(täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, süntees, (vananemisvasta vereplasmas ja ni vastu, hingamisahela alandav mõju haavade foolhappe,
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega.
* 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. • Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. • Vanusega väheneb naha võime toota D- vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Vaegus Liig lastel – rahhiit ohtlik eelkõige lastele
Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla suurenenud infektsioonirisk)
Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m.
ümbruse dermatiit ● Juuste väljalangemine ● Urineerimisraskused ● Katarakt ● Kõhnumine ● Aneemia ● Kehatemperatuuri langus ● Lastel kasvupeetus ja ekseem B6(PÜRIDOKSIIN) ● Süsivesikutest ● Väsimus energia saamine ● Ärritatavus
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peensooles liigeste valulikkus E (tokoferoolid) Antioksüdant, kofaktor, Spermatogeneesi, rasestumise häired, vähendab kasvaja riski Fe metabolismi häired, püüab vabu radikaale, vereloome häired, lihaste düstroofia,
limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % urineerimine lakkab tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired Veekaotus 20-22 % kehakaalust põhjustab surma. Vesi saadakse peamiselt toiduga ja joogiga. Lisaks sellele moodustub vesi ka toitainete oksüdatsioonil, see on metaboolne vesi e. endogeenne vesi. Rasvade metabolismis tekib vett 1,07 g/g, süsivesikutest 0,55 g/g. Seedenõredega eritub ~6 liitrit seedetrakti, enamik sellest imendub tagasi, seega imendub üle 7 liitri vett ööpäevas, roojaga väljub ainult ~0,15 l. Uriiniga eritub 1-1,7 liitrit vett Higiga 0,3-0,5 Hingeõhuga 0,3-0,4 Organismi veetarvet reguleerib janu. Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett organism on kaotanud palju vett organismis on liiga palju mineraalsooli Suhkrutõve korral jääb glükoos uriini ja haarab palju vett kaasa, uriini hulk suureneb, veetarve suureneb.
hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu; B1 Energia tootmiseks Avitaminoos, päevalillesee Teised B- Rafineerit aitab vabastada väsimus, mned, rühma ud süsivesikutest energiat; depressioon, nisuidud, vitamiinid, süsivesiku Närvisüsteemis, südame söögiisu langus pärm, vitamiin C tega ja lihaste tööks; seafilee, liialdamin Parandab õppimisvõimet; täisteratooted e, alkohol, Kasvamiseks; , kuivatatud kohv, Aitab lihaste toonust herned ja suitsetami tõsta ja hoida; kaerahelbed. ne, stress
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g) kui on ka valgud ning rasvad mängus siis (0,55*2000/4,1= 268,3g kuni 0,60*2000/4,1= 292,7g) 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? süsivesikud lagundadakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2
Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A);
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks
seeläbi tekitab erinevaid haigusi. Vitamiinide üleannustamine on samuti ohtlik. Suitsetamine ja joomine nõuavad ka suurema vitamiinide tarbimist. See kehtib stressiga inimestele ja patsientidele, kes on sunnitud võtma mitmeid erinevaid ravimeid. Vitamiinid on eriti olulised antibiootikumide võtmisel, sest nad hävitavad seedetrakti bakteriaalse tausta, samuti ka seedetraktis paiknevaid vitamiine ja provitamiine. Mõned vitamiinid on üsna keerulises omavahel seotud olekus. Näiteks vitamiin E stabiliseerib A-vitamiini. Tetrahüdrofoolhape moodustub ainult C-vitamiini abil, mis omakorda nõuab raua sissevõtmist. Beeta-karoteen imendub ainult samaaegselt rasvade sissevõtmisega. Provitamiinid on vitamiinide sünteesi esialgne etapp. Inimorganismis viiakse provitamiinid bioloogiliselt asjakohasesse vormi. Vitamiinid reguleerivad keha elulisi funktsioone ja kaitsefunktsiooni. Neil puudub toiteväärtus, kuid ilma nendeta ei ole metabolism võimatu. Lisaks
2 joodud. Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks. Saunaline põletab 30minutilise seansiga üle 600 cal. Seda on rohkem kui kulub energiat sama kaua joostes. Infarpunasaun on tõhus tselluliidi lammutaja ja mürgistest jääkainetest vabastaja, nagu näiteks toksiinid, alkohol, nikotiin, kolesterool ja raskemetallid. Ealisi keelde ega piiranguid ei ole - tegemist on kogu pere saunaga. Rasedatel soovitatakse tavalise 30 min. pikkuse seansi asemel olla saunas 12 minutit, et loote vedeliku temperatuur ei tõuseks üle normi. Infrapunasauna kasutatakse: spordimeditsiinis ja taastusravis, samuti liigesepõletike, nahahaiguste, hingamisteede ning veresoonkonna probleemide raviks. VESIRAVI: Vesi oma eripärase keskkonnaga avaldab organismile mitmekülgset toimet. Keha
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism
happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres.
· idud Defitsiit Tsingidefitsiidiga patsiente iseloomustavad vereringe häired, minestamiskalduvus, valged laigud sõrmeküüntel ja ebamäärased laigud nahal ning juuste väljalangemine. Lisamanustamine on efektiivsem, kui teda manustada koos vase ning vitamiinidega A, E, B6. Üleannustamine Tsingi üleannustamine tõrjub organismist välja vase. Krooniline üleannustamine viib vase vaeguseni organismis ja sellega kaasneva aneemiani. A vitamiinid A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida saadakse põhiliselt kahest allikast: retinoididest ja karotinoididest Vajaduse sümptoomid: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks,
parimad vajadust allikad suurendava d Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, (retinooolid) jaeelas retinooli µ g kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kohv, te ( -karoteenid) -ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, kortisoonid maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu , nitraadid, või, munad, rasvhapped mineraalõli
transpordi mitokondritesse lõhustamiseks 3. B-OX töö mõjutamine a. + Kõrge NAD/NADH tase on metaboolseks signaaliks energiadefitsiidiks, aktiveeritakse B-OX b. + PUFA-de eriti DHA on B-OX stimuleeriad c. - Kõrge NADH ja FADH2 pärsivad B-OX ensüümide tööd d. - Kõrgenev atsetüül-CoA tase on signaaliks, et teda pole vaja rasvhapete lõhustamisega juurde toota, ehk kõrgtase inhibeerib B-OX ensüüm RH sünteesi regulatsioon - Palmitaadi de novo süntees sõltub kõigepealt üldfaktoritest o Piisav varustatus NADPH, ATP, atsetüül-CoA, süsihappegaasiga, vitamiin biotiiniga - RH sünteesi regulatsioon on mitmetasemeline, peamiseks võtmekohaks regulatsioonis on atsetüül-CoA karboksülaasi töö kontroll o Lipogeneesi kontroll hormoonide ja metaboliitide poolt
reaktiivsete vormide teke o FOSFOR- nukleiinhapped, fosfolipiidid, fosfoestrid, koensüümid ATP ja ADP moodustamine o VÄÄVEL- metioniinis ja tsüsteiinis, naha, küünte ja juuste valkudes Valkude kõrgemmate struktuuritasemete tagamine, vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehitusel Leidub gluatiooni, koensüüm A, vitamiinide B! Ja H koostises Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. Üldine küsimus. o Esinevad organismis vabade ioonidena või ühendites o Ca- 99% hammastas, luudes fosfaatidena, vere hüübimisprotsess Vajadus- 800-1300 mg Allikad- piimatooted, lihatooted, kala, imendub peen- ja jämesooles
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10
e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1 3. Selgita valkude käibe/aminohapete metabolismi ja aminohapete fondi
10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g) 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? Läbi peensoole seina imenduvad monosahhariidid verre, mille abil liiguvad maksa ja teistesse organismi kudedesse. Süsivesikud lagundatakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? Umbes 10-15% kogu energiast 2
Indoolide alla kuuluvad ka betaiinid, mis annavad taimedele punaka kuni lilla värvuse. Tokotrienoolid ja tokoferoolid Tokotrienoolid esinevad looduses teraviljades ning palmiõlis koos tokoferoolidega, nad takistavad rinnavähirakkude kasvu. Tokotrienoolide ja tokoferoolide bioloogilised funktsioonid ei ole omavahel seotud. Tokotrienoolid langetavad ka vere kolesteroolitaset. Lipohape ja ubikinoon (Koensüüm Q10) Lipohape ja koensüüm Q10 on tähtsad antioksüdandid, mis suurendavad teiste antioksüdantide toimet. Mõlemal on ka oluline roll energia tootmisel. Saponiinid Saponiine leidub peamiselt kaunviljades, näiteks hernestes, sojaubades ning kõrbetaimedes Yucca ja Quillaja. Saponiinidel arvatakse olevat fungitsiidseid ehk seentevastaseid ja antibakteriaalseid omadusi. Saponiinirikkad ürdid madaldavad vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli ning pärsivad vähirakkude kasvu nt. käärsooles
katkemisel) Fosfaatrühm ATP molekulis · Leidub nukleotiidides, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, koensüümides VÄÄVEL Inimorganismis (70 kg) on umbes 0.175 kg väävlit: (ca 0.25% kaaluliselt) · Väävlit on rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes Biomolekulides leidub: · aminohapete tsüsteiini ja metioniini kõrvalahelas, · glutatiooni, · koensüüm A (vitamiin B5 ehk pantoteenhape), · vitamiinide B1 (tiamiin) ja H (biotiin) koostises · Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas jt. ESSENTSIAALSED MAKROBIOELEMENDID (MAKROMINERAALID) Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad:
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
...............................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID................................................................................... 20 Vitamiinid...................................................................................................................................20 Vitamiin A.............................................................................................................................. 20 Vitamiin B.............................................................................................................................. 21 Vitamiin C.............................................................................................................................. 22 Vitamiin D.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
