Uuenduste ja traditsioonide vahel Iga inimene kuulub kuhugi: oma perekonda, oma rahva hulka, oma kultuurikonteksti. Selleks sageli nähtamatuks jäävaks niidistikuks, mis kokkukuulujad ühte seob, on sarnane meelelaad, ühised mälestused ja unistused, kombed ja traditsioonid, mis võivad aastasadu samaks jääda või ajapikku muutuda. Ümbritsevas maailmas aset leidvad uuendused avaldavad mõju keelele ja kultuurile. Kui suurel määral võib üks rahvas muutustega kaasa minna, et jääda ikka iseendaks? Nii nagu inimene ei saa elada ilma õhu ja veeta, ei saa ka traditsioonid päranduda järeltulijatele, kui keel ja kultuur on hääbunud. Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks k...
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Sellise...
Eesti riik on eestlase nägu Riigi moodustab tema rahvas. Eestis on valitsemiskorraks demokraatia, mistõttu on Eesti rahvas kujundanud oma riigile ise näo. Peale poliitilise poole loovad Eestile tema näo traditsioonid. Kuid kas tänapäeval saab enam öelda, et Eesti riigile on kujundanud näo eestlased? Pika aja vältel on Eestimaa pinnal elanud palju rahvuseid. Eriti palju on siin olnud venelasi ja sakslasi. Kõik need rahvused on Eestisse jälje jätnud oma kultuuride ja tavadega. Meie riigi nägu ei ole enam ainult eestlase loodu. Pigem mitmete rahvuste segu. Pidevalt rändavad Eestisse sisse välismaalased. Nendest kõige rohkem rändab sisse venelasi. Paljud eestlased aga rändavad seevastu riigist välja. Eestlaste arv riigis seetõttu väheneb. Julgen väita, et selle riigi nägu ei kujunda juba ammu enam ainult eestlased. Arvan, et Eesti riik kaotas oma pildi juba kauges ajaloos ja pidevalt lahkuvate ini...
Toorumi pojad Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse ju...
Millises Eestis tahaksid elada? Eesti- väike riik, mis asub Euroopas. Eestil on oma kultuur, keel ja tavad, mis eristavad teda teistest riikidest. Minu jaoks on see vaid väike osake maailmast ning ei arva, et mul oleks siin head võimalused tulevikus hakkama saada. Praegune Eesti ei meeldi mulle, siin pole midagi kutsuvat ning noortel on siin vägagi raske hakkama saada. Milline peaks Eesti olema, et ma sooviks siin elada? Hetkel ei kujuta ma oma tulevikku Eestis kuidagi ette ning olen plaaninud siit peale kooli lõpetamist lahkuda. Soovin endale head elu ning arvan, et Eesti ei suuda mulle seda pakkuda. Olen alati soovinud elada välismaal suures linnas, kus mind ei tunta, olen kõigile võõras ning saan alata oma elu täiesti puhtalt lehelt. Olla üksi, kõigist tuttavatest eemal ja püüda panna tulevikule hea alus ilma teiste abita oleks üks huvitavamaid kuid ka raskemaid asju mida ma soovin teha. Eestis ...
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada v...
Baltlaste roll eestlaste elus Kõik mis on olnud minevikus, on tähtis praegu, sest kõik minevikus toimunud on mõjutanud tulevikku. Kõik baltlaste teod nii Eestis kui Lätis on teinud meist need , kes me täna oleme. Isegi kui need pole olnud meelt mööda, tuleb sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima. Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kand...
Eestlane kes ta on? Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks. Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlas...
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks iseloomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, selle järgneb enamasti aeglane ja uimane olek, ning tagasihoidlikkus. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime tõesti olla pikataibuga ning tahumatud, kuid tänapäeva eestlased on üpris vilka meelega ning üsna ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale ...
Goethe „Fausti“ II osa V vaatus 1. Mida märkab rändaja ja mis häirib vanakesi? Rändaja märkas, et vanad pärnad on veel haljad ning luitel seisab endiselt veel majake, kus ta peavarju sai. Ta arvas, et vanakesed on juba surnud, kuid tema üllatuseks, eit ja taat, kes kunagi abi pakkusid, on veel elus. Vanakesi häirib fakt, et kõik oli muutunud: puude alla kerkis keisriloss ning sellega kaasnes palju lärmi ja kisa. Vanakesed arvavad, et kurja jõud on mängus ning naabrile teeb muret nende majake. 2. Mis ärritab palees elavat Fausti? Too välja 3 erinevat põhjust! Mis selle põhjus võiks üldistatult olla? Fausti ärritab kõige rohkem kiriku kellahelin. Teda häirib, et selja taga on tal võõras omand, milleks on vanurite kehv onn. Teda ärritab samuti see, et tillukene pärnasalu ei lase olla tal peremees. Fausti teeb väga vihaseks väeti jonn ning Fausti kannatus hakkab katkema. Üldiselt ongi Fausti ärrituse põhjus vanakesed ning nende onn ja p...
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
Eesti rahvas II maailmasõjas Eesti pinnal on tema ajaloo jooksul toimunud palju sõjategevust, alates muinasajast, kui peeti ristisõdu, Liivi sõjast ja lõpetades II maailmasõjaga, mis loodetavasti jääb viimaseks sõjaks meie kodumaa pinnal. Eestlased on palju sõdinud ja teevad seda praegugi ka mujal riikides, võõral pinnal, kas sunniviisiliselt nagu Nõukogude okupatsiooni ajal või siis Ameerika sõdades nii Iraagis kui hetkel käivas Afganistani sõjas. Eesti riigile ei ole vägivald võõras, selle tõttu oleme osalised ka kaasaja suuremates sõjakolletes. Me oskame hinnata rahu, nii isamaa mullal kui ka maailmas. II maailmasõda aga üks pöördepunkt ja kõige raskemaid aegu meie rahva minevikus, sest riigi pinnalt käisid läbi mitmed võõrväed ja toimus represseerivaid sündmusi. II maailmasõda algas Eesti rahva jaoks Nõukogude okupatsiooniga 1940. Aastal, enne seda toodi Eesti pinnale Punaarmee osi ja meie naaber Nõ...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
Euro meie rahataskus Peatselt vahetatakse Eesti kroon eurode vastu. Järgmisest aastast ei saa me enam imetleda Lydia Koidula pildiga sajakroonist oma rahakotis. Kuid kuidas kõik edasi hakkab minema ? See küsimus vaevab kindlasti väga paljusid eestlasi. Eesti kroon on alati meile kõigile väga südamelähedane olnud. Paljud peavad seda meie ühtekuuluvuse sümboliks. Kuid selleks, et Eesti riik saaks maailmamajanduses hakkama ja kaasa rääkida, tuleb kroonist loobuda ja eurole teed anda. Eurole üleminek aitab kindlasti ühtlustada meie majanduslikku olukorda teiste Euroopa Liidu riikidega. Samuti tagab paremad kaubandussuhted. Lihtsamaks muutuvad meie ettevõtete toodangu müümine välisriikidesse ja samuti ka teiste riikide kaubanduse siia importimine. Lisaks ei erine enam kauba väärtused nii suurel määral kui praegu. Usun, et tänu euro kasutusele võttu loovad paljud välismaa investorid Eestisse uusi asutusi...
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on...
On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, ütlevad nad, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Kas Eestis on hea elada? Mis on positiivne ja mis on negatiivne ? Või on kuskil mujal parem? Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Samuti on siin ilus loodus ning vahelduvad aastaajad, mis paljude teiste riikidega erineb. Imetlusväärseks on meie must leib ja kohukesed ning sini-must-valge, mida lipupäevadel uhkusega lehvima panna. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju...
Kirgastav hetk Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma...
Minu Eesti Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud täiesti teistsuguseks, kui oldi varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ...
Sõdur II Maailmasõja aegses Eestis. Iseseisev Eesti riik lakkas eksisteerimas aastal 1940, mil nõukogude väed okupeerisid Eesti Vabariigi territooriumi. Nõukogude vägede ülekaal oli tohutu, meil puudusid relvastatud vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu. Alates Saksa okupatsiooni kiirest liikumisest, hakkasid tekkima metsavendade grupeeringud ning tänu nendele tekkis olukord kus meil oli võimalik osutada vastupanu nõukogude vägedele, algas suvesõda, kus osales umbes 50 000 eesti meest. Hävituspataljonide võikamaks taktikaks võib pidada niinimetatud ,,põletatud maa taktikat" kõik rüüstamata kohad pandi põlema, enne kui lahkuti. Peaasi oli see, et kõik mis võimalik saak...
Nähtamatu Ühel päeval saabus Ipingisse võõras mees, kes kandis kaabut, pikka mantlit, kindaid ning ta nägu oli sidemeis. Tema ainsaks pagasiks oli väike must kohver. Ta läks võõrastemajja nimega "Tõll ja Hobused" ja võttis sealt endale toa. "Tõlla ja Hobuste" omanikud olid Hallid, kes imestasid selle üle milline külaline oli olnud. Ta soovis ainult saada kätte oma pagasit mis pidi saabuma mõne päeva pärast ning rahu ja vaikust. Paari päeva pärast saabuski tema pagas, mis koosnes katseklaasidest ja kemikaalidest. Järgnevatel päevadel oli tal palju tegelemist oma katsetega. Teda võis tülitada ainult söögi pärast, kuid ühel päeval ei toonud Mrs. Hall talle igapäevast toitu ning siis hakkas see teda juba vihale ajama, sest ta oli ikkagi selle eest maksnud. Kuid ühel hommikul tuli Mr. Bunting jutuga, et öösel oli kiriku - mõisa röövitud, kuid röövlit näha ei olnud. Selles hakatigi siis kohe toda võõr...
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suu...
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõ...
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
Kõne Eestlased on üldiselt tagasihoidlik rahvas. Me ei julge teistele midagi öelda ja me ei taha, et ka teised meile midagi ütleks. Muidugi ei taha ma sellega öelda, et kõik eestlased on sellised. On ka neid, kes julgevad ja avatud meeltega. Kellele meeldib võõrastega rääkida ning ei tunne end sellises olukorras ebamugavalt. Ükskord sõitsin bussiga Tartust Pärnu. Peaaegu iga inimese kõrval oli vaba koht, sest üksinda olid hõivatud kohad, kuhu tegelikult oleks saanud istuda kaks inimest. Nii läksin ka mina ühe viimaste seas bussi ning sain omale bussi tagaosas viimase sellisekoha, kus kedagi veel kõrval ei istunud. Ma küll ei valinud üksinda istumist mitte sellepärast, et ma kellegi võõra kõrvale ei tahaks istuda, vaid ma soovisin lihtsalt, et mul oleks palju ruumi. Kuid pärast mind tuli bussi veel üks inimene ja ta otsustas kõikidest vabadest kohtadest just minu kõrvale istuda. Ta küsis ega mul mida...
Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. saj...
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
OIDIPUS 1. Millised sündmused Teeba linnas olid toonud preestrid ja noored poisid palvetama kuningalossi ette. (Tsitaat teoset) 2. Kuidas püüdis Oidipus pääseda ettekuulutusest, mille ta enda kohta teada sai? 3. Kes on Teireseias ja millist rolli mängib ta Odipuse elukäigus? 4. Mida saab tragöödiast teada Oidipuse kasuvanemate kohta? 5. Millise karistuse määrab Oidipus Laiose mõrtsukale enne, kui ta teada saab, kes see on? Millise karistuse määrab Oidipus pärast iseendale? 6. Miks ei selgitatud Laiose mõrvarit välja siis, kui roim oli veel värske? 7. Kumb teab enne tõde Laiose mõrvari kohta Iokaste või Oidipus? (Tsiteeri teost) 8. Kas Oidipus ja Kreon on vaenlased? Põhjenda oma arvamust . 9. Missuguse teate tõi Teebasse Korintose saadik? 10.Mida palus Oidipus Kreonilt soeses oma lastega? (Tsiteeri) 1. Rahvas tuli vaatama oma uut kuningat Oidipust. ,,Ei pea ma õigeks saada saadikute käest ses asjas selgust, lapse...
Mis hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma? On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Teised aga ütlevad, et igal pool mujal on parem kui kodumaal. Mis siiski hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma ? Eestisse jäädakse mitmetel põhjustel, millest esimeseks võib lugeda turvatunde. Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse. Siin kujundab rahvas oma maa ise, kuid mõnes miljoni elanikuga riigis seatakse inimesed teatud raamidesse,...
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima, või võõrandume me oma juurtest täielikult? Eesti taasiseseisvus 20. Augustil 1991. aastal- see kuupäev on paljude eestlaste südames ja mälestustes kui suur võidupäev. Selle võiduka päeva nimel pingutasid paljud eestlased üheskoos, et saavutada taas vabadus ning Eesti vabariik. See oli aeg, kui kõikide eestlaste südamed lõid ühes rütmis ning iga hinge tõmme oli kui ühest suust. Eestlaste suurim soov täitus ning E...
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigep...
Bütsansti kunst 1. Millal jagunes Rooma kaheks? Aastal 395. 2. Millist riiki kutsuti bütsantsiks? Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumi...
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...
Cottomfield Inglismaa väikeses külas Cottomfildis oli sombune varahommik nagu seal tavaliselt. Cottomfield on tuntud oma rahulikkuse ja turvalisuse poolest. Kõik teavad ja tunnevad üksteist. Seal elab umbes 2000-2300 inimest. Cottomfieldis pole isegi politseid varem vaja läinud, kui välja arvata kõrtsis ülekäteläinud meeste talitsemiseks. Seda küla läbib järsku külmavärinaid tekitav uudis, on tapetud üks küla lugupeetumaid mehi, John Black. John oli ka küla üks rikkaim mees, kellele kuulus umbes 1200 hektarit maad. Talle kuulus suur loss nimega Catherway. John Black oli külas mõjuvõimsam mees, juba tema rikkuse pärast ja meeldiva isiksuse pärast. Tal oli ka väga kütkestav abikaasa, kes ei olnud just kõige seltsivam isikus, kuid ka temast peeti lugu. Kes küll võis tappa John Blacki? Sellele küsimusele hakkas otsima vastust Iglismaa tuntud eradektektiiv Roger Moon ja teda abistas kohalik polit...
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas...
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; h...
Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab...
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelval...
Uurali keelkond Koostaja: Kerli Rüütel Tartu Raatuse Gümnaasium 10.klass Mis on? Kust pärineb? Indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneldakse Euroopas. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Andmed: Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samoj...
Kontserdi arvustus Käisin laupäeval 30.aprillil 2011 aastal Pärnus kaubandus keskuste Port Artur 1 ja Port Artur 2 vahelisel alal, kus toimus järjekordne kontsert nimega ,,PIDU", et tähistada Port Arturite 14.sünnipäeva ühes volbriööga. Port Arturi sünnipäeva õhtusel kontserdil ,,PIDU" esinesid Ukraina rahvamuusika sugemetega Svjata Vatra, Pärnu noortebänd Epordwerk ja Emil Rutiku oma bändiga Compromise Blue. Õhtu hakkas 20.00 ja rahvast oli kohale tulnud alguses vähe, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus nooremad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatavalt palju vanemaid inimesi.Kuigi kontserdi alguses oli rahvast kohal vähe, siis mida aeg aina edasi, seda rohkem inimesi oli seal väikesel alal, kella kümneks oli plats rahvast täis ning ,,PIDU" käis täie hooga.Esinejate jaoks oli üles seatud suur välilava, kus bändide pauside ajal keerutas plaati DJ Rivo Tettermann.Kell 20.30 tuli lavale Svjata ...
Vabadussõja puhkemine Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks peetud sõda Nõukogude venemaa vastu. Sõda kestis 1918.aasta 28.novembrist 1920.aasta 3.jaanuarini (402 päeva). Vabadussõda on väga oluline sündmus Eesti ajaloos ning see puhkes paljudel erinevatel põhjustel. Esimese maailmasõja lõpuaastatel oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Armee oli demoraliseerunud, tehased seisid, linnad nälgisid ning nõrgenes ka tsaaririigi kindlaim tugi - sõjavägi. Kukutati tsaar, kes oli vastu poliitilistele uuendustele ning võimule tõusis Ajutine Valitsus. Selle võimule tulek oli oluline, sest Ajutine valitsus andis loa ühendada Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks ning ka hiljem rahvusväeosade loomiseks. Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe ises...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus`` on eestlaste jaoks kui piibel. See romaan käsitleb kõige põhjalikumalt seda, mida eestlane peab õigeks, mida valeks ning milliste raskustega võitleb elus. Üks tuntumaid mõtteid, mida on korduvalt tsiteeritud,kõlab: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.`` Mitte ühegi tegelase kohta ei saa öelda, et ta tööd ei teinud, erandiks ehk ainult Pearu. Kui nii palju on tööd tehtud, siis kas on tulnud ka armastus? Üheks pindmiseks põhjuseks, miks Vargamäel oli raske elada, saab nimetada selle looduslikke tingimusi. Töö ei lõppenud kunagi. Küll oli vaja kraavi kaevata maa kuivendamiseks, et loomad sohu kinni ei jääks. Samas käis ka põldude pealt pidev kivide korjamine, kuigi see rohkem vilja juurde ei andnud. Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi ...
Kalevipoeg 16.lugu *Kalevipoeg mõlgutas mõtteid et sõita maailma otsa, kus pole veel keegi teine käinud. Sellepeale laskis ta valla laulu,kus kavatses selle teekonna ette võtta hobusega läbi metsade ja laante,kui poleks aga merd ees, siis võiks minna kotka seljas üle merede ning nõnda maailma lõppu puudutada. *Selle peale lendas mööda kaaren ja õpetas teda, et mingu ta Sinivee äärde, kus kasvab kõrkjas ja võhumõõk ning seal tuleb parema jala kannaga vastu kallast põrutada, siis pidavat salavärav lahti minema ja sealtkaudu maailma otsa saama. *Kalevipoeg arvas et see ei ole tema jaoks probleem,sest ta tunneb kõiki järvi ja meresi.Lauldes mõtiskles ta, et purjetab Soome poole kus saab tuttavatelt teed küsida. *Nüüd ütles ta Olevile et see võtaks hoovipealt maha isa istutatud ja ema kasvatatud pilvedeni kõrgunud tammepuu, et päike, tähed ja kuu saaks jälle paista. Puu tüvest pidi Olevipoeg MO purjetava laeva ehitama, ladvast sõjalaevad, ...
RAHVA SUVERÄÄNNE VÕIM AMEERIKAS Erinevalt enamusest teistest maadest ei ole Ameerikas rahva suveräänsuse printsiip kuhugi kadunud ega viljatu. See on sätestatud seadustes ja esineb tavades, ta toimib vabalt. Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas...
Kordamisteemad 10.klassile § 7-12 1.Millega tegelesid Mesopotaamia elanikud? Kuidas oli see seotud Mesopotaamia geogrfaalise asendiga? Mesopotaamia oli nn savitsivilisatsioon. Kuna sademeid oli ainult mäestike juures ja Tigrise üleujutused olid vägaettearvamatud, siis ei saanud seal eriti tegeleda põllumajandusega. Pärsia lahe ääres on aga suured sood, seal sai põllukultuure kasvatada ainult kunstliku kuivendamise teel. 2.Mis oli tsikuraat? Milline oli tema funktsioon? Tsikuraat oli astmikpüramiid. See oli koht, kus kummardati jumalaid. 3.Mida sisaldasid Hammurapi seadused? Miks peetakse neid ajaloolises mõttes väga oluliseks? Hammurapi seadused sisaldasid karistusi iga kindla kuritöö eest. Sellega üritati kaitsta inimesi varguste jne eest. Need olid teadaolevalt esimesed seadused, mis sellisel kuhul kirja pandi. 4.Kuidas oli korraldatud Mesopotaamia sõjavägi? Sõjavägi kutsuti kokku ainult erijuhtudel. Oli olema kaks väeliiki. J...
Quo vadis, Eesti? Kuhu läheb Eesti selles aina allapoole keerlevas maailmamajanudses? Eesti on ilmselgelt sõltuv suurriikidest, kuid raskustes ei tohiks unustada oma väärikust ja iseseisvust. Iseseisval riigil on ühised tõekspidamised ja väärtused. Majanduskriis ja ahnus on justkui selle mulli lõhkunud, kõik kisub rappa ning tige eestlane otsib süüdlast, mitte lahendust. Tundub, et meil polegi rohkem tundeid kui vaid ahnus ja hirm. Korraldatakse streike, inimesed ei tee enam koostöd ja üks eestlane sööb teist. Kuni me ise end ei muuda, ei maksa ka mujalt muutusi otsida. Sel ajal kui jahutakse ülemaailmse kriisi kohta, käib võitlus niiöelda elu ja surma nimel. Selle asemel, et koos oma jõud ühendada ja midagi reaalselt parandada, on alati lihtsam vinguda. Muidugi ega asi vaid vingumisega piirdu, hakatakse kadetsema, teise kaasmaalase eest õhku ära hingama. Eesti on justkui tekk inim...
Mida tähendab sõnavabadus? Eesti on olnud iseseisev demokraatlik riik, kus hinnatakse sõnavabadust, juba mitmeid aastaid. Vaatamata sellele mäletavad vanemad eestlased hästi aega, kus valimata sõnastus võis esile kutsuda vaikse üksinduse mõne Pagari tänava maja keldris. Tänapäeval võib öelda, mis pähe tuleb, ja mida mahlakam sõnastus, seda suurem on lootus pääseda oma mõttelennuga ka mõne ajakirja esikaanele. Praegusel ajal on enda mõtete väljendamise teinud lihtsamaks ka arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loo...
annaabi.ee 
