Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Voltaire "Zadig" ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
voltaire, zadig, filosoof, zadigi, õiglusik, jutust, institutsioon, maailmakord, tervikuna, vangla, teemasid, valgustusajastul, orjus, saatuse, arutle, vooruslikkus, sügissemester, maailmakirjandus, ajaloolane, francois, arouet, bastille, vanglas, innustus, shakespeare, tõsisem, käsul, kommete, riigipeade, skeptiline, ratsionalism, vaen, salajaSISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED..............................................................................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS".......................................................................................................................5 ,,MIKROMEGAS".....................................................................................................
Teosed "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem.
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja
ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi.
2. Usk loomulikku inimesse. Looduse ees on inimesed võrdsed ning kõigile tuleb anda võrdsed õigused end arendada ja tõestada. 3. Demokraatlike ideede levik ning sõnavabadus 4. Kiriku mõju vähenemine 5. Teaduste areng. 6. Võim ja valitseja pidi valgustatud olema. 7. Teateri abil toodi inimestele valgustuslikku kunsti. Autorid · Goethe (Saksamaa) · Lessing (Saksamaa) · Defoe (Inglismaa) · Rousseau (Prantsusmaa) · Voltaire (Prantsusmaa) · Mis olid Rousseau´ ja Voltaire´i olulisemad teosed? (Sotsiaalne ideaal: Voltaire valgustatud monarhia (mõistuslikkus); Rousseau vabariik (tundelisus, looduslähedus,sentimentaalsus) Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Klassitsistlik luule Pooldas seisukohta et inimene Näidendid (tragöödia, komöödia) sünnib puhta lehena
Öeldakse, et see on vaba maailm. Kuid miskipärast tunnevad ikka paljud inimesed ennast ahistatu ja kohustatuna. Tihtipeale rõhuvad meid reeglid ja piirangud. Mingil määral on need meie endi loodud. See aga ei tähenda, et me peaksime neisse takerduma. Tuleb vaadata ringi ja leida teisi võimalusi, et ei tekiks ahistatu tunnet. Igaühel on oluline teada, kas tema elu juhib inimene ise või hoopis tumedad mõtted, mis muudavad ta elu süngeks. Saksa filosoof A. Schopenhauer on öelnud, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. See ongi suurim viga, mida inimene teha saab. Ta ei mõtle selle peale, mida väärtustada, mille eest olla tänulik või mille eest ennast kiita. Me ju ei täna igapäevaselt üht või teist inimest lihtsalt selle eest, et ta on meie jaoks alati olemas, sest me peame seda täiesti normaalseks. Armastus on aga emotsioonidest suurim
"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud. Semire abiellus Zadig'i vaenlase Orcaniga. Zadig otsustas abielluda Azora'ga. Mõne aja pärast aga oli ta sunnitud Azora ära saatma, sest elu temaga oli muutunud võimatuks. Zadig otsustas õnne otsida looduse uurimises.
Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus, tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus. Tsitaadid: ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks" ,,Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." ,,Suunajaks on juhus ainult, mitte etteseatud tee." ,,Õilsaim mees on see, kes appi minnes kõike valmis andma on." ,,Kõige jaoks on õige aeg" ,,Zadig" Voltaire (november 1694 Pariis-mai 1778) Teos räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, ahnust, tühiseid kirgi ja väiklust. Samas avaldub raamatus ka Voltaire'i optimism läbi Zadigi positiivse suhtumise läbielatud juhtumistesse, näiteks väljendiga ,,Mis siis ikka! Ei maksa meelt heita! Võib-olla lõpeb kõik veel hästi." Peategelased: Zadig, Setoc, Astarte, Azora, Cador, Semire. Tegevuspaik: Babüloonia
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena
Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks
Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2
Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga.Esikohal oli proosakirjandus. 3.Voltaire,tema looming ja vaated. Prantsuse filosoof ja ajaloolane VOLTAIRE oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Sündis Pariisis. Oli kaks korda Bastille' vanglas ja saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Elas mõned aastad Inglismaal, kus innustus Shakespeare'ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734) vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja heideti Bastille'sse, raamat põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul "kui religiooni ja
kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli
Tegelaste võrdlus Ma valisin võrdluseks tegelased nagu Faust, Hamlet, Zadig ja Sganarelle teosest ,,Arst vastu tahtmist". Mu valik oli selline kuna nad kõik on teoste peategelased ning nende tegevus oli teostes kõige rohkem välja toodud. Võrdlen siis nende meeste väärtushinnanguid ning seda, kuidas need mõjutasid tegelaste käitumist. Esiteks siis mees nimega Faust. Faust oli inimene, kes jäi alati oma põhimõtetele kindlaks. Ta tahtis elus eelkõige õppida ja areneda. Sellepärast ta väärtustaski teose
Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi
Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust
Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus
kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand) Valgustuse all on hakatud mõistma vaimset liikumist, mis kujunes Lääne Euroopas, eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele. Valgustusajastu tegevust iseloomustab mitmekülgsus. Denis Didero . Väliselt kõige tagasihoidlikum. Tema põhienergi kulus suure valgustusliku ,,Entsüklopeedia" koostamisele.ilukirjandusliku tööd pidas ta meelelahutuseks ega rutanu seda avaldama
õnnetu, kuna tema raha on kadunud. ,,Iga sekt, ükskõik milline see ka ei oleks on kahtlase ja vale segu" (Voltaire, 1986; 359) Kalvinistid, molinistid, papisid jne - kõik need pole muud kui üksteisega sõjajalal olijate nimetused, kuigi nad ühiskonnale soovivad head. Kui tõde on ilmne siis ei sa tekkida erakondi ega fraktsioone. Nõnda siis on õige see, milles nad kõik on ühel meelel, süsteemida aga, milles nad üksteisest erinevad on järelikult valed. Voltaire mõttekäik on ka minu arusaamine sellest, sest on fakte, mille üle üldse ei hakatagi vaidlema ja need faktid, mis panevad mõtlema, neile ei olegi maailmas ei õiget ega valet, on vaid arvamused. ,,Kuna inimestele on antud võime täiustada kõike, mida loodus neile kingib, siis on nad täiustanud ka armastust." (Voltaire, 1986; 51) Puhtus ja enda eest hoolitsemine, muutes ihunaha õrnemaks, suurendab mõnutunnet
2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Kuna valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele, siis jõudis luule suur areng alles sajandi lõpus.
Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. · Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust, seega olid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine need hoovad, mis pidid kindlustama õnneliku elu. · Esikohal: proosa, filosoofiline romaan või jutustus, draama, luule 5. Voltaire prantslasest valgustuskirjanik · "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. · ,,Candide ehk optimism" rüütli- ja seiklusromaani paroodia. Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse olukordadesse ning saab tunda elu kibedust
GOETHE ,,NOORE WERTHERI KANNATUSED" 27 APRILL Defoe esmaspäevaks Voltaire (1694-1778) Voltaire, kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kuulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Ühelt poolt oli Voltaire teadlane filosoof, ajaloolane, kirjandusteoreetik, Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist, poliitik, oraator. Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust. Voltaire´i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire tuntuim filosoofiline jutustus ,,Zadig ehk Saatus" koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee
Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon kes oli vähegi aristokraat, löödi maha. Juba varem olid tekkinud vastuolud.
"Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. Voltaire (Francois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti
kokkupõrked. ¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu. ¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele.
Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud
Parim võimalikest maailmadest? Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei saagi tunda m
........................................................................................................... 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:................................................................................................ 4 Prantsusmaa valgustus:............................................................................................ 4 Voltaire:..................................................................................................................... 4 Charles Louis de Montesquieu:................................................................................. 5 Jean Jacques Rousseau:............................................................................................. 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos..............................................................6 Kokkuvõtte.............
käske ja keelde sõduritele. Kaevates oma rumalusega iseendale hauda, kannatavad paraku sõjaterritooriumil ka süütud inimesed. ,,Mõistjaid ja mõtlejaid on väike arv inimesi, kellest ka väga vähe lugu peetakse," nii oli see valgustusajal ning kipub olema ka tänapäeval. Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: ,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb." Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi. Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised
empirism ehk meeleorganite tähtsust rõhutav koolkond 17. Millist Jumala tõestust Descartes pooldas? V: ontoloogilist Jumala tõestust 18. Milles seisneb ontoloogiline Jumala tõestus? V: kuna inimese mõistuses on olemas täiusliku olendi idee, siis tõestab see Jumala olemist 19. Kas inimesel on kaasasündinud ideed, mis pole temaase jõudnud meeleorganite kaudu? V: jah 20. Millised 2 substantsi on olemas Descartes'i arvates? V: vaim ja keha Voltaire (1694-1778) 1. Kus Voltaire sündis? Mis oli Voltaire'i õige perekonnanimi? V: Pariisis, õige perekonnanimi oli Arouet 2. Kes oli Voltaire'i isa ametilt? V: notar 3. Kus koolis Voltaire' õppis? V: jesuiitide kolleegiumis 4. Miks sattus Voltaire Bastille'i kindlusvanglasse? V: sarkastiliste pamflettide tõttu 5. Millise 2 filosoofi teostega tegi Voltaire tutvust, kui ta viibis Inglismaal pagenduses? V: Isaac Newtoni ja John Locke'i teostega 6. Millised olid Voltaire'i usulised vaated
Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Arvatakse, et valgustus on kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse ka valgussajandiks. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks
4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees.
levik, humanism ning rahulolematus feodaalkorraga. Mida rohkem oli rahval võimalik haridust omandada, seda rohkem hakati analüüsima ning kahtlema kiriku tegevuses. Mida haritumaks inimene sai, seda rohkem uskus ta mõistusesse, seda kriitilisemalt ta asju analüüsis ning seda olulisem oli talle vabadus. Lõpuks hüljati ka autoriteedid ning traditsioonid. Oluliseks isikuks oli Inglismaa ajaloolane, matemaatik ning filosoof, Thomas Hobbs, kes väitis, et kuningavõim ei lähtu Jumalast. Tema meelest oli õige koondada kõik võimud ühe monarhi kätte, et ei valitseks kaos ehk "kõikide sõda kõigi vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepingu, millega seejärel oma vabadus valitsejale ohverdatigi. Seda teooriat arendas edasi John Locke, kelle meelest tekkis ühiskonnas vaenulikkus alles siis, kui põlluharimisele üle minnes inimeste vaheline varanduslik ebavõrdsus kasvas
annaabi.ee 
