuks. Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse
Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat) Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel
Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. 39 Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi
Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones meditsiiniline õpetus,
2 Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev. Teatud toimingutel on teatud tagajärjed, mis annavad kas positiivse või negatiivse kinnituse. Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve
õppimist Köhler muutis katsepüstitust kahes osas: - Loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine) - Lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel) Maieri 2 nööri katse inimestega – vihje õiges suunas kiirendas lahendamist – toimus ümberstruktureerimine Dunckeri tikutoosi katse ja funktsionaalne fikseerumine Maieri kahe köie katse Scheereri 9 punkti probleem Luchinsi veeanumate katse Wertheimer uuris erinevate loovülesannete lahendamist nii lastel kui täiskasvanutel. Ta näitas, et probleeme lahendatakse kolmel viisil: - Katse eksituse teel ehk juhuslikult - Reproduktiivselt ehk meeldejätmise abil - Produktiivselt – kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on inimene
Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult
Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al., 1989 – PET uurimus V4 verevoolust, Aktomatopsia – värvitaju puudumine, liikumise ja kuju taju normaalne Liikumise töötlus – Anderson et al, 1996 – MEG ja MRI uurimused V5. Akinetopsia – liikumistaju puudumine, statsionaarsete objektide taju normaalne. P - ventraalne juhtetee; M – dorsaalne juhtetee Tajuline organisatsioon Gestaltpsühholoogia: Koffka, Köhler & Wertheimer: 1. Prägnantz- paljudest geomeetriliselt võimalikest organisatsioonidest võetakse tajus aluseks see, millel on parim, lihtsaim ja stabiilseim kuju. Läheduse-, Sarnasuse-, Hea jätkuvuse – ja Suletuse printsiip 2. Kujundi-tausta organisatsioon – kujund tausta ees taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus Nägemisillusioonid: - on moonutatud, ebaõige taju. Moonutused tekivad joonte ja kujundite omavaheliste suhete ja meie varasemate
pärssub (suu kuivab) ja kuiva riisi söömine pole võimalik. XX saj. alguseks oli hakatud seoses tunnistajate ütluste vähese usaldusväärsusega otsima uusi meetodeid kuriteo asjaolude selgitamiseks ja abi loodeti saada muuhulgas eksperimentaalpsühholoogiast. 1904. aastal ilmus programmiline artikkel, kus võeti kasutusele mõiste "kuriteo koosseisu psühholoogiline diagnostika" (M. Wertheimer/gestaltpsühholoogia rajajaid/, J. Klein "Psychologische Tatbestanddiagnostik. Ideen zu psychologisch-experimentellen Methoden zum Zwecke der Feststellung der Anteilnahme eines Menschen an einem Tatbestand. In "Archiv für Kriminal-Antropolgie und Kriminalistik. 1904.Bd. 15. No 1. S. 72- 113". Idee ise oli järgmine: eksperimentaator püüab mõõtmise abil kindlaks teha, kas katsealusele on teada, tuntud faktid või
Psühholoogia suund, mis rahaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias Psühholoogia taandamine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli -> reaktsiooni meetodile Palju loomakatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul): Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (,,hea Gestaldi" tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.) Dalmaatsia pilt Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow):
annaabi.ee 
