sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes  kuulus füüsik ja leiutaja, avastas seaduse kehade veeväljasurvest Ptolemaios  koostas maailmakaardi, tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni 9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon  Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates  Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles  tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu
saj. eKr tegutsenud filosoofide koolkond). Platon tuli välja õpetusega ideedest (kõigi meeleorganitega tajutavate asjade ja nähtuste täiuslikud vasted), mis tema arvates on muutumatud ja reaalsed, samas kui meeltega tajutav maailm on ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad teavad, mis on õige. Täiusliku riigi eesmärk on kasvatada vooruslikke kodanikke. Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate 1 teadmised, süstematiseeris neid ning kujundas nende alusel oma põhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad
kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises. Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika: · Teoreetiline eetika o Metaeetika (uurib tooriate mõisteid ja struktuuri, mis on ,,hea" ja mis ,,halb) o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism  oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
(teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui suuremat vabadust ja heaolu. sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Eetika eesmärk on kujundada Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide õnnelikke ja vooruslikke inimesi, ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei sedalaadi inimesi, kes kujundavad pruugi olla õige islamimaades. 20 õitsvaid ühiskondi. 21 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default
kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel. Ettekirjutusi ei tohi aga lihtsalt niisama teha vaid ainult õigel ajal ja õigel põhjusel, mis tähendab, et inimene võib arendada endas vaid vooruslikke ehk süüta omadusi. Valisin Budismi eetika, sest budism pakub mulle suures pildis huvi ning tahaksin rohkem teada saada nii selle ajaloost, põhjalikumast õpetusest kui ka tavadest ja kommetest.. Referaadis räägin budismi tekkest, tutvustan põhjalikult aluspõhimõtteid ja õpetust ning räägin ka suundadest. BUDISMI EETIKA Ajalugu Kunagi sündis metsasalus poisslaps nimega Siddhartha Gautama, India ja Nepaali piiril asuva kuningriigi prints
ning tuli järeldusele et Hüve on muutumatu ja igavene,kuna põhineb igavestel ja muutumatutel idedeedel. Ideed olid muutumatud ja reaalsed.Arvas et riik põhineb hüvel, peab olema muutumatu ja täiuslik. Hüve idee mõistmine teeb Platoni meelest võimalikuks tõelise voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk.Aristotelese õpetaja. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. 3ühiskondlikku klassi. Ideaalne riik kasvatab vooruslikke kodanikke. Hindas sparta riigikorda ARISTOTELES- Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust. Loogika vallas kujundas ta välja õpetuse sellest, kuidas tuletada eeldusest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi.Ta ei pidanud õigeks platoni ideeõpetusi.Ta arvas et platon tegi vea pidades ideid asjade täieslikeks algpõhjusteks. Tema arvates on ideed omaduste kogumid, mis seovad ühte erinevaid samalaadseid asju
Platon *hüve ja voorus on midagi püsivat Âsama mis Sokratesel. * riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. *ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. *Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. *Tublimatest kasvatagu sõjamehed *Võimekad naised väiksid pääseda filosoofide hulka
sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofis saavad riigi etteotsa. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. Tublidest ja arukamatest kasvatatagu sõjamehed ja kõige arukamatest filosoofid-valitsejad. Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja
Äärmused- liiga palju, liiga vähe Nt. hirmu tekitatud äärmused on hulljulgus ja argus, parim seal vahel on vaprus. Tuleb leida kuldne kekstee. Iga inimese keskmine ei ole voorus, vaid arenenud, täiusliku, intelligentse inimese keskmine on. See ei tähenda, et tugevad tunded tuleb kõrvale heita, nt tavaliselt on vooruseks viha tagasihoidmine, kurjuse juuresolekul on vooruseks viha väljaelamine. Voorused on omandatud mitte sünnipärased. Inimene muutub vooruslikuks kui ta harjub tegema vooruslikke tegusid. Selleks, et voorused välja kujuneksid on vaja ka tarkuse väljakujunemist. Phronesis- praktiline tarkus Suurim hüve on õnn. Õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täieliku ja vaba teostusega. Täiuslikkus on see, kui miski täidab talle omast eesmärki- igal asjal on oma eesmärk. Inimese eesmärk on olla õnnelik.
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida)
Riiki valitsesid vöhikud ja demokraatlik riik polnud vooruslik. Sokrates oli kuulekas kodanik, kuid mitte köik öpilased. Aasta 339 eKr süüdistati teda noorsoo rikkumises ning möisteti surma. Sokratese öpilane Platon, kes löi Ateena lähistele filosoofiakooli  Akadeemia, kirjutas nii enda kui ka oma öpetaja mötted üles dialoogidena  filosoofide möttevahetustena. Hüve idee möistmine oli Platoni veendumuse kohaselt filosoofia ülim eesmärk. Ideaalse riigi eesmärk oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et just nemad ja ainult nemad pääseksid riigi etteotsa. Reaalsetest riikidest ideaalile köige lähedasemaks Spartat. Platoni öpilane Aristoteles öppis Akadeemias ning hiljem asutas linnalähedases Lykeioni (=lütseum) gümnaasionis oma kooli. Tal oli erakordselt lai silmaring, käsitles köiki valdkondi, kus ta vöttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstemateeris need ja kujundas nende alusel omaenese pöhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad
Prohvet Muhamed andis õiguse meestele naisi karistada, kui naised ei elanud korra kohaselt. Samas vaatamata kõigele, andsid ka islamimaailma mehed endale aru, missugust jõudu naine endast võib kujutada, nagu on kirjas ''Tuhandes ühes öös'': ,, Kui paljusid rikkaid on naisterahvad vaeseks teinud ja kui paljusid vägevaid on nad alandusse viinud ja kui paljusid suurelisi oma teenriteks teinud! Naisterahvad võrgutavad tarku, tõmbavad häbisse vooruslikke ja laostavad rikkaid, ja nad teevad õnnelikud õnnetuteks, aga ikkagi on arukad nendesse arutult armunud ja peavad neist lugu ega arva seda õnnetuseks või alanduseks. Kui palju orjasid on nende pärast oma peremehe käsust üle astunud ja oma ema-isa pahameele ära teeninud, ja kõik sellepärast, et arm on südames võimust võtnud. Kas sina, vaeseke, siis ei tea, et naisterahvastele ehitatakse lossisid, ja kui nad lossikambris on, tõmmatakse
klassid  oligarhia või monarhia põhimõtteliselt. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde, nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama. Demokraatia annab alati demagoogidele võimaluse türanniaks (Hitleri Saksamaa). Aristotelese arvates ei tohiks olla poliitilist võrdsust, kui eksisteerib reaalne ebavõrdsus. Kui leidub üks väga vooruslik peaks olema monarhia (halval juhul aga türannia), kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia), kui ei ole suuri klassi vahesid, siis demokraatia ja oligarhia segu, halvemal juhul vaid demokraatia. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3.Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Justinianuse koodeksist  kuningas on jumala poolt seatud valitsema, et tagada rahu, vastutab ainult jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes, ta kehastab ja tagab vooruseid
heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla
Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad: 1) Tagajärje eetika  parem tagajärg on eetilisem. 2) Kohuse-eetika  vaadatakse tegu, mitte tagajärge 3) Vooruseetika  tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism: Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon, moraal, kombed ja etikett. Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism  oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe
saj. eKr tegutsenud filo- soofide koolkond). Platon tuli välja õpetusega ideedest (kõigi meeleorganitega tajutavate asjade ja nähtuste täiuslikud vasted), mis tema arvates on muutumatud ja reaalsed, samas kui meeltega tajutav maailm on idee- de muutlik ja ebatäiuslik koopia. Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad teavad, mis on õige. Täiusliku riigi eesmärk on kasvatada vooruslikke kodanikke. Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maa- ilmakorra üldisi põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ning kujundas nende alusel oma põhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Väga olulised olid Aristotelese saavutused
Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta. On võimalik, et just keele uurimine on viinud Aristotelese kategooriate eristamiseni. Mõistetel on oma kategooria; mõtlemisel, keelel ja oleval. Õpetus keskteest Kui vooruslikuks saadakse vooruslikke tegusid tehes, siis kes on see, kes ütleb, millal mingi tegu seda on? Voorus on teatud oskus. Kui seda õpitakse tegutsedes, on vaja hoolitseda selle eest, et moraaliharjutused järgiksid harjutustele omaseid põhimõtteid. Midagi ei tohi olla ülearu ega midagi liiga vähe. Voorused saavad loomult kannatada kui midagi on liiga palju või vähe. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse. Mõistus peab otsima keskpaiga
Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada)  nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja Ânormid.
maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnn on mingis mõttes subjektiivne. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 1. meelelised  neid peab olema mõõdukalt 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud  näeme ennast kõrvalt, teistele suunatud tunded, millest oleme toime pannud vooruslikke tegusid. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Oluline on puhas südametunnistus; vooruslikud teod. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud  eneseimetlus, uhkus, mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. On valmis hävitama oma eesmärkide nimel
põliste riigikorralduse vahel. Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid. Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas.
põliste riigikorralduse vahel. Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid. Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas.
Paljud peavad teda silmapaistvaimaks kreeka lüürikuks. Võitjate ülistamisega saavutas see suursugust päritolu poeet  ta pärines Delphi aristokraatlikust preestrisuguvõsast  juba eluajal sellise kuulsuse, et ei suutnud täita kõiki pidulike luuleteoste tellimusi, mida kogu kreeka maailmast talle pidevalt laekus. Pindarose meelest oli võit spordivõistlusel märk jumalate poolt osaks langenud soosingust. Kuid et jumalad soosivad üksnes tublisid ja vooruslikke, siis näitab võit, et tegu on mitte ainult eduka, vaid ka moraalselt täiusliku inimesega. Spordivõistluste võitjate näol ülistas Pindaros aristokraatlikku ettekujutust inimlikust täiusest. Filosoofia ja tedusliku maailmavaate sünd Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Sellise vaatekoha järgi on maailmas aset leidev peamiselt jumaliku tahte ja erinevate jumalate vastasmängu tulemus
Paljud peavad teda silmapaistvaimaks kreeka lüürikuks. Võitjate ülistamisega saavutas see suursugust päritolu poeet  ta pärines Delphi aristokraatlikust preestrisuguvõsast  juba eluajal sellise kuulsuse, et ei suutnud täita kõiki pidulike luuleteoste tellimusi, mida kogu kreeka maailmast talle pidevalt laekus. Pindarose meelest oli võit spordivõistlusel märk jumalate poolt osaks langenud soosingust. Kuid et jumalad soosivad üksnes tublisid ja vooruslikke, siis näitab võit, et tegu on mitte ainult eduka, vaid ka moraalselt täiusliku inimesega. Spordivõistluste võitjate näol ülistas Pindaros aristokraatlikku ettekujutust inimlikust täiusest. Filosoofia ja tedusliku maailmavaate sünd Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Sellise vaatekoha järgi on maailmas aset leidev peamiselt jumaliku tahte ja erinevate jumalate vastasmängu tulemus
13 Romaanid. "Galatea" Oma 65 tegelasega, arvukate põimuvate süzeeliinidega, tegelaste pikkade jutustustega - mis koguni domineerivad vahetu stseeni ja seikluse üle -, kirjadega ja unenägudega, armastuse analüüsiga nii proosas kui ka värssides on "Galatea" lõpetamatagi kujul igati mahukas teos. Arkaadiaks on siin luht Tajo jõe ääres, kus seltskond kõigiti vooruslikke neide ja noormehi karja hoiab. Siitsealt koguneb põgusaid märke ajast: vihjatakse käimasolevatele lahingutele türklastega; nümf Kalliope annab ülevaate kaasaegsest (s.o. XVI sajandi) luulest. Mõnes episoodis ei puudu paralleelid Cervantese eluga.Ent ei kari ega meri, lahingud, vanadus ega surm ole tähtsad seal, kus kannatatakse ja elatakse üksnes armastuse pärast. Armastuse analüüs tiheneb eriti 4. raamatus: vastusena Leniole, kes armastust
täide. Farsa oli kanooniline tekst. Ilmselt levis pärast 12. sajandit see ka teatud teatrietendusteni. Farsi sisuline külg: kas farss naeruvääristas või imetles pahesid? Kas see oli moraali poolt või vastu? Farsi aluseks ikkagi kristlikud ideaalid. Farssides on näha püüdu igas inimeses leida midagi halba  tegeleb nagu inimese langenud loomusega. Tihtipeale muutub see sooviks määrida ükspuha mis voorus  ei ole olemas vooruslikke inimesi. Omane on kibestumus. Totaalne mitteuskumine inimesse, võimesse teha head jne. Kelmuse ülistamine. Iga kelmi kohta tuleb veel suurem kelm, igast petturist on keegi veel osavam. Kõik on kõigiga sõjajalal. See on andnud põhjust oletada, et farss kujutab tegelikult põrgureaalsust  põrgu on koht, kus puudub totaalselt armastus. Valitseb egoism. Keskaeg armastas ääretult vastandeid. Keskaeg mõtleski vastandites. Teisest küljest farsile mõju avaldanud ka karneval
võimalik näha, kuulda, tunda  nende olemust võis tabada mõistuse abil; kõige olulisem oli hüve idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud, mida mõistmata polnud vooruslik käitumine võimalik; hüve idee mõistmine  filosoofia ülim eesmärk; riigikorraldus pidi põhinema voorusel, riiki võisid juhtida need, kes said hüve ideest aru  filosoofid; ideaalne riik  eesmärk kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et nad juhiksid riiki, tuli eraldada võimekad vähem võimekatest, viimased tegid tööd; kõige lähedasem Sparta Aristoteles  Platoni õpilane, käis Akadeemias, asutas Ateena lähedal olevas Lykeioni gümnaasionis oma kooli; lai silmaring; võttis kokku eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid, kujundas nende põhjal oma seisukohad; saavutused loogika vallas  õpetus selle kohta, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes
Hüve idee mõistmine teeb Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Täiuslikku riigikorda suudavad aga ette kujutada ainult need, kes filosofeerimise kaudu mõistavad, mis on tõeliselt hüveline. See on aga jõukohane ainult filosoofidele. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikKE ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. Tublimatest ja vooruslikumatest kasvatagu sõjamehed ja kõige arukamatest filosoofid-valitsejad. Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Ka luule ja muusika olgu vooruslikud. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada
Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. 2. Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused  riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid)
 rangelt eristunud klassid. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde: nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama. Demokraatia annab alati demagoogidele võimaluse türanniaks (Hitleri Saksamaa) . Aristoteles: ei tohi olla poliitilist võrdsust, kui eksisteerib reaalne ebavõrdsus. Kui leidub üks väga vooruslik, peaks olema monarhia (halval juhul türannia). Kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia). Kui pole suuri klassivahesid, siis politeia e demokraatia+oligarhia, halvemal juhul demokraatia üksi. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks: jumal on seadnud kuninga valitsema, et tagada rahu, kuningas vastutab vaid jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes - kehastab ja tagab vooruseid.
Kõikidel asjadel on oma juhtiv organ nii nagu keha juhib südant, hinge juhib mõistus, Jumal juhib universumit, ühiskonnas peab olema juht. Analoogiad: · süda juhib keha · mõistus juhib hinge · Jumal juhib universumit Aquino Thomas türanniast · Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). · ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Türann toetub ebavooruslikele inimestele ega salli vooruslikke inimesi. Henry VIII kui türann, teda häiris T. More, kes tuletas pidevalt meelde, et kuningas ja tema alamad on ebavooruslikud. · külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu · ent Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel · Käsiraamatud 13.-16. sajandil: "Valitsejapeeglid"
15 ja mitte millestki muust tingitult. Töö ei ole õnn, töö eesmärk on saavutada jõudeaega, õnn on jõudeajas nauditavas. Nii nagu sõja eesmärgiks on rahu, on töö eesmärgiks nautida saavutatut... Moraalne voorus hõlmab ka tahtlikku valikut ning on suunatud kahe äärmuse vahel asuva keskmise järgimisele. Vooruslikke tegusid tehakse nende endi pärast, mitte tagajärgede pärast. Utilitaarset, omakasust lähtuvat moraalikäsitlust Aristotelesel ei ole. ,,Loomutäius on seega seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud  loomutäius  liialdus  puudus) Hirm - vaprus  argus  hulljulgus
pürgida neile omase vooruse juurde ja teha neid inimesi headeks. Alama vooruseks seejuures on olla hästi alluv selle suhtes, mis teda reguleerib. Seadusandjad teevad inimesi seaduste läbi headeks, sest nii harjuvad inimesed käituma vooruslikult. Vooruslik inimene alistub seadustele, aga seadustele kuuletutakse ka karistusehirmu pärast. Inimene ei saa olla hea, kui ta ei sobitu üldisesse hüvesse, heasse. Üldine hea eeldab vooruslikke kodanikke. Valitseja voorus on ülem hea inimese omast. Neli õigust. Inimühiskonna valitsemine toimub vastavalt samadele põhimõtetele, mis toimivad kogu universumis. Nii looduses kui ühiskonnas valitsevad põhjused ja eesmärgid. Neli seadust on 4 mõistuse erinevat vormi, mis ilmutavad end neljal kosmilise reaalsuse tasandil, kuid jäävad üheks mõistuseks. Need on Igavene, Looduslik, Jumalik ja Inimlik õigus. Igavene õigus on Jumala mõistus, mis valitseb kogu universumi.
annaabi.ee 
