Minu
Eesti
Eesti
on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud täiesti teistsuguseks,
kui oldi varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust ,
mis on inimeste elu palju muutnud.
Eesti
on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti
taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi
ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav.
Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste,
väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla
.......................................................................... ................4 1.3. Funktsioonid.................................................................................. ........5 2. EESTI RAHA.........................................................................................6-11 2.1. Eesti mark 1918-1927............................................................... ..............6-7 2.2. Kuldkroon 1924-
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .......................
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline
Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest..............
põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi,
Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924 Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda. Mõeldi rohkem riigikaitsele. Kaitseliit äratati ellu. pöörati tähelepanu avaiku korra kaitsele. Asutati politseikool. Kommunistid sattusid põlu alla. 7. Ülemaailmne majanduskriis millal, miks, kuidas, mis olid tagajärjed?(1923- 1933) Põllumajanduses toodeti üle. Hinnad langesid ning alandatud hinnaga vilja välisturule saatmisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine.
seotud. Humanistlik teadus, ülikoolide rajamine ja trükikunsti leiutamine. 8. Maailmaterviku avastamine. Maailmaterviku stiihiline avastamine toimus juba üsna varakult ja oli tavaliselt materiaalse kasu suhtes motiveeritud: roomlased tundsid Siiditeed Hiinasse, merevaiguteed Baltikumi ja vürtsiteed Indiasse, samas puudusid nt kontaktid maiade kõrgtsivilisatsiooniga L-Ameerikas. Ka rahvastikuränded: sisserändajad Eesti aladele Kesk-Euroopast, Poola aladelt, Siberist; islami levik Araabia poolsaarel ja Vahemere ümbruses; Veneetsia juhtroll Euroopa majanduses aastatel 1000- 1500, mil kaubeldi Hiina ja Indiaga Süüria ja Bütsantsi kaudu. Sellele järgnes Portugal, meretee Aasiasse otsimine, kuid murrang saabus Kolumbuse jõudmisega Ameerikasse, millest edasi omandasid hispaanlased ja portugallased suure osa Uuest Maailmast. Geograafilise silmaringi
1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................
Kõik kommentaarid