50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kasnakant
Õppematerjali autor
eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt matslikud,harimatud.Oli vähe neid,kes julgesid sakslastele vastu hakkata.Sakslased vabastasid eestased orjapõlvest,mistõttu soovisid baltlased matsirahvalt austust ,lugupidamist.Tegelikult tõi vabaduse kaasa hoopis Prantsuse revolutsioon ning sakslased olidki need, kes meile orjapõlvele aluse panid.
" Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi
selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211. a kevadtalvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said vanemate ja ülikute pojad pantvangi; järgnesid eestlaste vasturünnakud sakslased kasutasid siin esimest korda Eestimaal kiviheitemasinat piiramine lõppes läbirääkimistega, vanemad sõlmisid piirajatega rahu 1211. a suveks valmis eestlastel suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine; kui linnust piirati, jõudis Riiast kohale suur sakslaste abivägi ja linnusest tormasid välja ammukütid eestlased jäid kahe ründaja vahele ja olid sunnitud taganema, paluma
Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust merendusega ja alustati laevaehitust millele järgnes naaberite ründamine ja rüüstamine. Samal ajal olid Eestlaste üheks põhivaenlaseks Idanaabrid Venelased. 1030 vallutas Jaroslav-Tark kagu eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja asula. 1054 püüdis tema poeg vallutada ka põhja Eesti kuid see ebaõnnestus Eestlased puhastasid 1061 piirkonna venelastest ja nad löödi välja. 12 saj. saavutasid eestlased oma merenduse tippu. Kontaktis oldi paljude Vikingi kogukondadega Rootsis Taanis ja Norras . 1187 põletasid Eestist pärit meresõitjad arvatavasti maha ka Sigmunda linna
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid
seletama usku, tegelema paganatega, ristima, tegema jumala teenistusi ja jagama sakramente. Kuna keskajal oli põhiliseks keeleks ladina keel oli ka piibel kirjutatud selles keeles ning eestlased olid talupojad kellel puudus haridus, kirja ja lugemisoskus ning selle tõttu jäi ristiusk kaugeks meile. Hiljem kui ehitati kirikuid tekkis tava rahval teatud kartus kirikute ees tulema või lugupidamine. Nad teadsid kes on jumal aga neil puudus teadmine, kristlikust elus ja kohustustest, mis hakkasid alles 16.sajandil ilmet võtma kui toimus Martin Lutheri reformatsioon. Tänapäeval on seda hästi näha, et piiblit on meile alati peale sunnitud ja 21.sajandil on näha, et alla poole eesti elanikkonnast ei usu jumalasse. Alati kui ma jalutamas käin Tallinna Vanalinnas siis ma imetlen kõiki neid kõrgeid hooneid ja imelist arhitektuuri. Ühel päeval panin tähele, et Tallinnas on kuidagi väga palju keskaja arhitektuuri, mis oli ehitatud välja umbes 15.-16
Iisraeli hakkasid aga viis ümberingi asuvat riiki rõhuma. Toimus Suessi kriis, kus okupeeriti Suessi tsoon, Iisraeli väed vallutasid aga Siinai poolsaare. Kuna suurem osa naftavarudest asus Saudi-Araabias, kuveidis, Iraagis ning nende lähinaaberriikides, siis kontrollisid naftavarude pumpamist Lääne hiidkompaniid. Samuti said ka osa tuludest araabiamaade eesotsas olevad isikud, kuid rahvas sellest rikkamaks ei saanud. Moodustati OPEC, milles oli juhtiv roll araablastel. Algas ka sõda Palestiina ning Iisraeli vahel. Sotsialistlikud riigid. Stalini surma järel puhkes hulk kriise sotsialistliku leeri riikides. Toimusid ülestõusd Poolas, kus töölised nõudsid oma õigusi, Tsehhoslovakkias ning Ida-Saksamaal, samuti rahvaülestõus Ungaris, mis suruti veriselt maha, milletagajärel pages väga suur hulk ungarlasi teistesse riikidesse. 1950. Aastate lõpus ning 60.alguses toimused massilised rahutused Berliini liina ümber, kuna
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid