1. Otstarbe järgi: a) töötav e arvutuslik armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega: b) mittetöötav e konstruktiivne armatuur, vajalik töötava armatuuri fikseerimiseks (karkassi moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või vältimiseks jne. 2.Suuna järgi: a) pikiarmatuur b) põikiarmatuur c) kaldarmatuur 3. Armatuuri töötamise järgi: a) tõmbearmatuur, b) survearmatuur, c) põikarmatuur, 16. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loovad: a) betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha b) betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre c) tsementkivi liimiv toime ( alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja armatuuri asendist betoneerimise ajal. Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist.
1, 2 (horisontaalne osa), 3, 5, 6, 7; põikiarmatuur, pos. 4 (rangid), 8 ja 9 (põikivardad, laiemas tähenduses samuti rangid); kaldarmatuur: pos. 2 (kaldosa). 3. Armatuuri töötamise järgi: tõmbearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud tõmbe vastuvõtmiseks, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 5, 6; survearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud surve vastuvõtmiseks, pos.3 ja 7 (kui nad arvutuse järgi on vajalikud); põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos. 2 (ülespööre), 4 ja 8 (kui nad ar- vutuse järgi on vajalikud). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; tsementkivi liimiv toime (alla 10 %).
26MPa Pikiarmatuur A-III fyk = 390MPa 390 f yd = = 340MPa 1.15 Põikarmatuur A-I fywk = 235MPa 235 fywd = = 204MPa 1.5 Keskkond 2a c = 20mm Esimene ja viimane ava: - Arvutuslik laius b w = 200mm l0 = 0.85 l eff = 0
......................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1.2 Rostvärgi arvutus.................................................................................................................31 6.1.3 Pikiarmatuur........................................................................................................................32 6.1.4 Põikarmatuur.......................................................................................................................32 6.1.5 Vaia vaste.............................................................................................................................35 2 1 VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS 1
Valin A-III 514 AS1=770 mm2 Armatuur toel: M Sd 187,1 10 6 µ= = = 0,0363 f cd b d 2 0,85 16,7 1200 550 2 =1 - 1 -2 µ =1 - 1 -2 0,0363 = 0,037 f cd b d 0,037 0,85 16,7 1200 550 As1 = = = 1020 mm2 f yd 340 Valin A-III 28+320 AS1=1043 mm2 Põikarmatuur: 2,5 Arvutuslik põikjõud: VSd = 479 = 598,8 kN 2 Põikarmatuurita elemendi arvutuslik põikjõukandevõime: VRd,1=Rd·k·(1,2+40·l)·b·d=0,3·1,05·(1,2+40·0,0016)·1200·550= =262,8kN<598,8 kN Rd=0,30 MPa k=1,6d=1,6-0,55=1,05 A 1= S 1 0,02 bd 1083 1= = 0,0016 0,02 1200 550 Kuna põikarmatuurita elemendi arvutuslik põikjõukandevõime jääb väiksemaks
Projekteeritud mört: mört, mille omadused rahuldavad vastava standardi nõudeid. Täitebetoon Täitebetoon: betoonisegu müüritise avade ja tühemike täitmiseks. Armatuur Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Jaotusarmatuur: töötava (piki-) armatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks erinevates kihtides ja külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega, vahend konstruktsioonide kinnitamiseks müürile. Niiskusisolatsioon: veetihe pehmest materjalist või müürikividest vahekiht.
− põikiarmatuur, pos. 4 (rangid), 8 ja 9 (põikivardad, laiemas tähenduses samuti rangid); − kaldarmatuur: pos. 2 (kaldosa). 3. Armatuuri töötamise järgi: − tõmbearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud tõmbe vastuvõtmiseks, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 5, 6; − survearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud surve vastuvõtmiseks, pos.3 ja 7 (kui nad arvutuse järgi on vajalikud); − põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos. 2 (ülespööre), 4 ja 8 (kui nad ar- vutuse järgi on vajalikud). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob − betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); − betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; − tsementkivi liimiv toime (alla 10 %).
Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pealispinna vahel. Mittekandev sillus (arvutatakse ainult värske müüritise kaalule kõrgusega 1/3 l). Kandevsillus arvutatakse järgmise skeemi alusel Sillusena saab vaadelda müüritise osa kuni koormava laeni, kui see müüritis on vajalikult armeeritud. Vajalik on silluse pikiarmatuur ja üldjuhul ka põikarmatuur. 32. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - pingete jaotus põikseintes tuulekoormusest põhimõtted Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga).
Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks Projekteeritud mört: mört mille omadused täidavad vastava standardi nõudeid Põhimört (mört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Ristlõikepind: elemendi ristlõike brutopind. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks 1äbi nõrkade vahekih- tide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad hambad sügavusega vähemalt 1/4 kivi pikkust. Sidumata vuuk: horisontaalne või vertikaalne tasapinnaline mördivuuk.
müüritise osa kuni koormava toel. Sõltuvalt müüritise tõttu on need deformatsioonid laeni, kui see müüritis on tugevusest muljutakse tala hoone kõrguses erinevad ja vajalikult armeeritud. Vajalik müüri serva sisse. Määratakse võivad põhjustada on silluse pikiarmatuur ja tala toetuse pikkus a1 ja max konstruktsioonide purunemisi. üldjuhul ka põikarmatuur. pinge max. tugevustingimus: Skeem 9.21 Olenevalt hoone Tugevusarvutus paindele max.<=f (max.= 20 ; 0 = Q/a1*b konstruktsioonist võib määrata toimub avaldisega a1 tala toetuspunkt b tala ligikaudse hoone pikkuse l, Mrd=As*fyk*z/s Tuleks laius). Jaotusmehanismi mille puhul temperatuuri kontrollida silluse (toepadja) kasutamisel muutuste mõju ei tekita veel
annaabi.ee 
