Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VTS systems (Vessel Traffic Services System)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
radar, liiklus, liikluse, laevaliikluse, kanal, sadamat, konventsioon, infovahetus, rotterdami, kanalite, tehnoloogia, teenindamise, selliseks, signaal, operaator, tariif, organisatsioonid, mainitud, vanasadam, lootsi, raadioside, merenduses, konventsioonid, eelpool, reisija, rannik, alas, visuaalselt, global, vigade, ekraanile, signaalid, antateenuste hind, tarneaeg ja -viis, vajadusel ka lisateenused. Saadetise sihtkohta toimetamise ajal saab tuginedes eelnevatele kokkulepetele vahetada infot saadetise asukoha ja staatuse kohta ning saadetiste ümberlaadimisest erinevatele transpordivahenditele ja liikidele. Kindlasti tuleb logistilise protsessi osapoolte vahel kooskõlastada veograafikud, broneerida kaupade kohad, korraldada ümberlaadimised jms. Kui korraldatakse riikidevahelist kaubavedu, lisandub märgitule infovahetus kauba riiki sisse- ja väljavedu kontrollivate erinevatele riiklike institutsioonide vahel. Lisaks liigub enne või pärast vedu osapoolte vahel finantsinfo kauba ja veo eest tasumiseks.Info võib logistika infovõrgustikus liikuda mitmel viisil: Electronic Data Interchange (EDI) kaudu – andmesidevõrk on välja ehitatud peamiselt ettevõtete siseselt. Osaliselt toimib EDI ka ettevõtte, pankade ja vedajate vahel. telefoni ja faksi kaudu – traditsioonilisi
.....................................................................................................65 Veekindel kontuur .....................................................................................................................66 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMIS SEADMED .............................................................67 Integreeritud sild ........................................................................................................................67 Manta Radar ..............................................................................................................................69 Radari menüü .............................................................................................................................70 Manta 3 ECDIS .........................................................................................................................72 NIS 2002 MkII AIS ...............................................................
............................................9 3. Lähte- ja sihtsadamate tehnilis-ekspluatatsioonilised iseloomustused:................13 3.1 Lähtesadama iseloomustused.............................................................................13 3.2 Sihtsadama iseloomustused................................................................................ 15 4. Laevade töökorralduse optimaalse vormi valik.....................................................17 5. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele.................................17 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises................................................................18 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes..............................................19 8. Laeva reisi tulude ja kulude kalkuleerimine..........................................................21 9. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine.....................23 10
..............6 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED.......................................................................................... 8 3.1. Primorsk.............................................................................................. 8 3.2. Rotterdam............................................................................................ 9 4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK............................10 5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL...12 6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES............................................13 7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES......................17 8.LAEVA TULUDE JA KULUDE KALKULEERIMINE.............................................23 9. LAEVAREISI EKSPLUATATSIOONILISTE NÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE................................................................................................... 29 9.1
Ettevalmistused sillal. Järgnevate ettevalmistuste loetelu on võetud kompanii reeglistikust ja on kooskõlastatud ISM-iga (International Safety Management). · Teavitada masinaruumi · Kontrollida gürokompassi kurssi võrreldes seda kaijoonega sadama kaardil ja repiiteritega · Käivitada roolimasin ja testida rooli · Testida autopilooti · Testida roolilaba liikuvust (poordist poordi) · Käivitada radar · Kontrollida sõukruvi sammu indikaatorit · Testida GPS-vastuvõtjat · Testida navigatsioonitulesid · Testida vilet · Panna valmis lipud · Panna valmis kaardid sadamast väljumiseks · Seada töökorda kajalood, kui selleks on vajadus · Panna valmis binoklid · Lülitada sisse VHF raadiotelefonid · Lülitada sisse kaasaskantavad VHF raadiotelefonid ja testida · Panna valmis logiraamat sissekanneteks
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol
14.1. Vahitüürimees, vaatleja ja roolimees 95 14.2. Navigatsioonivahi koosseis 95 14.3. Navigatsioonivahi üleandmine ja vastuvõtmine 96 14.4. Vahitüürimehe kohustused vahi ajal 97 14.5. Laeva navigatsioonivahendite kontroll ja kasutamine 97 14.6. Ettekanded 98 14.7. Kohustused ohutu laevaliikluse tagamiseks 99 14.8. Ankruvaht 100 14.9. Vahimadruse ohutusring 101 15. Laeva süsteemid 102 15.1. Tankid 104 15.2. Tankide jaotusplaan 105 16. Roolikäsklused ja infovahetuse korraldus laevas 106 16.1
asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale) Paakpoordi märk punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane Tüürpoordi märk roheline G, topimärk: koonus, tuli: roheline EELISTATAV LAEVATEE
asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale) Paakpoordi märk punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane Tüürpoordi märk roheline G, topimärk: koonus, tuli: roheline EELISTATAV LAEVATEE
parandatakse kohe. Postprocessing-DGPS tugijaam aga salvestab vead koos kellaaegadega logifaili, mille abil on hiljem võimalik tegelikke mõõtmisi teinud vastuvõtja andmeid enne kasutamist parandada. Samuti peab arvestama, et postprocessing-DGPS tugijaam, kust andmed saadakse, ei tohiks mõõtmiskohast asuda kaugemal kui 200 km. Loomulikult ei tule postprocessing-DGPS kõne alla kiiret reaktsiooni nõudvate ülesannete puhul, näiteks lennu- ja laevaliikluse juhtimisel. Kaardistajatele on see aga täiesti sobiv lahendus ja seejuures online-DGPSist tunduvalt odavam. Lisaks DGPS kohta: DGPS-i eelised : PDOP viga on tunduvalt väiksem kui tüüpiline vea suurus. Ja RMS(ruutkeskmine) viga on väiksem Eestis 2 DGPS tugijaama Narva- jõesuus(töökaugus ~170km) ja Ristnas(200km) .vastuvõtjad on vaja häälestada nende sagedustele. 20. Mis on SBAS ja kuidas see töötab? Space Based Augmentation System SBAS (kosmoses paiknev parandussüsteem)
jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud huvi luua ruumi uutele tuuleparkidele ning samaaegselt ka täiendada merekaitsealasid, mis piirab veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta, mis aitavad kaardistada üksikasjalikult liikluse intensiivsust ning samuti anda olulise panuse mere ruumilise planeerimise jaoks. Lisaks sellele aitab AIS süsteem näha erinevaid lühi-ja pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5 Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu
...........................................................13 4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................15 5 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................................16 2 KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED PSR Primary Surveillance Radar, primaarradar SSR Secondary Surveillance Radar, sekundaarradar ICAO International Civil Aviation Organization, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon MLATMultilateration, multilateratsiooni seire TDOA Time Difference of Arrival, saabumisaegade erinevus ADS-B Automatic Dependent Surveillance-Broadcast, üldsaatega automaatne sõltuv seire
10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul
vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas
10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul
“seelikuna” •teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv – ja ballastmaterjal •eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine •puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 2. Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Eripiirkonnad on: •Vahemeri •Läänemeri (Balti meri) •Must meri •Punane meri •Põhjameri •Mehhiko laht •Kariibi mere piirkond •Antarktika piirkond Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu. 3. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil) Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 4.
teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS - vt. Lisa, Tahvel 2.2. COLREG - vt. Lisa, Tahvel 2.3. MARPOL - vt. Lisa, Tahvel 2.4. LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud (vt Lisa, Tahvel 2.5.)
Liinilaevandus Liinilaevandus on kaupade merevedude teine peamine korraldusviis. Sarnaselt tramplaevadusega1 liinilaevanduse määravad eripära eeskätt veetavad kaubagrupid, kaupade omadused ja kaubapartiide suurus. Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Laevaliini teenuseid kasutab samal ajal enamasti väikeste kaubapartiide vedamiseks palju erinevaid kaubasaatjaid, millest tuleneb ühtlasi vajadus regulaarse laevaliikluse järele. Laevaliini operaatori info liinisadamate, -laevade, sõiduplaanide või -graafikute, liinitariifide jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid
See tankide alaliik on kohane ka toiduainete, taimeõlide, veinide transpordiks. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvelaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: 1. Reisija saab kaasa võtta sõiduauto, 2. Laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge
esindajatega · rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms. Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba-parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon; meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade
(üle 3aasta vanustel) seadmetel. Peab muidugi arvestama, et saadud tulemus kehtib ainult antud kohas ja ajahetkel. Teistes tingimustes (signaal takistatud, satelliitide geomeetria teistsugune) võib näit kujuneda hoopis erinevaks. TULEVIKU PERSPEKTIIVID EASi klastriprojektis osalenud jagavad arvamust, et GPS-jälgimissüsteemist on saamas kohustuslik funktsionaalsus, ilma milleta pole ühel transpordiettevõttel peatselt enam võimalik konkurentsis püsida. Tulevikus jõuab transpordituru infovahetus järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana.
käive aastas oli 200 miljonit krooni. ,,Meile maksis ta 3000 krooni kuus. Tühine investeering," arvas Laus. GPS-tehnoloogiat kasutatakse edukalt kaubakonteineriliinidel Aasias, Euroopas ja Ameerikas. (Pinn 2009a) 2.4. Tuleviku perspektiivid EASi klastriprojektis osalenud jagavad arvamust, et GPS-jälgimissüsteemist on saamas kohustuslik funktsionaalsus, ilma milleta pole ühel transpordiettevõttel peatselt enam võimalik konkurentsis püsida. Tulevikus jõuab transpordituru infovahetus järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana. (Pinn 2009b)
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................
kui karavanis on mitu JM, tuleb need paigutada nii, et koormus nende vahel oleks jaotatud võrdselt ja oleks tagatud kõigile karavani laevadele parimad antud olu-korrast ja nende endi võimalustest tulenevad tingimused liikumiseks; kui juhtival JMl on raskusi jää läbimisega ja ta on sunnitud teatud kohti läbima hoovõtuga, tuleb teine JM paigutada tema taha. Suurimat liikumiskiirust omab karavan, milles laevadevaheline distants on minimaalne. Pika vahemaa korral jõuab kanal eelmise laeva järel kinni tõmbuda ja järgneva laeva liikumine on raskendatud. Praktiliselt hoitavad vahemaad kõiguvad mõnekümnest meetrist kuni mõne kaabeltauni. Ei tohi unustada, et laevadevahelise kauguse vähendamine suurendab nende kokkupõrke ohtu. Nähtavuse halvenemine teeb karavani liikumise eriti keeruliseks. Aitab pidev vahemaa jälgimine radari abil. Laevad lülitavad sisse ka vööri ja ahtrisse paigutatud prozektorid
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
iv) öist taustvalgust, mis tekib kaldatuledest või oma laeva tulede valguse hajumisest; v) tuult, lainetust ja hoovust ning meresõiduohtude lähedust; vi) süvise ja veesügavuse suhet. b) Radarit kasutavatel laevadel lisaks: i) radari omadusi, tõhusust ja piiranguid; ii) radari kasutatavast vaatlusskaalast tulenevaid piiranguid; iii) lainetuse, ilmastiku ja muude häirivate allikate mõju radari avastusvõimele; iv) võimalust, et radar ei pruugi piisaval kaugusel avastada väikesi laevu, jääd või muid ujuvobjekte; v) radariga avastatud laevade arvu, paiknemist ja liikumist; 4 vi) nähtavuse täpsemat hindamist, kasutades radarit läheduses olevate laevade ja muude objektide kauguse määramiseks. Reegel 7. Kokkupõrkeoht a) Laev peab kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevatele oludele ja tingimustele kohaseid
osalema vähemalt kaks eelnevalt instrueeritud inimest. Ei ole lubatud teha pardataguseid ja kõrgustes töid laeva liikumise ajal, välja arvatud avarii olukorras (käigutule pirni vahetamine). Sellistel töödel tuleb kindlasti kasutada taimkiust julgestusliiniga varustatud kaitsevööd. Inimeste tõstmisel kasutatavatel trossidel peab olema 12- kordne tugevusvaru. Enne inimese masti tõstmist tuleb hoiatada vahitüürimeest, et ei pandaks tööle raadiojaam või radar. Radari juurde tuleb asetada silt “Inimene mastis”. Pardataguste tööde tegemise juures peab olema vähemalt 27 m pikkuse liiniga päästerõngas, mis võib olla ka veepinnal. Talasel töötavatel inimestel peavad olema julgestusliiniga kaitsevööd, mis kinnitatakse laeva tekil. Ka töövahendid peavad olema kinnitatud liinidega. Kui madrus asub pootsmani tooliga või tööpaadiga ahtri all, tuleb hoiatada vanemmehaanikut, et juhuslikult ei pöörataks laeva sõukruvi.
Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere veetihedate piki- ja põikvaheseintega (Joon. 3.24) väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Joon. 3.24. Veetihedad vaheseinad Laeva ujuvusvaru peab olema selline, et ühe või ka mitme veetiheda sektsiooni täitumine veega ei vii laeva hukkumisele, kui vesi ei tungi edasi teistesse veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978), määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
b. Otse-segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel mingi muu transpordiliik (raudteetransport, autotransport jne) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) Töökorralduse vormi järgi: a. Liiniveod (Liner Shipping) – Liinilaevandus on selline laevade töökorralduse vorm, mis teenindab põhiliselt väikesepartiilisi kaubavooge ja mida saavutatakse laevade liikluse korraldamisega graafiku või sõiduplaani alusel. b. Ühepoolsed liinid – liini teenindavad ühe riigi laevaomanikele kuuluvad firmad (üks või mitu) c. Kahepoolsed liinid – liini teenindavad kahe või enama riigi laevad d. Trampveod (Tramp Shipping) – mitteregulaarsed veod, kaubad ja veosuunad ei ole püsivad. Kuid põhitunnuseks (primaarseks) on kaubavood, millised põhiliselt (kuid mitte tingimata) koosnevad massikaupadest
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine ..................................................................
elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord.
annaabi.ee 
