Ooperi "Rinaldo" retsensioon (0)

Muusika retsensioon
Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel , kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal - kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik , Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester . Esitati peamiselt orkestrimuusikat.
Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja lavapealne tegevus sellele alla ei jäänud. Kõrva poolt kergesti eristatav oli klavessiin , mille kõla on heas mõttes eripärane. “Rinaldo” jooksul tuli ette hulgaliselt aariaid, millega Estonia näitetrupp suurepäraselt hakkama sai. Palal polnud negatiivseid külgi. Kõik kanti ettevalmistatult ette. Veidi ootamatu oli see, et mehe osa täitis naine, aga ju oli nii parem. Lavakujunduses oli kasutatud gigantseid malelaudu märkimaks sõda ja selle strateegilisust. Kostüümid käisid tollase aja ja oluga kaasas.
Üldplaanis jäin kõigega rahule. Näitlejate töö oli usutav ja hea, millegi katastroofilisega keegi hakkama ei saanud, orkester oli tasemel, lavakujundus, kostüümid, eriefektid olid paigas, seega olen õnnelik, et läksin seda kuulama ja kõik sujus. Kuna varasem kogemus ooperiga on kesine ning eelmist korda ei mäletagi, ei oska ma võrdlusmomenti luua, aga tuginedes omadele ootustele ja lootustele oli kõik nii nagu ette kujutasin . Oleksin tahtnud näitlejate kohta brošüürist rohkem teada saada, aga eks see on internetist uuritav. Esinejatele ja korraldajatele etteheiteid mul ei ole.