Ekke moor (4)

Mida otsis Ekke Moor
Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast . Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel. Teiseks oli ta armunud naaber Enekeni , kellele ta oma väheste kogemuste tõttu pereelus , ei tahtnud hakata haiget tegema. Ta justkui põgenes reaalsuse eest, et leida vaiksemat ja võõrast kohta, kus saaks elu üle järgi mõelda. Oma seikades aitas ta inimesi üha rohkem, olles asjade juures puhtalt südamega. Tal oli raske vaadata, kuidas inimesed, kes pole ennast leidnud, vaevlevad raskustes. Ekkel ei saanud kunagi küllalt enese avastamises. Üha jälle leidis ta end uutest situatsioonidest, mis õpetasid talle elu. See pani teda nii mõnigi kord mõtlema, kas ta on leidnud selle, mida otsima läks. Seda aga ei juhtunud. Tema seiklused olid nagu lumepall, mis alguses on väike, aga mida rohkem see veereb , seda suuremaks see muutub. Alguses ta aitas inimesi vaid häda pärast, tahtes neid vaid hetkeliselt aidata. Hiljem aga mõtles ta seda, kuidas aidata inimesi nii, et neil ka edasises elus sellest abist kasu oleks. Väga hea näitena saaks seda tuua, kui rammumees, kes kraave kaevas, pandi paari vana vastiku külamehe tütrega. Oli see raske kraavikaevajale, aga Ekke oli hingega asja juures neid abistama ning tegi mis tema võimuses. Lõpuks avastas ta eneses tunded, mida tal varem polnud, austada oma kaasühiskonda. Peale aastaid kestvaid sündmusi ja seiklusi, avastas Ekke Moor selle, mida ta otsis. Nimelt oli Ekke ikka ja ainult armastanud ona kodukohta, oma memme ja Naabrinaist Enekeni. Seda ta ju endale tõestama läkski ning lõpuks kandis sihikindlus vilja. Ta oli endale selgeks teinud, kui väga on talle tähtis perekond ja armastatav naine. Sedasi leidiski noormees tagaotsitava asja, õnne.
Koostaja : Kauri Allvee 11.b