Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koduvägivald (1)

1 HALB
Punktid
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud. Väga raske on seda mõelda, et sinu enda tuttav võib olla vägivaldne inimene. Kuna koduvägivald on piiride ülene ja esineb kõikdes kultuurides. Siis selle probleemiga tegelevad väga paljud inimesed ja organisatsioonid. Selleks, et otsustada kas teatada juhtumist või mitte on tarvis mõista missuguste jõududega on koduvägivalla puhul tegemist. Oletatavasti puutub iga inimene oma eluea jooksul kokku mõne koduvägivalla vormiga, mõnel juhul kaasnevad sellega tõsised kehavigastused või isegi surm. Töötud või töökoha suhtes ebakindlad mehed võivad stressi ja lootusetuse tunde tõttu käituda väga vägivaldselt. Koduvägivalla keerukus paneb paljusid inimesi väitma, et ka selle lahendused selle ärahoidmiseks on keerukad . Mõned usuvad, et ainult naabrite ja kaaskodanike sekkumine saab olla see, mis tagaks ohustatute julgeoleku ning taltsutaks vägivallatsejaid. Väga palju aastaid tagasi ei tegeldud üldse selliste probleemidega nagu tänapäeval koduvägivald ja koolivägivald. Põhjuseks võis olla ka meedia vähene võimalus inimestel. Kui kannatanud hoiduvad oma ohtlikust olukorrast arstidele teatamisest seetõttu, et vältida politsei kohustuslikku teavitamist siis pole neile võimalik ka vajalikku abi osutada. Inimesed kes on kannatanud koduvägivalla all ei julge üldjuhul avalikuse poole pöörduda kuna kardavad samalt inimeselt jälle vägivalla ohvriks sattuda. Olen isegi näinud tänaval kuidas üks alkohooli tunnustega noormees peksis enda naist nii, et välja tuli kutsuda kiirabi . Nooremana on tehtud ikka päris palju nalja enda arust mis tegelikult võib olla väga suur pahandus. Kui pahandused koju jõuavad siis vitsa saamine pole küll minu arust mingi vägivald vaid meeldetuletus ja õppetund, et sedasi ei või teha. Aga kõrvalt vaadatuna võib tunduda, et tegu on koduvägivallaga. Lapse heaolu tagamisel on oluline, et tema ümber oleks toetavad täiskasvanud, piisavalt hoolt ja armastust. Kindel ja turvaline kodu aitavad lapsel kasvada ning areneda täisväärtuslikuks täiskasvanuks. Lapsed, kes kannatavad koduvägivalla all, vajavad täiskasvanut, keda usaldada ja kelle poole pöörduda toetuse ja lohutuse saamiseks. Kuigi on üldtunnustatud tõde, et koduvägivald võib laste psüühikale jätta jälje igaveseks , teatakse üllatavalt vähe probleemi olemusest. Üldjuhul kui on olnud koduvägivald siis kas laps räägib seda ise vigastab ennast meelega, kardab oma vanemaid ja vastab küsimustele ühesõnaga. Ükski loetletud tundemärkidest ei tõesta, et perekonnas esineb vägivalda laste kallal. Iga tundemärk võib esineda aegajalt igal lapsel. Kui need aga ilmnevad sageli ja kombinatsioonides, on tõsine põhjus tähelepanelikumalt vaadelda ja kaaluda võimalust, et laps on koduse vägivalla ohver. Tavaliselt paljastab hoolikas lisavaatlus teisigi tundemärke. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad tõukamised, lükkamised, ähvardamine, kägistamine.
Kui välja jätta alkohol ja mõnuained siis tänapäeva ühiskonnas vaadatakse väga palju telekat ja tänapäeva filmid on väga palju igasuguseid kaklusi ja vägivalda täis. Ennem ei ole nii hullusti tapetud ja joodud ning ka narkootikumi liigub väga kergesti kätte saadavalt. Vältida koduvägivalda on üldjuhul väga raske kuna on inimesi kes sellest ei hooli üldse. Ja tekitavad koguaeg inimestele vägivalda ja pahameelt. Eestis on pereväärtused niivõrd alla käinud ja seda just meeste hulgas ja tõenäosus lahutuseks (ehk siis hülgamiseks) niikuinii on niigi ülisuur, nii et miks mitte teha see otsus juba kohe ära ja vältida hilisemaid sekeldusi.
täiskasvanud elavad need sekeldused üle, jah. lapsed ei pruugi elada. aga riik vaatab käed rüpes ükskõikse näoga pealt.
Koduvägivald #1 Koduvägivald #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor spilter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Koduvägivald
13
doc

Koduvägivald

.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................

Perekonnaõpetus
Perevägivald
11
sxw

Perevägivald

.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.

Perekonnaõpetus
Lähisuhte vägivald
19
sxw

Lähisuhte vägivald

Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool

Ühiskonnaõpetus
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................

Kirjandus
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase

Ühiskond
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
49
docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam. Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.

Inimeseõpetus
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi:  kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus);  vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus);  vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne);  antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus

Käitumine ja etikett
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37

Avalikud suhted




Kommentaarid (1)

bmv100 profiilipilt
Fartyld trgfsda: Lühikese võitu keskooli kohta
16:00 10-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun