suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiir
Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe
Sünnivad kaksikud, Eesav ja Jaakob, kellest Eesav esmasündinuna peaks Iisaki pärijaks saama. ESIISADE LUGUDE AJALOOLINE DATEERITAVUS Esiisade pärimuste tuum on väga vana. Aabraham, Iisak ja Jaakob ei ole veel oma eluviisilt paikseks jäänud, vaid rändavad koos kitse- ja lambakarjadega stepis ja kultuurimaal. Iidsetest kommetest annab tunnistust tava, kus lasteta naine saadab oma mehe juurde orjatari, et see talle lapse sünnitaks. Nimed Iisrael, Iisak ja Jaakob on tüüpilised Mesopotaamia tekstidele 2. aastatuhande esimesest poolest. Kõik see sunnib esiisade pärimuste juuri paigutama 17.-15. sajandisse eKr. Esiisade lugudega võrreldes on suhteliselt nooremad ja terviklikumad Joosepi lood. Nende eesmärgiks on selgitada, kuidas iisraeli hõimud Egiptusesse sattusid. MOOSES On ajalooline tõsiasi, et aastail 1600-1200 eKr viibisid mitmed iisraeli hõimud Egiptuses. Ramses II ajast on teada, et neil lasus kohustus tuua kive kindlustuste ehitamiseks. Umbes 1200
· Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usundit ja Juutide usku Mesopotaamia Juudid · Igal linnal oli oma kaitsejumal · Üks jumal, Aadam, eeva, Noa · Jumalaid oli palju, nad moodustasid · Jumal oli Jahve-kogu maailma looja ja perekonna valitseja · Nt. Sin, Samas, Istar, Tammuz, Marduk, · Kujunes ainujumalakultus ehk monoteism
Esimese rahvana võeti kasutusele päikesekalender. Aastas 365 päeva, mis jagati 12-ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. Osati arvutatda kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri pindala. Olid osavad kirurgid, valmistati ravimeid. Kirjandus. Suur osa seotud religiooniga, hümnid jumalatele, surnute raamatud jne. Viljeleti lühivorme nt õpetussnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim lühijutt ,,Sinuhe jutustus." 4. Mesopotaamia. 4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi l?
Kõik kommentaarid