võtavad rulliku nii, et mõlemad hoiavad sellest kinni ja annavad järgmisele paarile edasi, kes kordavad sama tegevust. III TEATEVÕISTLUS Vahendiks on 5m pikkune hoonöör. Stardijoone taga on 12 võistlejat ja hoonööri tiirutajateks on kaks vabalt valitut varuvõistlejat. Hoonööri tiirutada nii, et see liigub võistlejatele ülalt alla eemale üles. Võistlejad jooksevad üksteise järel hoonööri alt läbi ja liiguvad tagasi kolonni lõppu. Kui läbijooksu ajal võistleja takerdub hoonööri, siis see kord ei loe. Tegevus kestab 1 minuti ja võidab võistkond, kes sooritab selle ajaga rohkem läbijookse. VÕISTLUSED KOLGA-JAANIS 1999.a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: väike kummipall, ämber, hüpits 2 tähist Võistlejal on käes väike kummipall, ta jookseb sellega ümber 12m kaugusel oleva tähise ja asetab palli stardist mõne meetri kaugusel asuvasse ämbrisse jookseb siis võrkpalli otsajoonel asuva tähise
Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagasi hüüdega Tagasi! või teistkordse püssipauguga.Kestvusjooksudes antakse käsklus Marss! või lähte- pauk peale käsklust Kohtadele!, käsklust Valmis! ei anta. Distantsi lõpetamiseks loetakse moment, mil võistleja puudutab keha mistahes punktiga (v.a. pea,jalad,käed ja kael) lõputasapinda ja distantsi lõpetanuks (läbinuks) loetakse võist- lejat, kes ilma kõrvalise abita on ületanud kogu kehaga lõputasapinna. Ajamõõtjad käivitavad stopperi lähetaja püstoli tule või suitsu nägemisel või lähetaja lipu langemise algusmomendil.Stopperid seisatakse hetkel,mil võistleja puudutab kerega lõputasapinda.Iga võistleja aeg fikseeritakse eraldi kellaga, 0.1 sek. täpsusega.Esimesena
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6
veidi kõrgemalt (õlad on paralleelsed). 7. Heitja tasakaalustamise faas - Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Pärast ketta äraheidet toimub kiire jalavahetus. Parem jalg on kõverdatud. Ülakeha on kallutatud. Vasak jalg teeb hooliigutuse taha. Võistlusmäärused: JOOKSUALAD (s.h tõkkejooks) - Üldpõhimõtted Jooksurada: Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. Raja laius on 1,22 + 0,01 m, kusjuures ühel staadionil peavad kõik rajad olema rangelt ühelaiused. Rajad eraldatakse 5 cm laiuste valgete joontega, kusjuures jooksu suunas paremale jääva eraldusjoone laius kuulub vastava raja laiuse sisse. Raja lubatud maksimaalne külgkalle on 1:100, suurim lubatud pikikallete summa jooksusuunas allapoole on 1:1000. Stardipakud: Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel
odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Riided ja jalanõud Igal alal peab võistlusriietus olema puhas, tegumoelt häid kombeid järgiv, riietus peab olema selliselt materjalist, et see märjaks saades läbi ei paistaks. Keelatud on kasutada võistlusriietust, mis varjab võistleja liigutusi, takistades sellega kohtunike tegevust. Võistelda on lubatud paljajalu või jalats(id) ühes või mõlemas jalas. Jalatsite ülesandeks on kaitsta ja toetada jalalaba ning tagada kindel kokkupuude maaga. Võistlusjalatsid ei tohi anda sportlasele mingeid lisaeeliseid. Sel põhjusel ei tohi jalatsites olla vedrusid või teisi mehhaanilisi abivahendeid. Lubatud on kasutada üle jalalaba käivat rihma. Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub
Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. 10 Jooksud: Kiirjooksud - Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega
ise üles korjama, kaotades väärtuslikku aega. Ulatades pulka järgmisele sportlasele, peab püsima enda rajal. Pulk on 28-30cm pikkune 12-13cm läbimõõduga õõnes toru, mis kaalub vähemalt 50g. Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku. Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe.
Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojen- dusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. 10 Jooksud: Kiirjooksud – Normaalmõõtmetega jooksurada on 400m pikkune ringrada. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva
Universum". Kulturismis on eesmärgiks lihasmassi arendamine maksimaalseks, pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st rasvavaba, lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje. Naiste kulturismivõistlusi hakati korraldama 1970-ndate teisel poolel ja MM-ni jõuti aastal 1979. Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga
1.Kaugushüpe on ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. · Kaugushüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. · Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. · Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. · Põhiliselt sõltub kaugushüppes edu hoojooksu kiirusest ja hüppe kõrgusest äratõukel. · Kaugushüpe on ka seitsme, ja kümnevõistluse osa
Esimene ülesanne oli neil saada kuldne muna mida valvasid draakonid kõigil oli erinevad draakonid . Harry sai kõige tugevama draakoni , kes purustas kaitse ketti ja hakkas Harryt taga ajama ümber kooli . Lõppuks draakon lendas vastu silda ja kukkus maha surnuks , siis Harry läks kuldset muna tooma . Kõigil võistlejad said munad kätte mis oli ka ühtlasi nende järgmise ülesande vihje . Harry tegi muna lahti ja sealt tuli vali kisa . Üks teine võistleja andis Harryle vihje , et tee see muna vee all lahti ja siis kuuled vihjet ja nii ka Harry tegi . Vihjest ta kuulis laulu mis ütles et järgmises ülesandes peab ta suutma hinge hoida kinni tund aega . Harry hakkas otsima kuidas hoida hinge tund aega järjest kinni . Otsides kaua leidis Harry ühe taime mis annab lõppused ja selle taime mõjud toimuvad tund aega . Harry pidi vee alt tooma ära sõbra kes oli vee all kuna üks võistleja katkestas tähendas , et üks inimene
Kõrgushüpe Triinu Tuberik 9.klass Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 44,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Hoojooksu minimaalne pikkus on 15 m, võimaluse korral 25 m. Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on tavaliseimaks hüppeks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale), teiseks hüppeviisiks on karjapoiss/kääri (hüpatakse külg ees latist üle, 1 jalg ees, 2. järgi ja maandutakse jalgadele) . Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe
Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse igale võistlejale kolm katset. Mitmevõistluses hinnatakse võistlejate saavutatud tulemusi vastava punktitabeli alusel. Iga mitmevõistluse ala lõppedes peab arvutama ja teatavaks tegema iga võistleja punktide summa. Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa
sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal. Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk. Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jäljes pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on paku ees plastiliinkiht), siis hüpet ei arvestata. 4 Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Võistluskorraldus
Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpatalähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal(mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe.
vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinisiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
neljandast rajast üleval pool. Jooksud Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi - mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Tõkke- ja takistusjooksud Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Ala Tõkke Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke kõrgus(m) stardist (m) (m) finisist (m)
Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Mõõdetakse vähimat kaugust paku ja jäetud jälje vahel. Igal võistlejal on kolm katset. 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma väljakule märgi. Oda ei tohi väljuda ettenähtud sektorist. 14. Kui suur on heite- ja tõukering?
teadusajalukku' ja osavust testiv TEADUSLABÜRINT, Saatesse pääseb 15 võistlejat. Lühikirjeldus Võistlejad jagatakse 5liikmelisteks meeskondadeks. Esimese võistlussaate kapteniteks on TEADUSLABÜRINDI 3 kõige kiiremini läbinud võistlejat, edaspidi määratakse see kohtunike otsusega. Võistlussaadetes lahendavad kõik võistkonnad kaptenite juhtimisel kolm ülesannet. Igas saates langeb välja üks võistleja. Väljalangejaks on kohtunike otsusel kõige nõrgem kapten, või kõige vähem oma kaptenit aidanud meeskonnaliige. Lühikirjeldus Alates kümnendast saatest võistlevad osalejad nii individuaalselt kui ka meeskonnaga. Kohtunike otsusel ootab igas saates kahte kõige nõrgema tulemuse saavutanud võistlejat TEADUSDUELL Võistleja kes kaotad teadusduelli, lahkub saatest. Finaalis on kahe viimase võistleja ülesandeks valmistada ahelreaktsioon
Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m) 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Kuulitõuge sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes 2,135 m. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud.
Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse · lööb teise nokauti · või kuulutatakse võitjaks kohtuniku otsusega Kui malepartii jääb viiki, võidab poksis rohkem punkte kogunud võistleja. Kui ka poksis on punkte võrdselt, võidab mustade malenditega mängiv võistleja. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 2003.aastal võitjaks oli malepoksi looja ise. 2003. aastal loodi ka Rahvusvaheline Malepoksi Liit (WCBO) Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 2005. aastast. Malepoksi meistrid: · Leo Granit Kraft (2009.a maailmameister) · Gianluca 'Il Dotore' Sirci (2009.a Euroopa meister) · Konrad Rikardson (2009
Kõrgushüppe määrused Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt, postid ja maandumismatt
1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad
rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia.
et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 2.2 Kiirjooks (sprint) Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite
Võitja selgitamine Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides pannakse paika kogusumma järgi, mis saadakse kükkimise, lamades surumise ja jõutõmbe parima tulemuse liitmisel. Lisaks kehakaaluklasside meistritele selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister. Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda, kes võistlejatest on oma kehakaalu kohta kõige tugevam.Ametlikult hoiab rekordit(457.5kg) Andy Bolton, mitteametlikult(500kg) Louise Cry.
liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "kohtadele" ja "valmis olla" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse "valmis olla" peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlastelt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: 110 m tõkkejooksus on tõkke kõrgus 1,067 m ;
Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, taktikat ja treeningmeetodeid. Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu. Distantsi järgi eristatakse lühimaa-, keskmaa-, pikamaa- ja ülipikamaajooksu. Liskas neile võistledakse tõkkejooksus, takistusjooksus ja teatejooksus. 3.1 Lühimaajooks Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, mis on märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu ehk finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. 3.2 Pikamaajooksus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist pikema distantsiga jooksualad. Eristatakse peamiselt 3 distantsi: 3000m, 5000m ja 10 000m. Lisaks neile loetakse
äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe, kui kergejõustiku ala, võeti esmakordselt
...........7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Enne võistluste algust antud alal on igal võistlejal õigus sooritada proovikatseid. Heite- ja tõukealadel sooritatakse proovikatsed kohtunike kontrolli all, samas järjekorras kui võistluskatsed. Võistluskatsed sooritatakse loositud järjekorras. Peale kvalifikatsioonivõistlusi loositakse sooritusjärjekord uuesti
võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 6 Tõkke- ja takistusjooksud Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100m ja 400 m tõkkejooks
kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 3. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on
sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt väljaulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, väljaarvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 100 MEETRI JOOKS 100 meetri jooks on jooksusprindialale hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe
kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks loetakse võistleja, kes on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kolm katset. Need kolm, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv parematele kohtadele platseerunuid võistlejaid (tavaliselt 8 esimest), saavad veel kolm katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe on kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste kavas
tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE Jooksmise põhiliseks reegliks on see, et võistleja peab liikuma jalgadega. See on ilmselge, et võistleja peab liikuma jalgadel, kuid vahel ületavad paljud sportlased finisijoone lamades. Kindlasti ei tohi osavõtjad teisi võistlejaid segada. Nad võivad liigutada oma rattaid ainult nendele määratud kindlal alal enne ja pärast sõitmist. Kiiver peab olema peas juba enne sõitu ja see võetakse ära, siis kui jalgrattas on viidud sellele määratud kohta. Maailma standartide järgi ei ole lubatud olla paljas riiete vahetamise käigus
liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 2 Tõkke- ja takistusjooks Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m
kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud
sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne, nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne. Akrorada (tumbling) Akrorada ehk tumbling on selline ala kus joostakse kõigepealt u. 10 meetri pikkusel hoovõturajal millele järgneb u. 25 meetri pikkune hüpperada millel sooritatakse 8 elementi. Üks element on kas jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad mille vahepeal sooritatakse näiteks kahekordsed saltod pööretega/ilma. Hüppesari sooritatakse tavaliselt umbes 4-5
elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne, nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne. Akrorada (tumbling) Akrorada ehk tumbling on selline ala kus joostakse kõigepealt u. 10 meetri pikkusel hoovõturajal millele järgneb u. 25 meetri pikkune hüpperada millel sooritatakse 8 elementi. Üks element on kas jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad mille vahepeal sooritatakse näiteks kahekordsed saltod pööretega/ilma. Hüppesari sooritatakse tavaliselt umbes 4-5 sekundiga ning mõne elemendi sooritamisel kerkib võistleja isegi kuni 5 meetri
Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse. 7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed? Lipukesed annavad ujujale teada, kui pikk maa veel raja lõpuni on, et ujuja teaks arvestada, millal alustada pööret. 10. Kuidas toimub teateujumises teatevahetuse üleandmine? Järgmine ujuja võib vette hüpata siis, kui eelnev ujuja on puudutanud seina (olenevalt ujumisstiilist kas ühe või kahe käega). 11
varakult välja. Juhul, kui Sa ei saa isiklikult stardimaterjalidele järele tulla, võib seda Sinu eest teha ka sõber, kes kinnitab kohapeal numbri kättesaamise oma isikuandmetega (telefon ja allkiri). 2.3 Riietumine ja pakihoid: Võistluskeskuses on võimalik riietuda ja anda hoiule pakke. Riietumine ja pakihoid asuvad Kaarli pst haljasalal. Maratonijooksja saab koos stardimaterjalidega sekretariaadist spetsiaalse pakihoiukoti, mis on märgistatud võistleja stardinumbriga. Poolmaratoni ja 10 km võistlejad saavad pakihoidu jätta kotid, mis on korralikult suletud. Pakihoid on avatud võistluspäeval kell 7.30 kuni 17.00. 2.4 Stardinumber: Starti lubatakse ainult SEB Tallinna Maratoni stardinumbriga võistlejaid. Stardinumber tuleb kinnitada rinnale ja peab olema nähtav kogu võistluse vältel. Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud võistleja.
Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. 2m/s (100m ja 200m, 110 ja 100m tõkkejooks, kaugus- ja kolmikhüpe) 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Äratõukepaku kastipoolsest servast lähima maandumisjäljeni. 3 ja 8 paremal finaalis veel 3 katset 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Jah võib 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika? Flopp 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Oda peab maanduma viskesektorisse, teravik peab riivama maad, võistleja ei tohi astuda üle viskejoone. 14. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Kui kuul ei maandu sektorisse, võistleja astub üle tõukepaku ja lahkub tõukeringist välja eestpoolt 15
annaabi.ee 
