Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VÄÄRTUSED MIDA HINDAME (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus mõistmise asemel mõisteti hukka?
  • Kedagi kes seda esmapilgul ei väärikski?
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME
Lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased!
Täna räägin teile tähtsast teemast nagu on seda väärtused. Nii minul, kui Teil on teatud väärtushinnangud. Need on väljakujunenud aastate jooksul ja sõltuvad palju meie kasvatusest , elukogemustest, keskkonnast, kus viibime, ühiskonna survest jne. Me areneme erinevas tempos , meie õppetunnid siin elus on erinevad ja sellest lähtuvalt ei saa ega peagi olema need väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust.
Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks füüsiline vägivald, kus mõistmise asemel mõisteti hukka? Kuidas väärtustada midagi või kedagi, kes seda esmapilgul ei väärikski? Kas meie väärtushinnangud on valed või puudulikud?
Olen alati olnud seda meelt , et siin maailmas on kõik suhteline. Pole patt ju unistada uhkest autost või villast mererannas, sest võib-olla on unistaja elanud kitsastes oludes ja tahab nüüd endale ja oma lastele pakkuda seda, millest ta on varem ilma jäänud. Me ei saa hukka mõista ka seda, kes näiteks raamatupoe kinkekaardi kingiks saades selle üle ei rõõmusta. Võib-olla pole ta oma elus veel jõudnud punkti, kus ta oskaks või tahaks end arendada.
Lihtne on hukka mõista, raske on mõista. Me ei saa muuta maailma ega teisi inimesi, me saame muuta iseennast . Ja ainuke väärtus, mis siin maailmas on, oleme me ise. Meil tuleb armastada iseendeid, väärtustada oma unistusi ja nende nimel pingutada, olgu need siis millised tahes. Õppides väärtustama iseennast, hakkavad meid hindama ka teised. Kui meil on hea suhe iseendaga , õpime mõistma ja armastama kõiki teisi. Selle läbi jõuame ka hetkesse, kus meie käitumine on aktsepteeritav, oleme lahked ja head, oskame olla tänulikud kõige eest, mis meil on ja meil on külluses kõike, mida universum meile pakub. Austades iseennast, austame end ümbritsevat, sest vaimsed seadused ütlevad, et me kõik oleme üks.
Tänan tähelepanu eest!
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor masser Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mõtte ja sõna jõud ühiskonnas
10
docx

Mõtte ja sõna jõud ühiskonnas

MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest ­ kehast, meelest ja hingest ­ ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud

Filosoofia
ELURÕÕM
12
odt

ELURÕÕM

5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla ­ teha ­ omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole nõnda, et me kõik kanname endas unistust, tõukejõudu ja soovi kasutada rohkem oma võimeid? Kas pole nõnda, et me tahaksime rakendada omagi jõudu ja energiat millegi maailma jaoks väärtusliku loomiseks? Kas pole nõnda, et meil on olemas jõud iseenda ressursside vallapäästmiseks? Käesolev referaat ei pretendeeri teaduslikkusele. Selle siht on olla vabastav, innustav ja stimuleeriv.

Filosoofia
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Huumor on parim ühendus inimeste vahel. W. Disney Huumoritunne on olemas kõigil, ainult mõned ootavad veel juhendeid, mille üle naerda. B. Andrejev Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel.

Kirjandus
Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus
7
doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide

Väljendusoskus
Tsitaadid
17
odt

Tsitaadid

(L. Feuerbach) * Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole. (D. Diderot) * Kui armastus ja osavus töötavad käsikäes, siis oodake meistriteost. (J. Ruskin) * Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. (Stendhal) * Armastus on see, kui kaks üksikut kohtuvad, et teineteist hoida ja kaitsta. (Rilke) * Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. (Chamfort) * Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu. (A. Houssaye) * Ükski teesklus pole suuteline kaua varjama armastust, kus teda on, ega kujutlema, kus teda pole. (La Rochefoucauld) * Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) * Armastus, mis lööb lõkkele äkki, on kõige visam paranema. (La Bruyére) *

Kirjandus
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika)

Eetika
Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015
18
docx

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust ­ seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema ­ kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiinist ning rahutust, mis ongi absurditunde aluseks. Absurd tekib irratsionaalse ja meeletu selguseiha vastandumisest, mis sõtlub nii inimesest kui ka maailmast. 1

Sissejuhatus filosoofiasse
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun