Neljataktiline sisepõlemismootor (0)

http://www.lapsevanem.ee/loodus7klass/animats/sisepolem/sisepolmoot.html
1. Takt . Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist.
2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia . Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine.
3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud.
4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub.
Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist:
1. Sisselasketakt
2. Survetakt
3. töötakt
4. väljalasketakt
https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/

Takt – kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid

Surnud seis – kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda

Kolvikäik – teekond , mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.

Töömaht – ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites.

Surveaste – töömahu ja põlemiskambri mahu suhe.