Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuhu lõpevad teed? Luulekava (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu lõpevad teed?
  • Kuis kesta saaks seegi?

Kuhu lõpevad teed?
Eino Leino:
Venet lükkavad veed .
Kuhu lõpevad teed?
Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub.
Inime, mis saatus su?
Kisub jalgu liiv – kas matkaja eal maabub?
Meri ääretu – oo,
mil kord pidurdad hoo
laial, taevapilvi peegeldaval lahel?
Hetkeks süda lööb tuld ,
siis ent, mees, oled muld ,
ainult natuke sust tuhka jääb pihku.
Ah, ei määratu patukoorem nihku !
Aleksandr Blok :
Sel ööl ma, valu täitmas hinge,
maas leban, veepiiril upub vaskne hääl.
Kuupaistemerre müürid kaovad,
laguunilt lõõtsuv tuul on vinge .
Ja minu pea vaid kurval pilgul
ööpimedusse liualt kaeb –
maailm on kurb ja kooljakaame,
ühtaina keset kitsaid raame me ringleme.
Kui suredki – kõik algab samas,
taas korduvad needsamad lood.
Nii jääbki see.
Kõik magab – vaikus taevalael.
Anna Ahmatova :
Hääl hüüdis mind. Ta ütles: „ Tahad ,
sa tule siia, vabaks saa,
kõik kõlvatu, kurt jäta maha,
sa jäta maha!“
Ma nendega ei astu liitu,
roaks kiskjale kes andsid maa,
ei kuula nende jõhkrat kiitu
ja laule minult nad ei saa!
On kahju neist, kes maapaos käivad
ööpimeduses oma teid –
kui vangid, tõbised nad näivad.
Koirohust lõhnab võõras leib.
Ja teame, kui aeg meid hindab,
saab õigustuse iga viiv
Kes oleks veel nii uhked , kindlad,
nii lihtsad nagu meie siin.
Taas läheneb mälestustunde neid.
Ma näen, ma kuulen , ma tunnen teid:
nii seda, kelt hing lahkus koduteel ,
nii teist, kes võõral maal viibi veel.
Las mäletavad siis nemadki mind,
las palvetavad, et pääseks mu hing.
Neid nimepidi küll hüüaksin veel –
kõik pühitud mälust – on jäänud vaid keel.
Kui siin maal mõeldaks kunagi mul ausammast rajada,
siis nõustudes tingimus mul on üks:
et mereranda ei püstituks see sammas, kus on minu sünnipaik –
mul merega katkenud sidemed kõik!
Frederico Garcia Lorca:
Taamal meri
naeratab rahus.
Ta huuled on taevast,
ta hambad on vahust.
Ja poiss teda vaatab, vaatab,
teda vaatab lakkamatult.
Surm astub sisse ja välja.
Öö laiali laotub.
Pange kinni aknad!
Ööbikud aknavõrel kurdavad kurbust.
Maja on tähtede eest endasse sulgunud.
Kitarridega käib rahvas, ohkab ja läheb, kust tuldud .
Kuigi kõiki teid mina tunnen,
ei tule iialgi Cordoba.
Ma tunnen, et surm mind ootab,
kauge ja kurb.
Eino Leino:
Kuhu lõpevad teed?
Ei aima seda keegi.
Meri, taevas ja maa
kaob, kõik kaob, ei kesta saa –
ning inimhing, kuis kesta saaks seegi?
Kuhu lõpevad teed-Luulekava #1 Kuhu lõpevad teed-Luulekava #2 Kuhu lõpevad teed-Luulekava #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sakugirl Õppematerjali autor
Kuhu lõpevad teed? luulekava

Sarnased õppematerjalid

Rahvale lauldavate laulude kogumik
48
doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

.....................................................................20 Must kohv.................................................................................................................................20 Mustamäe valss.........................................................................................................................21 Mustlase elu..............................................................................................................................21 Mööda teed, mis on kividega kaetud.........................................................................................22 Oi aegu ammuseid.....................................................................................................................22 On silmi siniseid........................................................................................................................23 Pistoda laul.................................................................................................

Muusika
Aforismid
223
docx

Aforismid

Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :) Kui sa hommikul peeglisse vaatad sis tee seda hoolikalt , kuna sealt vaatab vastu poiss keda ma armastan ! You're my everything, that i could ever dream of. Sa ütlesid et mõistad mind alati, kuid hetkel kui mu jätsid, ei mõistnud sa mu valu ega seda, et ma ei suuda ilma sinuta elada. Please give me one more chance . I was a bitch in the past ! Sometimes i wanna go to sleep and never wake up ! No Matter What I Do , I Always Forget To Forget You . My teddybear is just like you, but the only diffrent is .

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem asjaolu, millele kindlasti ikski enne meid ei olnud pööranud vähimatki tähelepanu. 1 D'Artagnan jutustab, et ta oma esimesel külaskäigul kuninglike musketäride kapteni härra de Treville'i juurde 3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine

Eesti keel
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Peaasi, et mära, see nende majapidamise üks peatugesid ja põhivara – nagu isa hobust kaasavaraks andes oli öelnud –, peaasi, et tema nii tõttavalt astus. See andis ka noorele naisele usku ja lootust. «Astu aga astu,» sundis mees hobust, nagu aimaks ta naise mõtteid, «saame ehk päevaveeruks koju.» «Kas jõuame,» kahtles naine. Ka tema oli mõelnud kuidagi sõna «kodu» tarvitada, aga sõna jäi kurku kinni. Lausal väljamäel oli tee pisut siledam, sellepärast kargas mees naise kõrvale vankrile, kahmas ohjad pingutavalt pihku ja ajas hobust sörkima. Millegipärast valdas hobust äkki mingisugune rõõmuhelk ja ta hirnatas. «Tunneb kodu lähedust,» arvas mees. «Nojah, tema käib juba mitut-setut korda seda teed,» lausus naine. Endal oli aga nagu valus, et hobune seda võõrast paika juba koduna tunneb. Hobuse rõõmuhirnatuses kustus nagu tükk naise senisest elust.

Kategoriseerimata
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

advokaatide lobas. Kuid see pole nii tähtis. Tulgem tagasi tõelise vana Palee tõelise suursaali juurde. Selle hiiglaristküliku ühes otsas oli kuulus marmor-laud, nõnda pikk, lai ja paks, et kunagi pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning sügavaid tsiseleerin-guid, mis meie juures iseloomustavad gooti ajajärgu lõppu ning

Kirjandus
Saatanlik piibel
107
doc

Saatanlik piibel

Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas.

Maailmavaateõpetus




Kommentaarid (1)

kallep profiilipilt
kallep: see oli väga hea ülevaade marie underist
20:55 31-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun