4-taktilise sisepõlemismootor (0)

4taktilise
sisepõlemismootor
Chris Anderson
Mootori tööpõhimõte
Tänapäeval suurem osa diiselmootoritega sõidu ja
veoautodest varustatakse 4taktiliste
kolbmootoritega, mille tööd kontrollitakse sisse ja
väljalaskeklappidega. Iga töötsükkel koosneb 4
taktist, mille jooksul väntvõll teeb 2 täispööret.
Töötaktid
1.Takt sisselasketakt
2.Takt survetakt
3.Takt töötakt
4.Takt väljalasketakt
1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on
suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse
silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb
on jõudnud alumisse surnud seisu.
2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes
silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud
seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu.
3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti,
tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu
kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu.
4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb
väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi
väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab
jälle 1. takt.
Mootor
I nukkvõll
V klapid
P kolb
R keps
C väntvõll
W veesärk
E nukkvõll
Mootori osad
1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine
ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks.
2. Kolb Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel
sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasitagasi liikumist
3. Keps kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise
väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis
sugune neist on liikumise allikas.
4. Väntvõll koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud
neid ühendava vända kaudu
5. Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates
perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks.
Lõpp