Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu see juhib inimeste käitumist, seab inimeste käitumisele suunad ja piirid. Arusaam, mis on eetiline ja mis mitte, ei ole päris ühtne ja püsiv suurus. Erinevatel aegadel, erinevates maades on eetika normid olnud erinevad või teinud aja jooksul läbi suuri muutusi. Näiteks sajand tagasi ei tulnud kõne alla, et avalikus rannas jalutavad nudistid ringi. Nüüd teevad nad seda Pirita rannaski vabalt. Varematel aegadel oli see selgelt hukkamõistvalt kujuteldamatu, et keegi
on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist - seda tuleb alati teha Jumala ja tema seaduste kontekstis - julgustab teaduslikku uurimustööd
Sammusime Jeesusega edasi läbi selle koobaste ala. Tahtsin igaühte, kellest möödusime, tulest välja tõmmata ja Jeesuse jalge ette tuua. Seesmiselt ma aina nutsin ja nutsin. Mõtlesin iseendas, et ma iial ei taha, et mu lapsed satusid siia. Viimaks pöördus Jeesus mu poole ja ütles vaikselt: “Mu laps, me läheme nüüd sinu koju. Homme öösel tuleme sellesse põrgu ossa tagasi.” Kodus olles nutsin ma üha edasi. Elasin kõike üha läbi: põrgut ja seal olevate inimeste õudust. Rääkisin põrgust kõigile, keda päeva jooksul kohtasin. Ütlesin, et me ei suuda uskuda ega ujutledagi nende kannatuste kohutavust. Ma anun ja palun teid, kes te seda raamatut loete: kahetsege oma patte! Hüüdke appi Jeesust ja paluge, et Ta teid päästas! Hüüdke Teda juba täna! Ärge oodae homseni! Võib-olla pole teil enam homset päeva. Aeg saab kiiresti otsa. Langege põlvili ja laske end puhastada oma pattudest! Olge üksteise vastu head
sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur ) graafika kujutava kunsti liik, mille peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. sajandil, Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Trükimenetluse järgi jaguneb graafika sügav-, lame- ja kõrgtrükiks
ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Soome-ugri rahvaste keeleline sugulus avastati 18. sajandi lõpus ungari õpetlase János Sajnovics poolt. Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Uurali keeled ja sellega kaasnev maailmavaade: Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad.
Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust.
Kõik kommentaarid