Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vitamiinid A, B, C, D ja E". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, puudusel, porgand, oksendamine, vastupanuvõime, kõrvits, kanapimedus, teratogeenid, pärm, kaerahelbed, sealiha, seedehäired, isutus, meeleoluhäired, labiilsus, mäluhäired, hüpotensioon, ülitundlikkus, punetus, tahhükardia, hingamispuudulikkus, sokk, mustsõstra, kibuvitsa, jõhvikas, kapsas, igemed, haavade, stress, vitamiinistKooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg),
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
Biofunktsioonid: 1. Nägemisprotsess (retinaal) o 11-cis-retinaal on nägemispigmendi rodopsiin valgustneelav komponent o valgus = rodopsiin (opsiin + 11-cis-retinaal) opsiin + trans-retinaal reetina Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon elektriimpulss ajju 11-cis-retinaali teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vit A defitsiidi korral rodopsiini taasteke häirub kanapimedus. 2. Kasv ja diferentseerumine (retineenhape) limaskestade epiteel areng (vit A antiinfektsioosne toime), naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng/kasv o Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega o See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Retinooli ja retineenhappe toime on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnane!!! 3
Sellegipoolest pole naistepuna oma müstilist võlu kaotanud. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks. Õitsev naistepuna kaunistas sageli altareid. Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist. 3. Keemilised Taastumisvahendid MAGNEESIUM: Magneesiumi tähtsus: · kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C ainevahetuses, · mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete aktiveerijaks, · on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · närvilisus, muutused käitumises, häireid lihastes, · arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb toidu omastatavus.
haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral, imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. varu säilib rasvkoes, maksas kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks Avitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid kollased ja oranzid puu ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia)
retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen. *120 g võist, *150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast Biofunktsioonid • Funktsioonid tagab nägemisorganite normaalse tegevuse • Stimuleerib kasvu • Kaitseb nahka ja limaskestasid • Suurendab nakkuskindlust ja sigimisvõimet Vaegus Liig kanapimedus, maksa funktsioonide kuivsilmsus häired naha kuivsus ja hüperkaltsineemia karedus naha ja luude nakkustundlikkus muundumine kasvu pidurdumine loote väärareng närvisüsteemi häired suguvõime langus D-vitamiin • Saadakse ainult loomsetest toiduainetest. • D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna
haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral, imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. Varu säilib rasvkoes, maksas. Toiduained, milles leidub: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid kollased ja oranzid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia) C veeslahustuv,
paisunähtusid, tõstab masseeritava kehaosa temperatuuri, parandades seeläbi verevarustust. Massaazi kasulikkus: · Lõdvestab valulikke ja pinges lihaseid · Kiirendab ainevahetust · Aktiveerib lümfiringet · Puhastab organismi jääkainetest · Parandab verevarustust · Leevendab stressi ja unehäireid · Toimib lõõgastavalt nii vaimse kui füüsilise ülepinge korral · Massaazikuuri järgselt suureneb organismi vastupanuvõime haigustele Massaaz ei sobi: · Kõrge vererõhu · Ägedate nahahaiguste · Palaviku · Raske südame-, neeru ja kopsuhaiguse · Pahaloomulise kasvaja · Viirushaiguse · Põletikulise haiguse · Nakkushaiguse · Vere hüübimishäirete · Veenilaiendite ja põletiku korral Sokolaadimassaaz Sokolaadil ja sokolaadiaroomil on tugev rahustav mõju. Parandab ainevahetust, niisutab, taastab ja toidab nahka
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
.................................................................................................... 20 2.4.6 Pärnaõied..................................................................................................................21 3 KEEMILISED TAASTUSRAVIVAHENDID......................................................................22 3.1 Vitamiinid....................................................................................................................... 22 3.1.1 Vitamiin A................................................................................................................22 3.1.2 Vitamiin B................................................................................................................22 3.1.3 Vitamiin C................................................................................................................24 3.1.4 Vitamiin D........................................................................................
...............................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID................................................................................... 20 Vitamiinid...................................................................................................................................20 Vitamiin A.............................................................................................................................. 20 Vitamiin B.............................................................................................................................. 21 Vitamiin C.............................................................................................................................. 22 Vitamiin D.......................................................
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
Fluori puuduse vältimiseks võib vajadusel kasutada fluori ja kaltsiumi lisandiga hambapastasid, mida ei soovitata aga alla neelata. Parimaks fluori allikaks on joogivesi. Samuti sisaldavad palju fluori meresaadused. Rauda on vaja: vereloomes, kus teda kasutatakse hemo- ja müoglobiini sünteesiks. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis st. ta osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse, on paljude ensüümide koostises, vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele, väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. Rauda leidub nii loomses- kui ka taimses toidus. Loomses toidus, nt. lihas leiduv raud on organsimile omastatav 15-35% ulatuses ja taimses toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud on omastatav 2–20% ulatuses ja seda aitab imendada C-vitamiin. Raua puudujääk võib tekkida: suure verekaotuse korral, rasedatel, enneaegselt või madala sünnikaaluga
söömist. 1.3.4. Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kuigi vitamiine on vaja väga väikestes kogustes- toiduhulgast vaid umbes 0,001%, kindlustavad nad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse, organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A- Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja
1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kuigi vitamiine on vaja väga väikestes kogustes- toiduhulgast vaid umbes 0,001%, kindlustavad nad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse, organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A - Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin
vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportlikku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid.
üks stabiilsemaid ja laktoosi sisaldus emapiimas ei sõltu ema dieedist. Seega imetamise ajal vajab naine erinevas valikus süsivesikuid ennekõike oma keha tõusnud energiavajaduse katmiseks ja veresuhkru glükoosisisalduse hoidmiseks. Erilise tähtsusega on väikese glükeemilise indeksiga toiduained, mis pikema aja jooksul imendudes hoiavad veresuhkru stabiilse. Heaks süsivesikute allikateks on leib-sai (eelistatult täisteratooted), puu-ja köögiviljad, kartul, tatar, kaerahelbed ning riis. Sahharoosist (s.o. suhkrust) saadav energia ei tohiks ületada 10% kogu tarbitavast energiast. Vähem tuleks süüa suhkrut sisaldavaid magusaid küpsetisi, küpsiseid jm. Vähese süsivesikusisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, tomat, paprika, brokoli, suvikõrvits, rohelised oad, spargel, seller, kurk ja seened. Alkohol Alkoholi kasutamine suurtes kogustes mõjutab naise reproduktiivtervist, mõjutades viljastumisvõimet
.....................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C.........................................................................................................................35 Vitamiin D.....................................................................................
Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9. spastika ja kontraktuurid; 10. inkontinents Mille alusel klassifitseeritakse PCI? 1. Liigutuste häire tüübi järgi: • spastiline – kõrge lihastoonus
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
verdvedeldavaid ravimeid, kuna tõstab veritsusohtu 6 Klassikaline massaaz Klassikaline massaaz on kõige traditsioonilisem ja levinum massaaziliik, mis baseerub rootsi massaazil. Seda tehakse nii õliga kui ka kuivalt. Klassikaline massaaz aktiviseerib eelkõige vere- ja lümfiringet, ergutab ainevahetust, vähendab pea- ja lihasevalusid. Massaazi tulemusel suureneb organismi vastupanuvõime haigustele. Massaaz mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral. Massaaz kui ravikunst eeldab tegijalt väga mitmekülgset õpet. Massööril peavad olema järgmised teadmised: 1. klassikalisest meditsiinist, anatoomiast, füsioloogiast 2. erinevatest massaazitehnikatest (klassikaline, aroomi, lümfi, tsooni) 3. eeterlikest õlidest ja nende biokeemiast 4. erinevatest teraapiatest 5. psühholoogiast, psühhiaatriast, hingeabist 6. kosmetoloogiast 7
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
äkksurm rahvapäraselt "veri läheb paksuks", sportlastel veredoping on paha paha, pikk ja kestev pingutus kuumas (jalgrattasport 80ndatel nt). Vesi mõjutab ainevahetuse kiirust (mida noorem inimene seda suurem vee sisaldus ja kiiem ainevahetus, lastel on veevajadus ja veeliikuvus suurem, väikelapsel on veekaotus suhteliselt hädaohtlik ja nõuab kiiret tegutsemist, väga halb on kombo kõhulahtisus, oksendamine ja palavik). 6 Veebilanss - sissetulev ja väljaminev. Sisse tulev on: erinevad joogid (joogid, mis suurendavad vee eritumist kehast ei ole head janukustutajad, nt kofeiinirikkad joogid), toit (ka täiesti kuiv toit), ainevahetuslik vesi (tekib ainete lõhustumisreaktsioonides) (täiskasvanutes 0,35-0,45 liitrit). Väljaminev on: uriin, higi, hingamine, rooja koostises. Veebilanss on liikuvas tasakaalus.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
