Käsitleb soojusülekandeid ja soojuse muundamist tööks. Siseenergia on keha kineetlisise- ja potensiaalse energia summa. Esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. =Akas Q1
Mootori tööpõhimõte Tänapäeval suurem osa diiselmootoritega sõidu ja veoautodest varustatakse 4taktiliste kolbmootoritega, mille tööd kontrollitakse sisse ja väljalaskeklappidega. Iga töötsükkel koosneb 4 taktist, mille jooksul väntvõll teeb 2 täispööret. Töötaktid 1.Takt sisselasketakt 2.Takt survetakt 3.Takt töötakt 4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt
A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb
Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas ülemisest surnud seisust alumisse. Ainult sell ajal teeb silindris asuv gaasiline küttesegu oma paisumise tõttu tööd. Neljas takt on väljalaske takt, kus kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse, selle takti vältel on avatud väljalaskeklapp ja silindris asuv töötanud ning jahtunud gaas juhitakse silindrist välja – taastub esimese takti alguses valitsenud olukord, ainult mootori osade temperatuur on mõnevõrra suurenenud. Vältida mootori ülekuumenemist, mis tekitab mootorile kahjusid, ksutatakse jahutamiseks õhkjahutust või vedelikjahutust ning mõnel mootoril on vaja ka õli jahutamiseks. Kahetaktilises mootoris on ühendatud ainult sisselaske- ja survetaktid ning väljalaske- ja töötaktid
välimisest rattast ratta libisemist vasaku aeglasemalt) rattaga ABS- pidurite üldtööpõhimõte Ratta blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Juhtplokk ehk aju juhib pidurivedeliku drosseldamist Pöörlemissageduse andur annab teate ajule Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis on pingestamata olekus avatud, rataste töösilindritele Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni Ratas blokeerub rõhu hoidmine Blokeerimisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse) Nüüd on nii sisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk
tõmmates endaga kaasa plahvatava aine. Takti lõpus sisselaskeklapp sulgub. 2. takt survetakt kolb liigub ülemisse surnud seisundisse surudes plahvatava aine rõhu alla. 3. takt töötakt küünlast tuleb säde, mis paneb surve all oleva plahvatava vedeliku või gaasi plahvatama, kolb liigub alumise surnud seisundi poole. See on takt, kus muundatakse vedeliku või gaasi plahvatusest tekkinud energia mehaaniliseks energiaks. 4. takt väljalasketakt väljalaskeklapp avaneb vastavalt nukkvõlli asendile, kolb liigub ülemise surnud seisundi pole lükates plahvatuse tagajärjel tekkinud heitgaasid välja. Takti lõpus väljalaskeklapp sulgub. Mehaanilise energia rakendamine Silindris toimunud plahvatuse tagajärjel hakkab väntvõll pöörlema ning seda pöörlemist rakendatakse erinevate mehhanismide käitamiseks. Autode puhul kandub väntvõllist saadud energia üle käigukasti, kus vastavalt käigukasti hammasrataste
A=p·V p-rõhk-1Pa V-ruumala muut- 1 m³ Mida suurem on rõhk ja ruumala muut, seda suurem on töö. Sisepõlemismootor Soojusmasin on seade, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Põhiosad: soojendi-süsteemile sisenergiat andev keha. Jahuti- süsteemilt siseenergiat saav keha töötav keha- keha, mis muudab sisenergiat mehaaniliseks energiaks. 4-taktilise sisepõlemismootori töötsükkel *Kolb liigub gaasi rõhu mõjul silindris alla. *Avatakse väljalaskeklapp. *Gaasid pääsevad välja, kolb asub alumises äärmises punktis. *Kolb liigub üles ja surub atmosfäärirõhul gaasid silindrist välja(väljalasketakt) *Suletakse väljalaskeklapp ja avatakse sisselaskeklapp *Kolb liigub taas alla. Toimub kütuse sisseimemine atrõhust veidi madalamal rõhul(sisselasketakt) *Suletakse sisselaskeklapp. Kolb on alumises äärmises asendis. *Kolb liigub üles.Toimub küttesegu kokkusurumine. *Küttesegu süütamine. Kolb on ülemises äärmises asendis.
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel.
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel
Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan
Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega. Kolvi üles-alla liikumisest teeb ringliikumise väntvõll, kuhu on kinnitatud sidur ning käigukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia läbi kardaani auto ratastesse ning auto hakkab liikuma 4.10-4.50 videost http://www.youtube
Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja sulgemisel pöörata klappi ümber oma telje Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu või õhku, silindrist välja Põlemisjäägid, töö- ja survetakti ajal isoleerida silinder atmosfäärist. · sisselaskeklapp · väljalaskeklapp Klapi ehitus Klapi paigutus · Klappipea asub klapipesas · Klapisäär juhtpuksis · Klappi hoiab oma kohal klapivedru Klapipesa · töödeldud plokikaande · keermestatud küünalaavaga moodustab põlemiskambri Klapisääre tihend Väldib õli valgumise mööda klapisäärt põlemiskambrisse Tänan kuulamast!
küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda
ABS- süsteemi töötamine Tööpõhimõte: Juhtplokk määrab ratastel asuvate anduritega iga ratta pöörlemissageduse. ABS/EDS- juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi ja ratta libisemise korral muudab pidurdusrõhku. EBV jaotab pidurdusrõhku tagarataste vahel. Pidurdamise algus: Pidurdamise algus: Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis pingestamata olekus on avatud, rataste töösilindritele. Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase. Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni. 7 ProDiags Ratas blokeerub Rõhu hoidmine: Blokeerumisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse). Nüüd on nii siisse- kui
survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige:
Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja kasutada vastavat abinõud, mis võimaldab seda teha.Kui vana seibi paksus ei ole loetav siis mõõdetakse see ära mikromeetriga.Kui lõtk mõõdetud ja seibi paksus ka siis leitakse uus seib. Õige seibi arvutamise valem: Sisselaskeklapp: N=T+(A-0,25), Väljalaskeklapp: N=T+ (A-0,30) N- Uue seibi paksus, T- enne paiknenud seibi paksus, A- Mõõdetud pilu, ARV- autodatast. Näide: Leia uus seib teades, et neid toodetakse 17 erineva paksusega iga 0,05mm järgi vahemikus 2,50 3,30. Paigaldage uus seib ja kontrollige pärast pilu suurus kui ei vasta, siis tuleb korrata. A1=0,50 sisse A2=0,20 välja T1=2,75 T2=3,00 N1=2,75+(0,50-0,25)=3,00 N2=3,00+(0,20-0,30)=2,90 Hüdrotõukurite kontrollimiseks on kaks moodust: 1)Eemaldada hüdrotõukurid ja siis
mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult töötakti jooksul ja osa sellest kulub esimese, teise ja neljanda takti sooritamiseks. Töötakti ajal tehtud ja ülejäänud taktide sooritamiseks kulutatud töö vahe ongi mootori kasulik töö. pV- graafikult näeme, et kasulik töö on arvuliselt võrdne tsükli kinnise viirutatud osa pindalaga.
2) kaob karburaatori jäätumise probleem, seega puudub sisselasketorustiku eelsoojendamise vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht; 5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine; 6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega; 7) gaasivahetusprotsess ei vaja nii suuri ülekattenurki sest sissepritse jätkub ka, kui väljalaskeklapp on kinni; 8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust; 9) väga hea kütuse pihustumine ja doseerimine mootori igal kiirus- ning koormusreziimil; 10) võimaldab välja arendada magermootori tööprintsiibi; 11) võimaldab kasutada mootoris kihtsegumoodustust (puhas õhk, üldine lahja segu, rikastatud segu eelkambris, faakelsüüde). Puudused
kuni rõhk silindris on ühtlustunud sisseantava õhu rõhiuga. Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale gaasijaotuse ringdiagrammiks (joonis 2) 2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus. Kahetaktilise mootori gaasijaotus erineb neljataktilise mootori gaasijaotusest põhjalikult. Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu. Jääkgasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga r, mis väljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasitegur väike (r = 0,03..
Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19.Koostootmiselektrijaama tööpõhimõte ning energiajada Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades. Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega
7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7.5 Kuidas õlitatakse jaotusvõlli nukke? Liugelaagrite vahelt voolab õli tõukureid ümbritsevasse süvendisse. Kui klapp langeb, siis voolab õli tõukuripeale. 7.6 Mitu mm liigub VL klapp allapoole kui kolb on ÜSS? Väljalaskeklapp ligub keskmiselt 2 mm allapoole kui kolb on ülemises surnud seisus. 7.7 Mis juhtub, kui käitusrihma paigaldamisel eksitakse kõrgsurvepumal 1 hambaga? Kui kõrgsuvepumbal eksitakse ühe hamba võrra, siis antakse kütust liiga vara peale või liiga hilja peale. See nurk, mis ühe hamba eksimisega saadakse on suurem kui maksimaalne kõikumisnurk pumbal ja pritsenurk läheb valeks. 7.8 Mitmes asendis saab mootoril fikseerida kõrgsurvepumpa? Ühes asendis
keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kuidas töötab sisepõlemismootor? Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas sõidukitele ja statsionaarsetele seadmetele. Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Neljataktiline sisepõlemismootor · Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. · Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud
Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto motor on veidi aega töödanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktikaks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda tööakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus
1-Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2-Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 15) Soojusmasina põhimõtteline ehitus, osade ülesanne ja tööpõhimõte. Mis on tsükliline protsess? Tsükliline protsess on protsess kus paisuvat gaasi tuleb vahel kokku suruda ja jahutada. Gaas süttib ja paisub. Kolb surutakse alla ja energia muundub. Kolb muudab paisumisenergia liikumisenergiaks. Väljalaskeklapp gaasid lastakse välja. Sisselaskeklapp gaasid sisenevad. Silinder tööruum. 16) Külmkapi ja konditsioneeri tööpõhimõte. Energia võetakse ümbritsevast keskkonnast. Gaas surutakse kokku energia neeldub ja õhk jaheneb. Külmkapi taga gaas jälle jahtub energia eraldub ja õhk soojeneb. Külmkapp annab õhku rohkem soojust kui oma sisemusest võtab. Konditsioneer töötab samal põhimõttel kui külmkapp kuid selle soojusvaheti on viidud
1-Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2-Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 15) Soojusmasina põhimõtteline ehitus, osade ülesanne ja tööpõhimõte. Mis on tsükliline protsess? Tsükliline protsess on protsess kus paisuvat gaasi tuleb vahel kokku suruda ja jahutada. Gaas süttib ja paisub. Kolb surutakse alla ja energia muundub. Kolb – muudab paisumisenergia liikumisenergiaks. Väljalaskeklapp – gaasid lastakse välja. Sisselaskeklapp – gaasid sisenevad. Silinder – tööruum. 16) Külmkapi ja konditsioneeri tööpõhimõte. Energia võetakse ümbritsevast keskkonnast. Gaas surutakse kokku – energia neeldub ja õhk jaheneb. Külmkapi taga gaas jälle jahtub – energia eraldub ja õhk soojeneb. Külmkapp annab õhku rohkem soojust kui oma sisemusest võtab. Konditsioneer töötab samal põhimõttel kui külmkapp kuid selle soojusvaheti on viidud
soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. 8 Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti
· Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga
Valve lifter- Camshafter- nukkvõll Joonis.1 Joonis.2 OHC Mootor Joonis.3 SOHC Joonis.4 DOHC Cam nukk Camshaft- nukkvõll Camshaft sprocket- nukkvõlli hammasratas Bucket tappet- vedru pesa Valve spring- klapivedru Transfer spocket- ülekande hammasratas Chain tensioner- ketipingutus Intake valve- sisselaskeklapp Exhaust valve- väljalaskeklapp 4.Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt.
auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Pildil on bensiinimootor umbes aastast 1910. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati 3 sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis
jagatis []=[rad]/[sek] mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Ideaalse soojusmasina töötsükkel:4-taktiline. I takti nim = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, sisseimemistaktiks. Sulgub väljalaskeklapp, avaneb sisseimemistakt. kujunud ajavahemik suunatud ringjoone keskpunkti poole ja ta suuruse saab arvutada joon- kui Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti Newtoni I:inertsis: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt/seisab paigal, kui nurkkiiruse kaudu väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb
Haagise pidurid rakenduvad tööle, kui rõhk torus langeb, seega haagise pidurdamine toimub automaatselt ka siis, kui haagis tuleb tagant ära. Ajam on reguleeritud nii, et haagis pidurdub varem kui veduk. Kombineeritud pidurikraani töötamine. Piduripedaal on ühendatud kombineeritud pidurikraaniga. Kraani keres on kaks sektsiooni alumine veduki ja ülemine haagise pidurite sisselülitamiseks. Pidurdamata olekus on piduripedaal vabastatud ja veduki sektsiooni väljalaskeklapp on avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb
veesisalduse astmeni • Jahutada temperatuurile, mis 2…5ºC madalam ümbritsevast keskkonna temperatuurist • Vajadusel eraldada õli • Vajadusel lisada määrdeainet 3. Trassifiltrid. Tingmärk, ülesanne, ehitus ning tööpõhimõte. Skeem 5. Vähendab oluliselt järgnevate filtrite koormust. Peab tagama vooluhulga, suruõhu rõhu ja temperatuuri • Puhastusvõime peab vastama nõuetele. Ehitus: Sisselase ja väljalase. Sees on filter, kõige all on väljalaskeklapp. 4. Suruõhureservuaari ülesanne ning ehitus (skeem kõigi komponentidega). Millest oleneb reservuaari suurus? Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada õhuvaru • Jahutada õhku. Suruõhureservuaari ruumala määravad: • Kompressori tootlikkus • Õhu kulu pneumotorustikus • Lubatud rõhu kõikumised pneumotorustikus Skeem 6. 5. Loetleda kuivatite tüübid ning tuua välja nende tööpõhimõtted.
1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15. Selgitage mõistet klappide ülekate Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud. 16. Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt? Võimalikult optimaalse kyttesegu koguse silindrisse paigutamine 17. Miks kasutatakse muutuvate gaasijaotusfaasidega klapiajameid? erinevatel tööreziimidel vaja klappi erinevatel aegadel avada jasulgeda. Parema effektiivsuse pärast. 18. Miks kasutatakse gaasijaotusmehhanismi ajami (keti või hammasrihma) puhul pingutit justveetaval poolel? 19
liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS!): Auruturbiini paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise( töö
16) töötab järgnevalt: Töömaht 0,5 100 cm3 Pumba telg 1 on paigaldatud nihkes Töörõhk < 700 bar pumba kolbide 2 suhtes. Pumba (sõltub pumba mõõtmetest) tööorganiteks on silindri korpus 4, Pöörlemiskiirus 1000 3000 min-1 sfääriline laagripind 5, vedru 6, (sõltub pumba mõõtmetest) sisselaskeklapp 7 ja väljalaskeklapp 8. Sfääriline laagripind on kinnitatud keermesliitega pumba korpusesse 9. Kolb toetub pumba telje liugpinnale. 47 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 48
Head reguleerimisvõimalused Nurkrataskompressor Aksiaalkompressor Kasutatakse väga kõrgete voolue ja madalate survete puhul. Radiaalkompressor 8. Kompressorite reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: Kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites.
Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge
Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt: Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. 2.2 Kahetaktiline mootor. Kahetaktilisel mootoril on omad eelised, mis teevad selle töötamise lihtsamaks. Kahetaktilisel mootoril puuduvad klapid, mis lihtsustavad selle ehitust ja vähendab kaalu. Mootoris põleb süüteküünal iga pöörde järel korra, mis annab olulise jõu võimsuse. Kahetaktilisi mootoreid aga ei kasutata autode peal, sest neil esineb mõningaid puudusi.
Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab rõhu tõusu segu põlemisel kõver cz. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub gaaside rõhu toimel ülemisest surnud seisust alumisse. Keps muudab kolvi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Niiviisi tehakse gaaside paisumisel kasulikku tööd. Gaaside rõhu muutumist töötaktil väljendab joonise 3 kõver zb. 4) Väljalasketakt. Kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp 3 ja heitgaasid, millel on ülerõhk, hakkavd tungima silindrist väljalasketoru kaudu välisõhku. Seejärel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse tõrjudes heitgaasi silindrist välja. Indikaatordiagrammil iseloomustab väljalasketakti kõvera lõik br. 4. 4-taktilise diiselmootori töötsükkel (TTÜ slaid), (1) lk. 17. Kõigepealt täitub silinder õhuga. Seejärel surutakse õhk kokku, et rõhk ja temperatuur märgatavalt tõuseksid
töötakt combustion stroke vastaskolbidega mootor opposite- piston engine vastukaal counterweight veemagesti fresh water generator, distiller ventiilkarp valve box V-kujuline mootoer V-shape engine võimsus power võllipump, ripp pump attached pump, built-on pump väliskeskkonna tingimused ambient conditions väljalaskegaaside kollektor exhaust mainfold väljalaskeklapp exhaust valve väljalasketakt exhaust stroke vändakael crankpin vändalaager crankpin bearing, big end bearing väntvõll crankshaft väntvõlli põsepaine crankshaft deflection väntvõlli pöördenurk crank angle õhujagaja air distributor õhukeseseinaline laager thin-shell bearing õhupuhur air blower
õhk)silindrisse. Survetakt: Kolb on alumises surnud seisus (A.S.S) ning liigub ülespoole, surudes kokku küttesegu. Töötakt: Kolb jõuab ülemisse surnud seis (Ü.S.S). Segu on maksimaalselt kokkusurutud. Küünal annab silindrisse sädeme ning segu plahvatab, lükates silindri taas alla. Väljalasketakt: Kolb on silindri põhjas, silinder on täidetud põlemisel tekkinud kuumade gaasidega. Kolb liigub ülespoole, väljalaskeklapp avatakse ning kuumad gaasid juhitakse motorist välja. Need lihtsad tööpõhimõtted tagavad mitmeid võimalusi mootori võimsuse suurendamiseks. illustratsioon et sis vasakult võttes --> sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt Sisselastava õhu mahu suurendamine Mootori mahu suurendamine tagab jõu suurenemise. Kuna suurem ruumala mahutab rohkem õhku, saab põletada rohkem kütet. Mootori mahtu saab suurendada silindrite arvu tõstmise või silindri mahu suurendamisega
Sisselasketorustikust siseneb puhas õhk. 2.Surve- kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Mõlemad klapid on kinni. Õhk surutakse kokku ja temperatuur tõuseb kuni 740...800 º C. 3.Töökäik- survetakti lõpus pritsitakse pihustist kõrgel rõhul silindrisse diislikütust, mis kõrge temperatuuri tõttu süttib. Tekkiva gaaside rõhu toimel liigub kolb alumisse surnud seisu, pöörates kepsu kaudu väntvõlli. 4.Väljalase- väljalaskeklapp on lahti, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja tõukab gaasi silindrist välja. Väntvõlli edasisel pöörlemisel tsükkel kordub. Silindri töömahuks nimetatakse selle ruumi mahtu, mille kolb vabastab liikumisel ÜSS-st ASS-i. Kõigi silindrite töömahud moodustavad kokku mootori töömahu ehk litraazi. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Surveaste näitab mitu korda silindris olevat gaasi kokku surutakse.
ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. 5 Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti
avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad väljalaskeklapid tavalisel viisil. Pildigalerii Mootorpiduri lülitamine (allikas: MAN)
studs fitted in the cylinder block. On top of the cylinder cover a steel ring is located incorporating a hydraulic tightening device. The hydraulic ring and the cylinder cover are provided with 4 threaded holes for eye bolts, by means of which either the ring or the cover with the ring can be lifted away. However, the ring is not usually to be separated from the cylinder cover. VOCABULARY exhaust valve väljalaskeklapp fuel valve pihusti spring housing vedrukorpus disc spring taldrikvedru starting valve käivitusklapp starting air inlet käivitusõhu sisselase/sisselaskeava safety valve kaitseklapp indicator cock indikaatorikraan exhaust valve seat väljalaskeklapi pesa lead (led, led) juhtima outlet pipe väljalasketoru , mild steel pehme teras tightening device kinnitusseade
2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt.
2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 2
[9] Pumba sisselaskeklapp [10] Ühendusmuhv, mis koos pumbavarda ja sisse/väljalaskeklappidega moodustab pumba [11] Pumbakamber Nivomat amortisaatorite ehitus [12] Pumba väljalaskeklapp 17 2.4.5. Reguleeritavad amortisaatorid Sellesse gruppi kuuluvad kõik amortisaatorid, mille summutusjõudu saab klient või paigaldaja ise muuta. Seda saab teha mitmel viisil olenevalt amortisaatori tehnoloogiast, ent kõik nad töötavad ühel põhimõttel: reguleeritakse õli voolu läbi klappide (peamiselt kolvivarre otsas oleva kolvi juures), et muuta amortisaatori tööd pehmemaks või jäigemaks.
.. Polütroobi näitaja : põlemine jätkub peale ÜSS-u ja kuumade põlemisproduktide 0,15 Mida kõrgem on komprimeerimisprotsessi lõpul polütroobi näitaja , paisumine lõpeb ASS-us. Enne jõudmist ASS-u ( punkt b ) avaneb Sisselaset tervikuna hinnatakse täiteastmega. Täiteastmeks seda kõrgemad on rõhu ja temperatuuri parameetrid komprimeerimise väljalaskeklapp ja toimub nn. eelväljalask. nimetatakse silindrisse juhitud värske küttesegu või õhu massi suhet lõpus. selle massiga , mis mahuks sinna välistingimustel ( T 0 , P0 ) ,siis kui Polütroobi näitaja "n 1" suurus sõltub: 4.Väljalase. mootor seisatada ja kolb asub ASS.
annaabi.ee 
