1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse,
enesekontrolli - destruktiivsete emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine; usaldusväärsust - kindlate aususe ja meelepuhtuse standardite omamine ja säilitamine; kohusetunnet - vastutust oma toimingute eest, kõige eest, mida teed; kohanemisvõimet - paindlikkust muutuste käsitlemisel; innovatsiooni võime leida tõhusamaid viise ülesannete täitmiseks ja võime tunda end mugavalt muutuste protsessis ja kokkupuutes uue informatsiooniga. 47. Võim ja mõjuvõim Võimu mõju Inimesed, kes omavad enam võimu kasutavad erinevaid mõjutamise taktikaid Võimu omavatel inimestel on kalduvus enam kasutada jäiku mõjutamise tehnikaid Võimu omavad inimesed, kes kasutavad jäiku mõjutamise taktikaid enamasti alahindavad teisi inimesi 22 48. Võimu areng 49. Juhi võimubaasid ja mõjuvõimu allikad Võimu allikad on järgmised: 1
Juhtimise kontrolltöö kokkuvõte Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisatsiooni kõige suurem vara, väärtus ja jõud peitub temasse kuuluvates inimestes. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Juhtimise ülesanded -
Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võibolla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Hea juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele. Hea juht pöörab tähelepanu nii tootmisele, kui ka inimestele. Halb juht on autokraatne, tema peamiseks relvaks on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. 6. Mida tähendab tippjuhtimine, keskjuhtimine, esmasjuhtimine? Tippjuhtimine – strateegiline tasand - on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskjuhtimine – taktikaline tasand - on tegelemine strateegiast lahtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpoolsaavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on enamasti spetsialistide tegevuse suunamine.
Töö motivatsiooni aitavad selle teooria järgi tõsta kolm psühholoogiliselt olulist näitajat: töötaja tunneb oma tööd olulisena, töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest; töötaja teab oma pingutuste tulemust. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 4. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal kompleksus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtne struktuur võib olla diferentseeritud või diferentseerimata. Lihtsa diferentseerimata struktuuriga organisatsioonides teevad osad (üksused) koos ühte asja. Selline strukuur on omane noortele organisatsioonidele,
1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Peamiseks mõtteks on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Vähemalt 4 koostisosa: Inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osi. (Eesmärkide saavutamise keskkond). Eesmärgiks on anda tulemuse,
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Renita Roosileht PS-1-E-Q-pai MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS Referaat Paide 2008 SISUKORD 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM................................................................................. 4 1.1. Mis on motivatsioon .............................................................................................................................................4 1.2. Juhi roll motiveerimisel .............................................................................................................................................5 1.3. Ametinimetuse osatähtsus............................................................................................5 1.4. Staatuse sümbolid........................................................................................................ 6 1.5. Mo
strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine. 11. Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all? a. See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13
analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
Kasvab initsiatiiv ja pühendumus. Head tegijad ei lahku nii kergesti ettevõttest. Võtmetegijate lahkumise korral on neile mantlipärija ettevõtte seest olemas. Inimestega seotud kulud on põhjendatud ja asjakohaselt diferentseeritud. Juhtimisotsuseid on kergem teha, kuna on infot, millele toetuda. Talendijuhtimise põhimõtted Kõigi jaoks pole ühtset toimivat mudelit, kuna iga organisatsioon on unikaalne. Keskendutakse nii tulude tõstmisele kui kulude juhtimisele. Lähtub ettevõtte strateegiast ja eesmärkidest: mida on vaja ära teha, missuguseid inimesi selleks vaja on, kuidas neid inimesi motiveerida panustama. Süsteem on diferentseeriv –diferentseeritakse nii ametikohad kui inimeste sooritus ja tasu. Kuna talente on vähe, siis tuleb paljuski olemasolevatega hakkama saada. Seetõttu peab eriti
Tõepoolest, võim inimeste üle on läbinud pika arengutee, selle esimesed ilmingud ulatuvad kaugete aastatuhandete taha, mil inimühiskond alles tekkis. Võim käib inimestega kaasas tema sotsiaalse arengu esimestest sammudest peale, võimu poliitilised metaformoosid on asetanud oma pitseri inimkonna kogu ajaloole ja seda eriti klassiühiskonna perioodil, kaasaarvatud nüüdisaeg (4:5). Inimesed ei tohiks teada võimust vähem kui teistest ühiskonna nähtustest. Pealiskaudselt vaadates näib kõik üsna lihtne, on ju jutt elementaarsusest nagu inimeste allumine ühiskonna standartitele, ülemusele töökohas jne. Arusaamatu on aga see, et inimesed alluvad võimule ka siis, kui neil puudub selleks vähimgi soov, alluvad tihtipeale omaenda huvide ja tahte kiuste (4:6). Enamasti ei suuda me taluda teadmist, et meil puudub inimeste ja sündmuste üle võim- ning ennast abituna tundes oleme õnnetud
Kokkuvõte Juhi juhtimisstiil kujuneb välja erinevate võimuliikide kasutamise ja kombineerimise tulemusena. Ühte ja ainuõiget kombinatsiooni olemas ei ole, kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja inimestest. Juhi edukuse määrab oskus kasutada õiget võimuliikide vahekorda õiges olukorras. Kasutatud kirjandus Anu Virovere, Ruth Alas ,Jaana Liigand (2005) EBS Organisatsioonikäitumise käsiraamat, Kirjastus Külim
selliste tingimuste loomine, et nad tahaksid ise oma probleeme lahendada ja kanda vastutust oma töö õigesti tegemise eest (Belasco, Stayer 2001). 15 1.5.3 Võim ja delegeerimine Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Selleks, et liider olla, peab omama võimu ning staatust. Juhtide mõjuvõim põhineb enamasti nende ametlikul positsioonil, liidrite mõjuvõim põhineb nende autoriteedil. Võim on organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutsema (Türk 2001). Autoriteet on isiksuse võime mõjutada teiste inimeste tegutsemist ja otsustamist. Liidri mõjuvõim on eestvedamine üks olulisemaid eeldusi. See määrab juhi tõhususe. Võimu võib jagada ametlikuks ja mitteametlikuks. Ametlik võim kaasneb
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
sõltub konkreetsest olukorrast ja inimestest.. Juhi edukuse määrab oskus kasutada õiget võimuliikide vahekorda õiges olukorras. Võimu omandamiseks võib liider valida kolme strateegia vahel. Positsioonist tulenevale võimule pürgimine. Sellisel juhul käitub liider ennastkehtestavalt, autoriteetselt või ähvadavalt ning inimesed tunnetavad, et nad peavad alluma. Saadav mõju on lühiajaline. Veenmisel põhinev strateegia johtub isiksusest tulenevast võimust. Veenmisel kasutatakse arvnäitajaid, rõhutakse vajadustele ja väärtustele. Liider otsib toetust oma seisukohtadele. Mõju on pikaajalisem. Vastastikusel mõjutamisel põhinev strateegia. Aluseks on väärtuste vahetamine ja ühistest huvidest lähtuvate lahenduste otsimine. Selline lähenemine loob soodsa sisekliima ja eeldused soovitud käitumiseks. Levinud on läbirääkimised, volitamine ja muud moodused töötajate kaasatõmbamiseks.
Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kogu ühiskonnale. Eetika
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu- alluvad tajuvad et juhil on ressursse kas edutamiseks, palgatõusuks, parematele tingimustele viimiseks. Mõju tekib kui juht oskab näidata et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. • Karistus- inimeses tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi kui nad ei allu. • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus- liidril on suuremad teadmises org-i tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita • Karismaatilisus- tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgnejatele, teamga tahetakse sarnaneda ja suhelda. 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab
loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt vms) 10) Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. 11) Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja –meetodeid.
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
JUHTIMISE ALUSED Riina Rohelaan 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди
4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit.
Tallinna Majanduskool Essee teemal ,,Milline on edukas juht ja juhtimine" Igor-Kristian Tuisk Tu1752 Tänapäeval raske kirjeldada milline on edukas juht ja kuidas ta peab juhtima, sest kriteeriumid meie ajal on väga erinevad. Erinevatel aegadel on erinevates organisatsioonides olnud edukaid, erinevate juhtimisstiilidega juhte. Kuid vaieldamatult iseloomustab neid kõiki võimu oskuslik kasutamine. Tavateadvuses on sõnal "võim" negatiivne alatoon. See seostub jõuga ja õigusega kehtestada meile makse, meid kontrollida, eksimuste korral meid trahvida jne. See on aga üks võimu neljast alaliigist, mida nimetatakse struktuurseks võimuks. Organisatsiooni seisukohast tähendab see juhi jaoks vajalikke õigusi, et kontrollida ja juhtida keskkonda, milles tema organisatsioon tegutseb ning mis on seotud raha ja teiste ressursside kasutamisega. Juhti, kes kasutab struktuurs
40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? 1. Reaalne ja põhjendatud 2. Tehtud VOLITATUD isiku poolt 3. KOOSKÕLASTATUD kõikide lülidega 4. Tehtud ÕIGEAEGSELT 5. PAINDLIK ehk saab korrektuure teha 6. lihtne loogiline, täpne asjalik 7. TÄPSELT ADRESSEERITUD, peab olema näidatud tätja, tähtaeg, vastutusvaldkonnad 41. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Inimese võime mõjutada mingeid nähtuseid ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. 1. Ametlik mõjuvõim - kaasneb tööpositsiooniga 2. Mitteametlik mõjuvõim - tuleneb isiku spetsifikast ja külgetõmbejõust (eeldab kindl. isikuomadusi) 42. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus Isiksusest tulenev võim - Asjatundlikkus, karismaatilisus 43. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.
3. positsioonil põhinev võim - inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. Seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt. teguritega; 5 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 4. karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane; 5. ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontrolli informatsiooni ja keskkonna üle. Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest.
mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimestele pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd
motiveerida, rõhudes tunnustuse ja arenguvajadusele ja soovile teha tööd hästi. (Airi) 18) Mis oli Frederick Taylor´i peamine huvi, mis ajendas teda välja pakkuma teadusliku juhtimise teooriat? Uuris võimalusi kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks – sisuliselt tööviljakuse tõstmist 19) Millega iseloomustate Max Weber´i ideaalset bürokraatiat? Organisatsioon kui õlitatud masinavärk, selge tööjaotus ja hierarhia ning kinnitatud protseduurid –ametikoha põhisus, distsipliini järgimine Milles seisneb teie hinnangul selle mudeli „idealism“ ehk mis võivad olla raskused reaalses elus rakendamisel? Teooria oli loodud selleks, et konflikte ära hoida aga konfliktide ärahoidmine on peaaegu võimatu ja pole ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut.
rahulolule, peamine eesmärk on arendada kollektiivi, aidata töötajatel iseseisvalt otsustada · TÖÖKESKNE JUHT pöörab tähelepanu lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks on produktiivsus Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai ''4-süsteemi''. · Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise. · Konsulteeriv demokraat võtab teatavaks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõigust. Samaaegselt annab nii käske kui võtab ka arvesse alluvate arvamusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
