sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO, UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks olla millegi poolest võrdsemas seisundis, seega peaks üksteisesse igal hetkel suhtuma samadel põhimõtetel. Võrdsus on sotsiaalne seisukord, kus kõigil on ühine lugupidavus ja staatus, mis tähendab, et me oleme kõik samaväärsed
Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon? Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie
Kokkuvõte ,,Kõik loomad on võrdsed..." Probleem: Miks inimeste võrdsuse aluseks olev eetiline printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele? Väited 1. Võrdsus nõuab võrdset arvestamist, mitte kohtlemist. 2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid?
On riike kus on naistel vähem õigus või need üldse puuduvad. See tekitab suurt ebavõrdsust naiste ja meeste vahel. Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Ükse näide sotsiaalteooriast George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida
kui ilmnema hakkasid keskkonnasaaste probleemid. Antud artiklis käsitletakse USA linnades esinevaid probleeme ja nendega seonduvaid uurimusi, et paremini mõista sealset olukorda. Seega, vaja ei ole ainult ajutist jätkusuutlikkust, vaid pikemalt ette asju näha. Brundtlandi raporti kontseptsioon põhinebki sellel arusaamal. Samuti sellel, et keskkonda peab kaitsma, aga samal ajal peab ikkagi toimuma ka majanduse areng ja säilima ühiskondlik võrdsus. Samas paljud leiavad, et selles raportis on liiga vähe pööratud tähelepanu ühiskondlikule tasandile. Teised jällegi leiavad, et nappus ei tulene tulevikus looduressursside käitlemisest, vaid üleüldistest põlvkondade vahelistest arusaamadest ja võrdsusest, kuidas suudetakse ressurssidega ümber käia. Nii palju lühidalt Brundtlandi raportist. Võttes aga liigtarbimise ja ressursside nappuse luubi alla, siis seda tuleks käsitleda pigem keskkonna vaatenurgast
Maailmavaade ja ühisprogrammid · Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad kujunesid välja 19. sajandi lõpus töölisliikumisest, mis võitles paremate elutingimuste ja õiglasema ühiskonna eest ja kujunes üheks demokraatliku poliitika dominandiks. · Sotsiaaldemokraatia sümboliks on kas punane roos või punane nelk. · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused ja heaoluriik. · Põhiväärtused: õiglus, rahu, õitseng, võrdsus, solidaarsus. · Läbivaimaks ideeks on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Palju põhimõtted on võetud sotsiaalliberalismist, nagu näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte. Katusstruktuurid · Sarnase maailmavaatega erakonnad ühinevad Euroopa Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi.
Iga inimene on isiksus Isiksus kui kinganumber. Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu
varjavad totalitaarsed riigid. Nende vaheline erinevus võrdsuse osas tuli kõige võimsamalt välja eelmisel sajandil väldanud Külma sõja ajal. Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt. Kulakud olid tagakiusatud ja nende vastu võideldi ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud. Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad totalitaarsed riigid hoopis midagi muud ning petavad nii paljusid.
Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi puutumatusele teiste riikide poolt; õigus riigi esindajate puutumatusele (puutumatus ei laiene rahvusvahelistele kurjategijatele);
1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused õpetus parem/vasak mida ütleb kus levis konservatism parem areng olgu aeglane ja rahulik Inglismaa liberalism parem vabadus, võrdsus seaduse ees Inglismaa sotsialism vasak varanduslik ja seisuslik võrdsus Saksamaa marksism, vasak proletariaadi (töölisklassi) Saksamaa, Venemaa kommunism diktatuur sotsiaal- vasak riik peab inimesi aitama Saksamaa demokraatia
Ideaalne ühiskond - kas ainult utoopia? Maailmas on tohutult palju erinevaid riike, kus riigi valitsemine ja majandus erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad
samaväärne saatus. Redelisüsteem on indiviidi tasandit arvesse võttes lootustandvam. Sellises ühiskonnas on võimalik piltlikult öeldes ühest kastist teise liikuda. Demokraatlikus ühiskonnas hinnatakse kõrgelt nii vabadust kui ka võrdsust. Võrdsuse põhimõte tähendab, et kõik inimesed on oma loomult võrdsed, sõltumata sellest, kes on ta vanemad või missugune on tema ühiskondlik positsioon. Mõistagi erinevad inimesed üksteisest oma huvide, võimaluste, eluviisi poolest, kuid võrdsus seisneb ühesuguste õiguste ja võimaluste olemasolus. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötades, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. Võrdsuse põhimõte rakendub näiteks siis, kui inimestel on ühesugune õigus eluasemele, sotsiaaltoetustele, kodanikuõiguste teostamisel. Siiski inimestena ei ole me aga kõik sugugi ühesugused. See, et me oleme faktiliselt ebavõrdsed, tuleb välja kõikjalt
Mõõdukat maksud. Stabiilsed ja järkjärgulised reformid. Muud võtmesõnad – kirik olulisel kohal. Kristlik moraal. Liberalism: Peamine väärtus – vabameelsus, esikoha inimese õigused. Sotsiaalne heaolu – riik ei sekku väga kodaniku eraellu. Majandus – vaba konkurents, motiveeritakse inimesi tööle. Maksud – ei poolda kõrgeid makse. Muud võtmesõnad – ei pooldata rohkeid seaduseid, kodanikele vabadus. Sotsiaaldemokraatia: Peamine väärtus – sotsiaalne võrdsus ja abi vaestele. Sotsiaalne heaolu – üldine võrdsus, tasuta haridus ja arstiabi. Majandus – segamajandus, riik sekkub Maksud – astmeline maksusüsteem.
Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil olevate ressurssidega ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, kui siis vaid minimaalsel määral. Liberaalne demokraatia on kõige paremini esindatud USA-s, kus individuaalsed kodanikuõigused on läbi ajaloo olnud olulised ning püsivad aktuaalsena ka tänapäeval. (Toots, 2007) 1.2 Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalse demokraatia põhieesmärgiks on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Sotsiaaldemokraatide arvates koosneb võim poliitilisest ja majanduslikust võimust, mille mõju avaldub valitsusele. Kaasaegses maailmas on üks peamisi võimu allikaid raha ja seepärast omavad rikkad võimu vaeste üle. Sotsiaaldemokraadid seisavad rikkuse teatud määral ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust. Näiteks nad eelisatavad pigem avalikku kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle
ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik Ta arvestas,et suudab põhijõud koheselt purustada Ei arvestatud talve Põlev Moskva Hinnang Napoleonile + Tsiviilkoodeks + Mõõtühikud + Eelisõiguste kaotamine, võrdsus - Kontinentaalblokaad - Mitte väga arukas sõjategevus, kergeusklikkus - Sunniviisiline usuvabastamine Ta ei olnud sõdade kordineerimises hea, aga tema reformid olid õiged , arukad ja õnneks püsivad Monarhistliku reaktsiooni tähendus (tagurlus,Metternichi süsteem,Viini süsteem) Eesmärk oli recolutsioonilise korra taastamine ja kaitse. Oluliseks peeti: monarhiat,seisuslikku ühiskonda ja kristlikku kirikut. Takistati rahvuslikke ja liberalistlikke mõtted (levimist)
· Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada · Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta) · . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Ühiskonda viib edasi karm konkurents Puuduvad olulised erinevused inimeste Poliitika loob tingimused, et inimesed tahaks sissetulekutes ja võimalustes töötada ja pingutada Isikud ja firmad maksavad rohkem makse Esiplaanil jõukamate, ettevõtlike inimeste huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega
Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised
mõistetud nii, et ta sisaldab edenemist parema, täiuslikuma poole Nurgakivi- ebakõlad viivad edasi Vabadus nõuab mõistust väljendavaid sotsiaalseid institutsioone ja kultuuridormatsioone Maailmaajaloolised isikud on sõdurid Inimsoo rännakute eesmärgiks õiget laadi ühiskonna loomine Dialektika- loogika Reaalsus on tegelikult vaimne LOCKE ''Kaks traktaati valitsemise kohta'' Täielik vabadus ja võrdsus Säilitada vabadus ja võrdsus. Jumala loodud loodus Püsiva kõrgema kohtuinstantsi puudmine Rahu säilitamise eesmärgil ühiskondlik leping Seaduse andmise õiguse, kohtuvõimu ja täidesaatva võimu
riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ühendustesse ja mõjutavad võimu, demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või
konfiskeeriti maad ja kirikukümnist kaotati privileegi (privilège); kõik said kodanikudeks ning seaduste ees võrdseteks. Vilain küllaelanik Seisus on kaasasünnitud Klassid see, kuidas inimesse suhtutakse sültub ise inimesest; see on sotsiaalne seis; võib minna ühest klassist teisse; kõik on kodanikud või mingi staatusega inimesed Aadli artikkel nimel on de Mida tähistab Prantsuse revolutsioonist pärit deviis ,,vabadus, võrdsus, vendlus"? Kuidas see teostati? Kas need olid tagatud alates revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni? Tolleaja mõistes tähendas see seda, et kõik mehed oleksid võrdsed ning et neil oleks õigusi. Samuti et nii naised kui ka mehed oleksid vabad ja et neil oleks vabadus teha kõike, peaasi et see teistele ei teeks halba. Ei ole nn kõige kõrgemat meest. Ning et monarhiale ei tohi kummardada. Revolutsiooni käigus- kuningas kukutati, kehtestati vabariik, kaotati seisused,
(majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3. Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel (kompetentsus, isikuomadused, omamine), Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Põhiväärtused Vabadus. Riik, kogukond, Võrdsus. traditsioonid, rahvuslus, moraal. 2. Ühiskonna arengu Reformid. Stabiilsus; Reformid (riigi rolli võimalused. järkjärgulised suurendavad). reformid. 3. Riigivalitsemis- Parlamentaarne Parlamentaarne Vabariik.
Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prantsuse revolutsiooni käigus toimunud suured muudatused ja harjumuspärase maailmapildi purustamine. Liberatism Soov kaitsta revolutsiooniaasta jooksul saadud vabadusi. Sotsialisism Soov kaotada ebavõrdus ja saavutada ühiskonnas sotsiaalne võrdsus. 2. Miks levisid 19.sajandi teisel poolel ulatuslikus sotsialistlikud ideed? Sest kuna lihtrahvas moodustas enamuse ja nemad polnud enam nõus taluma ebavõrdsust. 3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.)
milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. VISIOON Me näeme Eesti riiki kui koduna. Siin ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. VÄÄRTUSED Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. TÖÖ Meie eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus. Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. VÕRDSUS Sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel ning tagab kõigile osaluse heaolu kasvus
Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ja rahvusvahelised suhted majanduspoliitika soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus Konservatiivid-----------------Sotsialistid------------------Liberaalid Ideoloogiad Liberalism: · individualism · parlamentarism · võimaluste võrdsus · kirikuvastasus · reformid Konservatism: · elulähedane, praktiline, orgaaniliselt terviklik ühiskond · paremate võim (kel midagi kaotada pole, ei tohiks hääletada) · ei reformidele · kirik tähtsal kohal · traditsioonid · kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism:
kapitaliga osariikide elanikud. Põhjendus: Rohke sotsiaalse kapitaliga osariikide inimesed suhtlevad üksteisega palju rohkem ning tänu sellele suudavad paremini mõista erinevaid inimesi. Nad on palju aktsepteerivamad kodanikuvabaduste suhtes, sest nad ei ela nö. kinnises raamistikus, vaid suhtlemise käigus õpivad mõistma teisi rasse rohkem. Kõrgeima sotsiaalse kapitali tasemega Ameerika osariikidele on iseloomulik kõige suurem majanduslik ja ühiskondlik võrdsus. Põhjendus: Mida rohkem toimub inimeste vahel suhtlust ning mida rohkem inimesed osalevad erinevates võrgustikes, seda suurem on majanduslik ja ühiskondlik võrdsus, sest inimesed suhtlevad üksteisega ja annavad edasi kasulikke kontakte ning peavad läbirääkimisi jne. Ei oleks loogiline, et kõrgeima sotsiaalse kapitali tasemega osariikidele on iseloomulik kõige suurem majanduslik ja ühiskondlik ebavõrdsus või
(suguvõsa, naabruskond, kirikukogudused, seltsid jt) rolli riik maksab abirahasid ja toetusi alles siis, kui eelnimetatud struktuurid seda ei suuda. SOTSIAALDEMOKRAATIA pooldab ühiskondlikku õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides. Riik peab väärtustama ühiskonnaliikmete solidaarsust ja koostööd ühiste huvide nimel. Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus: sotsiaalne ebavõrdsus ei ole loomulik ja seda ei tohiks aktsepteerida. Inimloomus on põhiolemuselt hea ning riigi olulisim roll on tagada inimeste võimalikult suur võrdsus. Kaasaegne sotsiaaldemokraatia rõhutab, et riigielu korraldamisel on oluline: tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal- majanduslikust olukorrast,
6x + 3 p 3p 2 cos sin =0 · 2 2 sin3(x+p)=sin3x; sin3(x+p)-sin3x =0 32. Ühe ja sama mõiste kahe omaduse tarvilikkuse ja piisavuse seos, näide · Ühe omaduse eksisteerimine või puudumine toob kaasa teise omaduse eksisteerimise või puudumise. Öeldakse, et need omadused on tarvilikkuse ja piisavuse seoses. · Mõiste rööpkülik. Omadused: täisnurga olemasolu ja diagonaalide võrdsus. · Kolmnurk: nurkade võrdsus, külgede võrdsus. 33. Ühe ja sama mõiste kahe omaduse sõltumatuse seos, näide · Ühe omaduse olemasolu ei mõjuta teise omaduse olemasolu. Öeldakse, et omadused on sõltumatuse seoses. · Mõiste rööpkülik. Omadused: kõikide külgede võrdsus, diagonaalide võrdsus. · Kolmnurk: nürinurga olemasolu, kahe nurga võrdsus. 34. Ühe ja sama mõiste kahe omaduse vasturääkivuse seos, näide- · Ühe omaduse olemasolu välistab teise olemasolu. Öeldakse, et need
4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Too näiteid (lk 34-35). Millised on kodanikuühiskonna institutsioonide iseloomulikud tunnused? (2) Kodanikuühiskond on valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks ei ole teenida kasumit. 5. Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas? (3) · Majanduslik jõukus · Elustiil · Haridus · Vabameelsus ja võrdsus 6. Kas Eestis eksisteerib praegu mõni sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonna stabiilsust? Kirjelda seda. Mehed - naised; eestlased - venalsed 7. Selgitage, mida tähendab sotsiaalne mobiilsus. Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Tooge selle kohta mõni näide. Sotsiaalne mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne. Nt urmas sõõrumaa sai turvatöötajast miljonäriks. Aadu luukas mehaanikust
(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla "Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused: *eksisteerib võimude lahusus *seadused kuuluvad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes *eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Riigi roll ühiskonnas-tagada võrdsus,leevendada vaesust, tagada üldine heaolu Jätkusuutlik inimareng ja ühiskond-majanduskasvust tulenevate hüvede jaotumine võimalikult võrdselt inimeste vahel, ressurside ja keskkonnasäästlik Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste,religioossete,ajalooliste,majanduslike väärtushinnangutega inimesed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed,rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon
Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Stella-Maria Link 9.Klass SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Moodustati 1990. aastal Vasakpoolne erakond 6000 liiget Väärtused- Töö, Võrdsus, Õiglus, Solidaarsus Poliitikas aktiivsed ESIMEES Jevgeni Ossinovski VOLIKOGU Volikogu juhataja- Jüri Morozov Volikogu asejuhataja- Marika Saar TÄNAN KUULAMAST
kus võib näha modelle vanuses 18-27 topless. Kõige suurem skandaal toimus 11.veebruar 2013 aastal, kui viis The Sun ajakirjaniku olid areteeritud ning süüdistatud ebaseaduslikus info saamises ja hankimises. Sealhulgas politseide ostmine ja alkemaksude andmine. Ajalehel on suur huvi sporditeemade vastu, eriti jalgpalli. Teisel lehel võib leida erinevaid poliitilisi lugusid ja uudiseid. Ajaleht on rohkem parempoolsete kallakuga (vabadus, võrdsus. Riik ei tohi sekkuda). Auditooriumi hõlmatus ajalehtedega ( kõik ajalehtede ostjad) – kõikidest täiskasvanutest 32,7% loeb ajalehti, meestest 33,9% ja naistest 31,5% loeb ajalehti. Evening Standard - Suurbritannia ajaleht, enamasti tasuta, mida jagatakse Londonis. Ajalehe omanikeks on Aleksander ja Jevgenij Lebedev, kes on Venemaa ärimehed. Igapäevaselt on koopiate tiraaz 600 000. Nende käes on 74,1 %, teine protsent on Daily Mail and General Trust käes — 24,9 %
Naine tänapäeva maailmas Naiste maailm on tänapäeval palju kirjum kui vanal ajal. Võrreldes tänapäeva naiste võimalusi keskajaga on näha silmaga märgatavaid muutusi. Täpsemalt on muutunud võrdsus meestega, suurenenud võimalused ja õigused ning väljanägemine. Järgnevalt arutlen nende teemade kohta lähemalt. Tänapäeva maailmas on naiste seas tähtis olla võrdne meestega. Paljud naised tahavad samu ametikohti, mille peal ennemalt olid ainult mehed töötanud, nagu näiteks juhtivad ametikohad (tootmisjuht, president, peaminister, jne). Tänapäeval on see meil siin Eestis võimalik, kuid mina leian, et suure pingega tööd peaksid jääma tugevama soo esindajate
ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus koguda makse ning osutada teenuseid.
· Väärtsuse vähendamine 1 võrra: -- x = 5; x saab väärtuseks 5 y = ++x; x saab väärtuseks 6; y saab väärtuseks 6 y = x++; y saab väärtuseks 6; x saab väärtuseks 7 LOOGIKATEHTED. Loogiline jaatus. Loogiline või. Loogiline eitus. · Loogiline jah: && x && y · Loogiline või: || x || y · Loogiline eitus: !x x = true; y = false; z = true; (x && y) | | (z && !y) Tulemuseks true VÕRDLUSTEHTED. Võrdsus. Mittevõrdsus. Väiksem kui. Suurem kui. Väikem võrdne. Suurem võrdne. · Võrdsus: == · Mittevõrdsus: != · Väiksem-kui/suurem-kui: <, > · Väiksem-võrdne: <= · Suurem-võrdne: >= 1 == 1 Tulemuseks true 5 <= 4 Tulemuseks false "the" != "he" Tulemuseks true TINGIMUSLIK VALIK. · Tingimuslik valiku puhul vaadeldakse tehte tulemust ning vastavalt sellele valitakse kas tõene või väär vastus (tehe)
seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17. juunil liikus rahvas oma olukorra parandamise suunas, asutades Asutava Kogu mille eesmärgiks oli saada lahti liigsetst maksudest ja teistest privileegidest. Siiski rahulolematus aina kasvas ning kuu aega hiljem Algaski Prantsuse Revolutsioon, kus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati mitu vangi. Revolutsionääride motoks sai : "Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi. Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on
Teoreem: Ükski hulk ei saa olla iseenese elemendiks. Ühiselemendid annavad oma hulga. Iseenda elemendiks ei olda. ---------------------------- S-seotus aSb & bSc == aSc {0}=1 {0,1}=2 {0,1,2}=3 Iseenda elemendiks olla EI SAA aga iseenda osaks olemine ON KOHUSTUSLIK!!!!' Võrdsus= koosnetakse samadest elementidest ja kuulutakse samadesse kohtadesse. Akronüüm- näiteks $ märgi kirjutan sõnaga ORDINAALARV-ORDINAAL võrdlus. Jaguneb: nullordinaal, järgordinaal ja ordinaal.
Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigused. Õigusriik Võimuriik Kord riigis Tagatakse õigusega Tagatakse distsipliiniga Vabadus Soodustatakse Surutakse alla Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil
reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest tänapäevani Euroopa filosoofid, kirjanikud, heliloojat ja teadlased lahkusid suure jälje kultuuris ja ühiskonna arengutes, see on näitaja kui oluline on Euroopa roll maailmas. 1Praegune Euroopa väärtuse süsteem põhineb Suure Prantsuse revolutsiooni 1789. põhimõttest - "Vabadus, võrdsus, vendlus" (solidaarsus). See kõik oli levinud ka Euroopa vääljaspoole. Aja jooksul väärtused muutuvad et saavutama rohkem ja rohkem arenenud riike. EUROOPA VÄÄRTUSED 1https://en.wikipedia.org/wiki/Europeanism 1 2 Mis meil ( Eurooplastel ) on ühis? Mis määratleb Euroopa inimeste ühise? Ühine ajalooline saatus ja pärand Euroopa rahvastel;
1. kodu ja isiku puutumatus 2. õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3. õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1. õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. õigus süütuse presumptsioonile 3. õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. enesekriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgses staadiumis: 1. korduva süüdimõistmise välistamine 2. apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus Huvide realiseerimise kanalid: Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit)
Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine. Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: Toimetuleku eest vastutab eeskätt INIMENE
poliitikasse süveneda, et pärast mitte pettuda. Esindajaid tuleb hoolikalt valida, sest nii Tauno Pihkanen 10. D mõnedki neist jätavad endast palju parema mulje ja on seega petlikud. Võimu saab käsitleda mitmeti, mistõttu on selle teema kohta palju eriarvamusi. Kas võrdsus saab üldse võimuta eksisteerida? Minu arvates on võrdsust väga raske saavutada ning võib-olla koguni võimatu, kuna alati on kuskil olemas isik, kes on teistest tähtsamal positsioonil. Isegi ajalugu on meile näidanud mitmeid luhtunud katseid nagu kommunism, millel olid eriti halvad tagajärjed. Arvan, et ligilähedane oleks maailm, kus kõigile meeldib oma amet ja positsioon ühiskonnas. Valitseja saaks aga võrdsuses eksisteerida
sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne annab pigem eelise suurparteidele ning proportsionaalne annab võimalusi ka väikeparteidele. Mõlemal süsteemil on omad eeliseid ja puudused, kuid leian, et demokraatia seisukohast lähtudes on proportsinaalne süsteem rohkem õigustatud
reeglites sisalduvad. - jalgpalli reeglid - parlament ja parlamentaalne debatt kui esindusdemokraatia üks institutsioone. Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik
1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12. Kas Prantsuse revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu või pigem kahju? Revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu. Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut. Kuulutati välja inimeste võrdsus vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid. Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid
Uurimustöö Tauri Narusberg EL - 08 Pingeresonants Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakisus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xc Siis ahela näivtakistus z=[ruutjuur] r2 + (xL -xc)2 [/ruutjuur] = r = min. Vooluresonants Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus: bL = bC sellisel juhul kogu ahela näivjuhtivus y=[ruutjuur]g2 + (bL bC)2[/ruutjuur] = g = min
pensionärid, üksikemad, suured pered jne. *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel äärelinn ja kesklinn, jõukad maakonnad ja vaesed maakonnad jne. *Rahvusvahelised eestlased ja venelased, sakslased ja inglased jne. Ideoloogilised, sh usulised parempoolsed ja vasakpoolsed, kristlased ja juudid, moslemid ja hindud jne. Sotsiaalne sidusus ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Millest sõltub ühiskonnas? *Kui suured erinevused on sissetulekutes ühiskonnas. *Kui suur osa rahvast elab allpool vaesuspiiri. *Kui palju on madala haridustasemega inimesi. *Kui suur on elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades. Kuidas riik saab suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas? Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega ühiskonnas.
· ning pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks võetakse toetatakse 1 Liberaal USA Vabadus Kõigilt natuke maksude näol Abivajajaid, kuid vaeseid ei ne aidata järele Sotsiaal Rootsi, Võrdsus Võetakse hästi palju, Antakse palju tagasi, tasuta dem. UK astmeline tulumaks haridus, arstiabi jms. (inimesed ei viitsi enam tööl käia) Konser Saksamaa Mõõdukad Väljamaksed riigile olulistele vatiivne 1960.a
kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse · Õigus süütuse presumpatsioonile. langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. juriidilisi kohtustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. (Kohtumõistmine saab toimuda vaid kehtivate seaduste põhjal. Ilma seadusteta ei saa kedagi süüdistada ega karistada). · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Kohtumenetlus ehk seadusega kindlaksmääratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab teatavaid üldisi jooni mis kehtivad iga kohtuvaidluse, puhul igas õigusriigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
