Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesopotaamia - Kordamisteemad 10.klassile § 7-12 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegelesid Mesopotaamia elanikud?
  • Mis oli tsikuraat?
  • Milline oli tema funktsioon?
  • Mida sisaldasid Hammurapi seadused?
  • Kuidas oli korraldatud Mesopotaamia sõjavägi?
  • Kuidas suhtusid mesopotaamlased surmajärgsusesse?
  • Kuidas suhtusid pärslased alistatud rahvastesse?
  • Millega seda põhjendada?
  • Kuidas oli korraldatud Pärsia suurriigi äärealadele valitsemine?
  • Milles seisnes Zarathustra õpetus?
  • Mis on vana testament?
  • Mida see sisaldab?
  • Mis on monoteism?
  • Kuidas see kujunes?
  • Mis on Moosese seadus?
  • Milles seisneb selle tähtsus tänapäeval?

Kordamisteemad 10.klassile § 7-12


1.Millega tegelesid Mesopotaamia elanikud? Kuidas oli see seotud Mesopotaamia geogrfaalise asendiga?
Mesopotaamia oli nn savitsivilisatsioon . Kuna sademeid oli ainult mäestike juures ja Tigrise üleujutused olid vägaettearvamatud, siis ei saanud seal eriti tegeleda põllumajandusega. Pärsia lahe ääres on aga suured sood, seal sai põllukultuure kasvatada ainult kunstliku kuivendamise teel.
2.Mis oli tsikuraat ? Milline oli tema funktsioon?
Tsikuraat oli astmikpüramiid. See oli koht, kus kummardati jumalaid.
3.Mida sisaldasid Hammurapi seadused? Miks peetakse neid ajaloolises mõttes väga oluliseks?
Hammurapi seadused sisaldasid karistusi iga kindla kuritöö eest. Sellega üritati kaitsta inimesi varguste jne eest. Need olid teadaolevalt esimesed seadused, mis sellisel kuhul kirja pandi.
4.Kuidas oli korraldatud Mesopotaamia sõjavägi?
Sõjavägi kutsuti kokku ainult erijuhtudel. Oli olema kaks väeliiki. Jalavägi ja kaarikuvägi. Jalaväes olid tavalisedtalupojad, kaarikuväe moodustasid ülikud ja nende kaaskondlased.
5.Kuidas suhtusid mesopotaamlased surmajärgsusesse?
Sellele ei pühendatud eriti suurt tähelepanu. Nad lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal. Kõik  jumalate karistused pidid kätte tulema selles elus, kui keegi karistustest pääses, siis see ähvardas tema järglasi.
6.Iseloomusta hetiitide tsivilisatsiooni 2.at. e.Kr!
See oli esimene rahvas, kes jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele . Põhiliselt kasvatati karja. Neiloli hea kaarikuvägi. Võib oletada, et just hetiidid kasutasid esimesena hobukaarikuid. Võib oletada, et nendest saialguse raua kasutamine.
7.Kuidas suhtusid pärslased alistatud rahvastesse? Millega seda põhjendada?
Nad suhusid nendesse üldiselt hästi. Neilt võeti üle kombed jne. Oma asju peale ei surutud. Nendesse suhtuti suureaustusega. Seda võib põhjendada sellega, et Pärsia kultuur oli madalamal tasemel, kui alistatud riikide oma.
8.Kuidas oli korraldatud Pärsia suurriigi äärealadele valitsemine?
Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiadeks. Neid juhtisid kuninga määratud asevalitsejad, satraabid . Nende põhilised ülesanded olid kohaliku sõjaväe korraldamine ja maksude kogumine.
9.Milles seisnes Zarathustra õpetus?
Maailma valitseb selle looja, Ahuramazda, Tänu temale valitsevad tõde ja vale ja inimesed peavad ise otsustama,kumba nad kasutavad. Ahuramazda ise kaitseb tõde. Pärsia suurriigid võtsid enamasti Zarathustra õpetuse omaks.
10.Mis on vana testament ? Mida see sisaldab?
See on iisraellaste ajaloo, usu, kombeid, ja seadusi sisaldav allikas. See sisaldab lugusid maailma loomisest ja Noast, kellele anti ülesandeks ehitada suur laev ja sinna koguda paarikaupa kõikide elusloomade esindajad.Lisaks sisladab Vana Testament iisraellaste seaduste ja religioossete ettekirjutuste põhjalikku kogu jm.
11.Mis on monoteism ? Kuidas see kujunes?
Monoteism on usk ühte ainsasse jumalasse. See kujunes välja tänu sellele, et iisraellased astusid mõnikord keelustüle, nad kummardasid muid jumalaid. Aga aja jooksul muutus see aina rangemaks, et pidid ainult Jahvetkummardama. Lõpuks kujunes välja uskumus , et Jahve on ainuke jumal.
12.Mis on Moosese seadus? Milles seisneb selle tähtsus tänapäeval?
Sõlmides Jahve Moosesega Siinai mäel lepingu andnud talle ja seaduse. Seadusest kinnipidamine tähendas lepingu järgimist. Kõige olulisema osa moodustasid 10. käsku, mis võtsid kokku iisraellaste peamised religioossed ja eetilised tõekspidamised, käskisid igal 7-ndal päeval puhata ning sätestasid isiku, omandi ja perekonna kaitse. Käsud on tegelikult Mooses ajast märksa hilisemad .
13. Kümme käsku:
 
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
 
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand , sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
 
Sa ei tohi Issanda , oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
 
Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
 
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
 
Sa ei tohi tappa!
 
Sa ei tohi abielu rikkuda!
 
Sa ei tohi varastada!
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana !
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat , härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!
MÕISTED:
Tsikuraat – astmiktorn , ülalt templiga lõppev püramiidjas astmeline ehitus.(tuntuim Paabeli torn).
Kiilkirimõiste- ja silpkirja kombinatsioon
Eepossuur lugulaul , enamasti värsivormiline jutustav teos; laiemas mõttes eepika. Jutustab enamjaolt kangelastest
Astronoomi – täheteadus
Astroloogia – vana- ja keskajal levinud ebateadus, mis tegeles inimese saatuse ennustamisega taevakehade asendi põhjal.
Arhitektuur – projekteerimis- ja ehituskunst
Skulptuurraidkunst, mis kujutab esemete ja asendite vorme kas täiesti kolmemõõtmelisena või pinna külge liidetud reljeefina.
Steelvabalt seisev, ülalt pisut ahanev nelinurkne sammas.
Mosaiikerivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- jm tükkidest koostatud pilt või ornament.
Indo- eurooplasedsuguluskeeli kõnelevad rahvad Indiast Euroopani.
Hetiidid – esimene Indo-Euroopa rahvas, kes jõudis oma arenguriikluse ja tsivilisatsiooni tasemele.
Maagid – rituaalide läbiviijad.
Satraap – Vana-Pärsi riigis piiramatu võimuga asehaldur
Monoteism – ainult üht jumalat tunnistav usund
Prohvet – jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene
Messiasvanaajal oodatud salapärane „ lunastaja “, kes pidi tooma maa peale „jumalariigi“ ; kristlaste kujutuses „Kristus“.
Mesopotaamia - Kordamisteemad 10 klassile § 7-12 #1 Mesopotaamia - Kordamisteemad 10 klassile § 7-12 #2 Mesopotaamia - Kordamisteemad 10 klassile § 7-12 #3 Mesopotaamia - Kordamisteemad 10 klassile § 7-12 #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anastassia Murasina Õppematerjali autor
Kõik küsimused on kenasti vastatud ja olemas.

Sarnased õppematerjalid

KAANANIMAA JA IISRAEL-MONOTEISMI TEKE
8
docx

KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE

 suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel  vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil)  Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad  asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala  kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr)  Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr  rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade

Ajalugu
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL
8
pdf

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 ­ 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 ­ 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal

Ajalugu
Usud ja Toidukultuur
36
odp

Usud ja Toidukultuur

Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiir

Kultuurilugu
Egiptus
5
doc

Egiptus

Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala ­ Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe

Ajalugu
Piibliõpik 2
5
doc

Piibliõpik 2

Sünnivad kaksikud, Eesav ja Jaakob, kellest Eesav esmasündinuna peaks Iisaki pärijaks saama. ESIISADE LUGUDE AJALOOLINE DATEERITAVUS Esiisade pärimuste tuum on väga vana. Aabraham, Iisak ja Jaakob ei ole veel oma eluviisilt paikseks jäänud, vaid rändavad koos kitse- ja lambakarjadega stepis ja kultuurimaal. Iidsetest kommetest annab tunnistust tava, kus lasteta naine saadab oma mehe juurde orjatari, et see talle lapse sünnitaks. Nimed Iisrael, Iisak ja Jaakob on tüüpilised Mesopotaamia tekstidele 2. aastatuhande esimesest poolest. Kõik see sunnib esiisade pärimuste juuri paigutama 17.-15. sajandisse eKr. Esiisade lugudega võrreldes on suhteliselt nooremad ja terviklikumad Joosepi lood. Nende eesmärgiks on selgitada, kuidas iisraeli hõimud Egiptusesse sattusid. MOOSES On ajalooline tõsiasi, et aastail 1600-1200 eKr viibisid mitmed iisraeli hõimud Egiptuses. Ramses II ajast on teada, et neil lasus kohustus tuua kive kindlustuste ehitamiseks. Umbes 1200

Ajalugu
Mesopotaamia
3
doc

Mesopotaamia

· Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usundit ja Juutide usku Mesopotaamia Juudid · Igal linnal oli oma kaitsejumal · Üks jumal, Aadam, eeva, Noa · Jumalaid oli palju, nad moodustasid · Jumal oli Jahve-kogu maailma looja ja perekonna valitseja · Nt. Sin, Samas, Istar, Tammuz, Marduk, · Kujunes ainujumalakultus ehk monoteism

Ajalugu
Ajalooallikad ja eesmärgid
4
docx

Ajalooallikad ja eesmärgid

Esimese rahvana võeti kasutusele päikesekalender. Aastas 365 päeva, mis jagati 12-ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. Osati arvutatda kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri pindala. Olid osavad kirurgid, valmistati ravimeid. Kirjandus. Suur osa seotud religiooniga, hümnid jumalatele, surnute raamatud jne. Viljeleti lühivorme nt õpetussnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim lühijutt ,,Sinuhe jutustus." 4. Mesopotaamia. 4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta

Ajalugu
Kristlik kultuur
4
doc

Kristlik kultuur.

4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi l?

Vana-rooma kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun