Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omakapital, ebitda, võlg, hankijate, käive, võlgnevus, rahavoog, marginaal, puhaskasum, käibekapital, viitab, suhtarvud, osakaalu, return, tootlus, koguvara, ratio, finantsseis, finantsanalüüs, kulusid, varasid, finantsanalüüsi, kasumlikkuse, ärikasum, sularaha, kirjete, kehv, arusaamisel, inimkapitali, üritavad, konkurentsieelis, tegevusegaArvutatakse ettevõtte võimet katta oma lüh saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) * näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma Puhas käibekapital (Net Working Capital) * näitajat nimetatakse ka: töökapital Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaa vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapi
-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali
2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud.
tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks.
Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja. · puhas käibekapital (net working capital) väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast. Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi. Puhas käibekapital = Käibevarad Lühiajalised kohustused Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on etttevõtte likviidsus
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja
c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64 c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12% d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14% e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88% 2010.a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19%
· 2011. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: · 2012. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: ICT Support OÜ äritegevuse rahavoo taseme suhtarvud on nelja aasta lõikes väga head, küündides 2012. aastal 1,95-ni. See viitab sellele, et ettevõttel ei ole mingeid probleeme oma käibevara rahaks muuta ning enda lühiajalisi kohustusi sellega katta. Nendest näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega. 3.5 Puhas käibekapital Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Puhas käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus.
õigeaegselt kustutada. Uuritakse kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1
printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089
majandustulemusi. Analüüsi nimetatakse pikaajalise maksevõime analüüsiks ja see näitab ettevõtte sisemist struktuuri. Suhtarvud näitavad, millistest allikatest on ettevõte oma vahendeid finantseerinud ja kas ta ka jõuab võõrkapitaliga seotud kulutused katta. 3.2.1. Omakapitali osakaal ehk soliidsuskordaja See kordaja näitab, kui suures ulatuses on ettevõtte finantseerimisel kasutatud omakapitali. Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital 11 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine OÜ JLIANHE 2012/2013 Omakapitali osatähtsus: 7143 / 20792 = 0,34 ehk ~35%. 2013/2014 Omakapitali osatähtsus: 8823 / 24326 = 0,36 ehk ~36% 2014/2015 Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38% 2015/2016 Omakapitali osatähtsus: 9683 / 25295 = 0,38 ~38% Ettevõtte omakapitali osatähtsus on suhteliselt stabiilne, kuid siiski kergel tõusuteel. Kui
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
Selle arvnäitaja põhjal saame ülevaate, kuidas on kasutatud ettevõttes käibevahendite finantseerimiseks pikaajalisi allikaid: pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.1 Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused Ettevõtte XXX OÜ puhaskäibekapital: • 2012. aasta 446 877 - 171669 = 275 208 • 2013. aasta 393 696 - 119 800 = 273 896 • 2014. aasta 430 033 - 188 076 = 241 957 XXX OÜ puhas käibekapital on kõigil aastatel positiivne, see tähendab, et ettevõtte likviidsus on hea. Ettevõtte tegevus on stabiilne ning käibevahendite finantseerimiseks ei kasutata pikaajalisi kohustusi üldse; äritegevuse rahavood on tugevad. 1 Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt. 11 4. VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad
Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15 Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4.5 Hankijate võla välde 7 5. Pankrotitestid 2011 aasta kohta 8 5.1 Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8 LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (3.a andmed) 9 LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruann (3.a andmed) 10 LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (3.a andmed) 11 Kokkuvõte 12Sissejuhatus
Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). 3.4.1 Muud nõuded Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar- , ema- ja sidusettevõtjate vastu, kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlga, mis on tekkinud aktsiate ostmisel.
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja
eraldi. Kui selgub, et teatud nõudesumma laekum. on ebatõenäoline (nt. ostjale on saadetud meeldetuletuskiri, millele ei vastata; on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu; ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine jne.), kantakse see summa kuludesse. Meetod ei ole kooskõlas tulude-kulude vastavuse printsiibiga. Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved K ostjate võlg Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu K ebatõenäolised arved 2. Reserveerimismeetod eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele,
(2.2) S FA kus FA põhivarade jääkmaksumus (eurot). 2009. aastal kulus 27 päeva kui 1 põhivara all olev euro tekitas ühe käibeeuro ning järgneval aastal oli päevade arvuks 18. 2011 aastal seevastu antud näitaja tõusis 21 päevani. Debitoorse võlgnevuse käibevälde ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Suhtarvu arvutusvalem on järgmine: (2.3) , kus AR debitoorne võlgnevus (eurot). Estravel AS puhul laekusid nõuded 2009. aastal keskmiselt 3 päeva jooksul, järgneval aastal näitaja langes kolm korda ja 2011. aastal tõusis kahe päevani. Keskmised maksetähtajad jäävad vahemikku 8-10 päeva, mistõttu võib analüüsitava ettevõtte laekuvate nõuete perioodi pidada äärmiselt heaks ning reisibüroo kuulus kõige paremate ettevõtete hulka. Varude käibevälde näitab, mitme päeva jooksul analüüsitavas ajaperioodis varud
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta
Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14.Rahandussuhtarvude grupid ja infoallikad nende arvutamiseks (maksevõime, efektiivsus, kapitali struktuur, rentaablus, turuväärtus) 1. Maksevõimeks e likviidsuseks nim võlgneva ettevõime võimet maksta võlad õigeaegselt - maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital; lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; maksevõime kordaja; maksevalmiduse kordaja. · Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused · Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lüh. ajalised kohustused · Maksevõime kordaja = Raha, lühiajal väärtpaberid, lühiajal nõuded/ lühiajal kohustused · Maksevalmiduse kordaja = raha ja lühiajal väärtpaberid/ lühiajal kohustused 2.Efektiivsuse näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist Indikaatorid: lühiajalise võlgnevuse käibekordaja; raha laekumise periood
kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär) (Rm RF) väljendab seega nn turu riskipreemiat Beeta mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset. Ri = Rf + (Rm-Rf) 6. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood projektide hindamisel (tooge näiteid mis on lisanduv ja mis ei ole lisanduv rahavoog?) Projekti vastuvõtmisel teenib projekt teatud tulu ning see tulu, mis kaasneb projekti vastuvõtmisega võrreldes tagasilükkamisega on lisanduv rahavoog. Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud. Olulised lisanduvad rahavood on vaid need RAHALISED SISSETULEKUD JA VÄLJAMINEKUD mis tekivad projekti vastuvõtmise tagajärjel võrreldes selle tagasilükkamisega Pöördumatud kulud, vältimatud kulud EI OLE lisanduv rahavoog.
Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:
Piiramatu kasutusaeg- maa. Kohustused on laenuks võetud vahendid, need on kolmandate isikute nõuded mille kustutamise eest vastutab ettevõte oma varaga. Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi
KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit ja seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum Müügikäive Raamatupidamisaruandluse analüüs Omakapitali puhasrentaablus (ROE) Return on equity: PUHASKASUM OMAKAPITAL (keskmine) USA-s börsiettev 11-13% Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse otstarbekust. Kui see on madalam laenu- intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata. Raamatupidamisaruandluse analüüs (26) ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates. Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see (maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA)
annaabi.ee 
